Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Piret Rõuk 24. november 2014 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13 Tallinnas) kantseleis 2-13-31915
Tsiviilasi
XXXA/S Eesti filiaali hagi XXXAS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja XXXAS-i vastuhagi XXXA/S Eesti filiaali vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagihind 2751,85 eurot, vastuhagi hind 6107,26 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXA/S Eesti filiaal (registrikood XXX; aadress XXX); volitatud esindaja Kadri XXX ja lepinguline esindaja esindajad Arvi XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: (vastuhageja): XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Artjom XXX 13 oktoober 2014
Resolutsioon
XXXA/S Eesti filiaali hagi XXXAS vastu võlgnevuse 2751,85 euro väljamõistmiseks rahuldada Välja mõista XXXAS-ilt 2751,85 eurot XXXA/S Eesti filiaali kasuks Jätta rahuldamata XXXAS-i vastuhagi XXXA/S Eesti filiaali vastu võlgnevuse 6107,26 euro väljamõistmiseks
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta XXXAS-i kanda
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 22.02.2013 liiklusõnnetus Kose-Uuemõisa alevikus , Kesk ja Jõe tn ristmikul, milles osalesid sõidukid Cadillac SRX (registreerimismärgiga XXX,
edaspidi Cadillac) ja Peugeot 1007 (registreerimismärgiga 716 BHN, edaspidi Peugeot). Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli Cadillaci juhi tsiviilvastutus kindlustatud kindlustusseltsis Salva Kindlustus AS. Kindlustuse vaidluskomisjon leidis, et liikluskahju põhjustamise eest vastutab 100% Cadillaci juht.
2.Peugeoti valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud XXXA/S Eesti filiaali poolt autokindlustuselepingu alusel (poliis XXX) perioodiga 29.10.2012-28.10.2013. Hageja on hüvitanud sõiduki omanikule SEB Liising AS-le turuväärtuse summas 3357,15 eurot, kuna sõiduki remondikalkulatsioon (summa 3613 eurot) oli sama suur, kui sõiduki turuväärtus ning sõiduki remont oleks ebamõistlik.
3.Liiklusõnnetuse toimumiskohal vormistasid sõidukite juhid dokumendi „teade liiklusõnnetusest“, milles Cadillaci juht XXXtunnistas end süüdi ning sel hetkel puudus sõidukijuhtide vahel vaidlus, et kumb juhtidest liiklusõnnetuse põhjustas, siis loobuti politsei kutsumisest sündmuskohale. Cadillaci juht parkis oma sõiduki Kesk tn paremale teeserva, ca 30 m kokkupõrke kohast eemal, kuid jättis sõidukite ja esemete asendi ning jäljed tunnistajate juuresolekul märkimata.
4.Hageja leiab, et liiklusõnnetus toimus põhjusel, et Cadillaci juht rikkus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
5.Hageja maksis sõiduki omanikule kindlustushüvitst 3357,15 eurot, XXXOÜ-le sõiduki pukseerimise eest 83,44 eurot ja sõiduki hindamise eest 49,83 eurot. Sõiduki vrakk realiseeriti XXXOÜ-le summas 738,57 eurot. Hagejale on tekitatud kahju kokku summas 2751,85 eurot.
6.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista võlgnevus 2751,85 eurot. Kostja vastuväited ja vastuhagi asjaolud
7.Sõiduki Cadillac juhi tsiviilvastustus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud XXXAS-s, mille kohta oli sõlmitud tavaleping (poliis XXX) perioodiga 05.10.2012-04.04.2013.
8.Kostja hagi ei tunnista. Vastuväite kohaselt puudub kostjal kohustus hüvitada sõidukile Peugeot 22.02.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju, kuna liiklusõnnetuse toimumise põhjustas ja sõidukile Peugeot kahju tekitas 100% Peugeoti valdaja XXXise. Kostja on seisukohal, et VÕS § 139 lg 1 alusel on õigustatud Peugeoti juhile väljamaksmisele kuuluva hüvitise vähendamine 100% ulatuses põhjusel, et XXXeiras „anna teed“ liiklusmärki.
9.Liiklusõnnetus toimus ristimikul hetkel kui XXXsooritas parempööret Jõe tänavalt (kõrvaltee) Kesk tänavale (peatee). XXXoli antud olukorras kohustus veenduda, et peatee on
piisavas ulatuses manöövri sooritamiseks vaba ning tema väljasõit peateele ei takista kuidagi peateel liikujaid (sealhulgas selles, et kaks sõidukit saavad korraga teele mahtuda ja neile piisab ruumi üksteiselt ohutult mööduda). XXXei arvestanud antud liiklussituatsioonis asjaoluga, et jää sisse sõidetud rattajälgede tõttu on sõidukite liikumine mööda Kesk tänavat oluliselt raskendatud, mistõttu oli raskendatud kahe sõiduki korraga teele mahtumine ja üksteisest ohutult möödumine. Sõiduk Peugeot sõitis ootamatult peateele välja, pannes peateel liikunud sõiduki Cadillac juhi olukorda, kus viimane oli sunnitud peateel liiklejana alustama liiklusõnnetuse vältimiseks ekstreemsete juhtimisvõtete kasutamist. Seega on sõiduki Peugeot juhi käitumine põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega ning sõidukile Peugeot kahju tekitamisega.
10.Kostja on seisukohal, et sõiduki Cadillac juhi tegevuses liiklusnõuete rikkumist, mis oleksid toimunud liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses, ei esine. Vaidluskomisjoni otsus ei ole jõustunud, mistõttu ei saa see pooltele ega kohtule käesolevas vaidluses siduv olla.
11.Kostja esitas vastuhagi, milles palub välja mõista võlgnevus 6107,26 eurot. Kostja on sõidukile Cadillac 22.02.2013.a liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitanud tasudes selle remondi eest 6107,26 eurot XXXAS-le. Kostja on seisukohal, et toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab sõiduki Peugeot juht XXX, kes rikkus antud liiklussituatsioonis Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 33 lg 2 p 8 ja § 57 lg 1 nõudeid. Hageja vastuväited vastuhagile
12.Hageja ei tunnista vastuhagi. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli Peugeot juht, XXXmanöövri lõpetanud ja paiknes Kesk tänaval pärisuunalises sõidureas. Kuna Peugeot kiirus oli vahetult peale manöövri lõpetamist väike ja Peugeoti juht nägi, et keset teed tuleb vänderdades vastu Cadillac, otsustas XXXoma sõiduki peatada. Avarii hetkel Peugeot seisis Kesk tänaval. Kohtuotsuse põhjendused
13.Mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel kahju tekitamisel on tegemist lepinguvälise kahju põhjustamisega VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui teoga kahjustati teise isiku asja. Tegu on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel ka siis, kui isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumise tõttu. Vastutuse eeldusena peab isik olema VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamises ka süüdi, kusjuures süüd eeldatakse. Süü hindamisel arvestatakse VÕS § 1050 lg 2 järgi lisaks isikult liikluses oodatava objektiivse hoolsuse järgimisele ka teda iseloomustavaid subjektiivseid näitajaid (vanus, kogemused jms).
14.LKindlS § 7 lg 1 ja § 44 lg-te 1 ja 2 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kannatanule kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg 4 sätestab, et liikluskahju hüvitatakse käesoleva seaduse ja lepingu alusel vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. Liikluskindlustusandjalt nõutavat kahjuhüvitist saab VÕS § 139 alusel vähendada, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. LKindlS § 44 lg 2 teine lause näeb ette, et kui isik vastutab osaliselt liikluskahju tekitamise eest, hüvitatakse talle tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega.
15.Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: •
22.02.2013 toimus Kose-Uuemõisa alevikus, Kesk ja Jõe tänavate ristmikul liiklusõnnetus, mille käigus põrkasid kokku XXX juhitud sõiduk Peugeot 1007, reg märgiga XXX(edaspidi Peugeot) ja XXXjuhitud sõiduk Cadillac SRX, reg märgiga XXX (edaspidi Cadillac);
•
Sõiduki Cadillac juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli liiklusõnnetuse hetkel sõlmitud kostjaga liikluskindlustuse tavaleping, poliis nr XXX;
•
Sõiduki Peugeot juhi tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt;
•
Liiklusõnnetuse sündmuskohal koostati „Teade liiklusõnnetusest“, mille järgi on end vastutavaks tunnistanud sõiduki Cadillac juht XXX;
•
Kostja keeldus 13.03.2013 otsusega nr 23-4/539 sõidukile Peugeot tekitatud kahju hüvitamisest, kuna kahju tekitas sõiduki Peugeot omaniku rikkudes LS § 33 lg 2 p 8 ja § 57 lg 1 nõudeid ning LS § 2 p-st 1 tulenevat „anna teed“ nõuet.
16.Poolte vahel on vaidlus liiklusõnnetuse osapoolte vahel liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutuse jagunemise üle.
17.Hageja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas Cadillaci juht, kes rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja kostja, et liiklusõnnetuse põhjustas Peugeot juht rikkudes LS § 33 lg 2 p 8 ja § 57 lg 1 nõudeid ning LS § 2 p-st 1 tulenevat „anna teed“ nõuet.
18.LS § 2 p 1 kohaselt tähendab „anna teed“ (mitte takistada) nõue seda, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda - või kiirust. LS § 33 lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või eesõigusega teed, sõltumata oma sõidusuunast.
19.LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
20.LS § 54 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb vastusõitvast sõidukist mööduda paremalt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.
21.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt vormistasid sõidukite juhid 22.02.2013 sündmuskohal teate liiklusõnnetusest (lk 126), mille kohaselt tunnistas end liiklusõnnetuse eest vastutavaks sõiduki Cadillac juht XXX. Liiklusõnnetuse teate punktis 12.15 on märgitud, et Cadillaci juht sõitis vastassuuna vööndisse. Sama saab järeldada sõidukite juhtide märgitud liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemilt (teate punkt 13).
22.Cadillaci juht kinnitas 25.03.2013 seletuskirjas ja skeemil (lk 131) ning kindlustuse vaidluskomisjoni istungil (protokoll, lk 138-142), et sõitis mööda Kesk tänavat jää rööbastes, kui märkas, et tema poole liigub Jõe tänavalt välja pööranud Peugeot. Ta püüdis hoida paremale, et rööbastest välja sõita, kuid umbes 10 cm kõrguse jää ääre tõttu hakkas auto vibama, kaotas juhitavuse ning ta kaldus vastassuuna vööndisse põrgates kokku Peugeot-ga. Cadillaci juht kinnitas, et Peugeot oli oma manöövri paremale lõpetanud ja liikus otse mööda Kesk tänavat, kuid peale kokkupõrget paiskus Peugeot ristmiku poole tagasi. Samuti kinnitas ta, et nägi Peugeot-d umbes 100 m enne ristmikku, kuid ta ei hakanud kohe pidurdama. Auto hakkas vibama pidurdamisel, kiskus vasakule ning lohises pidurid peal vastu Peugeot esiotsa. Cadillaci juht kinnitas ka, et Peugeot ei kaldunud vastassuunda. Cadillaci juhi selgitused liiklusõnnetuse asjaolude kohta 22.02.2013 e-kirjas kostjale (lk 45) ei erine eelpool kirjeldatud tõendites antud selgitustest, kuid muutunud on tema hinnang liiklusõnnetuse põhjustaja kohta.
23.Kindlustuse vaidluskomisjoni istungi protokollist nähtuvalt andis Peugeot juht liiklusõnnetuse asjaolude kohta sarnaseid ütlusi. Ta selgitas, et oli Jõe tänavalt manöövri paremale Kesk tänavale sooritanud ja liikus oma sõidureas otse, kui nägi vastassuunas 60-70 meetri kaugusel liikuvat Cadillaci, mis hakkas teel vingerdama, kaldus vastassuuna vööndisse ning põrkas kokku tema sõidukiga Peugeot. Peale kokkupõrget paiskus Peugeot ristmiku poole tagasi umbes 2-3 auto pikkust ning jäi seisma Kesk tänavaga risti. Peugeot juhi e-kirjast kostjale (tl 46) nähtuvalt oli ta Kesk tänava ja Jõe tänava ristmikul pöörde paremale lõpetanud ning sai sõita ca 20 m, kui märkas lähenevat Cadillaci, mis hakkas vingerdama ühest teeservast teise ja kaldus lõpuks vastassuunavööndisse põrgates kokku tema sõidukiga. Peugeot juht suutis oma auto seisma jätta, kuid kokkupõrget ei saanud vältida.
24.Sõidukite vigastusi kajastavatelt fotodelt (lk 50-56, 61-64) nähtub, et vigastusi on saanud sõidukite esiosad, mis on kooskõlas juhtide seletustega selle kohta, et Peugeot juht oli parempöörde lõpetanud ja asus oma sõidurajal.
25.Sündmuskohal tehtud fotodelt (lk 64, 66) nähtub, et sõiduki Peugeot plastmasskillud ning jahutusvedeliku laigud on sõiduki Peugeot pärisuunavööndis ja sõiduki Cadillac vastassuunavööndis. Kuna sõidukite juhtide seletuste kohaselt paiskus Peugeot pärast kokkupõrget ristmikule tagasi ja jäi seisma risti Kesk tänavaga, siis võisidki sõiduki plastmasskillud ning lekkinud jahutusvedeliku laigud olla nii kokkupõrke kohas kui ka ristmikul, kuhu Peugeot pärast liiklusõnnetust seisma jäi. Tõendamata on kostja väide, et Kesk tänaval oli võimalik liikuda üksnes mööda rööpaid ja kaks sõidukit korraga ei mahtunud kõrvuti liikuma. Esitatud fotodelt (lk 57, 58, 60, 65) saab järeldada, et hoolimata lumevallidest ja sisse sõidetud rööbastest, oli tee piisavalt lai kahe sõiduki üksteisest ohutult möödumiseks. Selgelt nähtub see fotolt lk 65, millel on puksiirsõiduk teega peaaegu risti, jättes seejuures sõidukite rehvide jälgedest nähtuvalt Peugeot sõiduraja täies ulatuses vabaks. Samuti nähtub fotolt lk 132, et sõiduteel oli võimalik liigelda mõlema suuna sõiduradadel. Kumbki liiklusõnnetuses osalenud juht ei ole ka väitnud, et sõidutee oleks olnud liiklusõnnetuse toimumise kohal lume või jää tõttu ühesuunaline või et Cadillaci sõidusuunal oli sõiduki ees takistus, millest ta oleks pidanud mööduma vastassuunavööndi kaudu. Järelikult võimaldasid teeolud Cadillaci juhil järgida LS § 54 lg 1 ja lg 2 nõudeid. Kuna Cadillaci juht väitis, et ta nägi Peugeot-d ca 100 m kauguselt ning ta ei hakanud kohe
pidurdama, siis ei sundinud Peugeot juhi manööver Cadillaci juhti järsult muutma oma liikumissuunda ega-kiirust, st „anna teed“ nõuet.
26.Tõenditest kogumis saab järeldada, et Peugeot juht oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks manöövri lõpetanud, liikus pärisuunas parempoolsel sõidurajal ja jõudis ka kokkupõrke hetkeks oma sõiduki seisma pidurdada, mistõttu ta ei ole rikkunud LS § 2 p 1, § 33 lg 2 p 8 ega § 57 lg 1 nõudeid st puudub põhjuslik seos juhi käitumise ja liiklusõnnetuse tekkimise vahel ja juhi süü. Järelikult puudus kostjal õigus kahjuhüvitist VÕS § 139 ning LKindlS § 44 lg 2 järgi vähendada.
27.Kuna sõidukite juhtide seletuste ja sündmuskohal tehtud fotode ja skeemidega on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas Cadillaci kaldumine külglibisemise tagajärjel vastassuuna vööndisse - Peugeot sõidurajale, siis on kohus seisukohal, et sõiduki Cadillac juht rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid sellega, et ei valinud teeoludele ja ilmastikutingimustele vastavat sõidukiirust. Et antud sõidutee oli kahesuunaline, siis pidi sõiduki Cadillac juht arvestama, et ta ei takistaks vastassuunas liikuvatel sõidukitel temast ohutult möödumist. Teeoludele vastava kiiruse ja õigete juhtimisvõtete korral oleks Cadillaci juht saanud oma sõiduki juhtida pärisuunavööndis võimalikult paremale ja mööduda ohutult vastassuunas liikunud Peugeot-st. Seega esineb põhjuslik seos juhi käitumise ja liiklusõnnetuse tekkimise vahel ja juhi süü.
28.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja 11.10.2013 analüüs ja tõendid sõiduki Cadillac pidurdusteekonna kohta ei ole asjakohased, sest antud juhul oli sõiduki pidurdamine Cadillaci juhi valitud sõiduvõte, mida ei põhjustanud Peugeot liikumine ja paiknemine teel.
29.Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 g 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamsega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks ja vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
30.LKindlS § 34 lg 1 ja 2 tuleneb, et asi loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. Asja hävimisest tulenev kahju koosneb asja harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, asja liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning asja jäänuste utiliseerimise põhjendatud kuludest.
31.Hageja esitatud XXX OÜ remondikalkulatsiooniga (lk 19) ja XXXOÜ 25.03.2013 sõiduki hindamise aktiga (lk 16-18) on tõendatud, et sõiduki Peugeot turuväärtus 22.02.2013 oli 3650,00 eurot (käibemaksuga) ja remont 3613,00 eurot (käibemaksuga). Järelikult ei olnud sõiduki Peugeot taastamisremont majanduslikult põhjendatud, kuna see vastas sõiduki väärtusele. Maksekorraldusega nr 18 (lk 15) on tõendatud, et hageja hüvitas sõiduki omanikule turuväärtuse 3357,15 eurot, mida vähendati omavastutuse, 200,00 euro võrra (poliis lk 13). Sõiduki vrakk realiseeriti XXXOÜ-le summas 738,57 eurot. Sõiduki
pukseerimise kulu avarii toimumiskohalt oli 83,44 eurot (lk 20) ning sõiduki turuväärtuse hindamise kulu oli XXXOÜ arve nr 137133 järgi 49,83 eurot (lk 29). Vaidlust ei ole, et liiklusõnnetusega tekitatud kahju kokku oli 2751,85 eurot.
32.Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust tsiviilasjas nr 2-13-28368 tehtud avaldus ja kohtumäärus, milles XXXvõttis tagasi kostja vastu esitatud hagi liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks, kuna hageja oli talle kahju, va omavastutuse osa hüvitanud.
33.VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kostja vastusest liikluskahju hüvitamise nõudele nähtub, et ta ei nõustunud kindlustuse vaidluskomisjoni lahendiga ning hagejale kahju hüvitamisega (lk 21).
34.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
35.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Hagi rahuldamine välistab kostja vastuhagi rahuldamise, kuna vastuhagi põhineb asjaolul, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Peugeot juht. Järelikult tuleb vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
36.Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja jättis rahuldamata vastuhagi, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
38.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.