Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul 2 kuud kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Harju Maakohtule esitatud taotlus 17.11.2014.a. edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Eesti Vabariigi Justiitsministeerium) Harju Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusametist (Kansaneläkelaitos, KELA) saabunud taotluse Soome Vabariigi Tampere sotsiaal- ja terviseameti 23.01.2004.a. elatislepingu nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et see tuleb rahuldada. TsMS § 475 lõike 1 punkti 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lõike 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuivõrd käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud leping on tehtud 23.01.2004.a., kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele New Yorgis 20.06.1956.a. sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon (edaspidi New Yorgi konventsioon), mis kohaldub alates 07.02.1997.a. tehtud elatisotsustele ning Haagi 02.10.1973.a. ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (edaspidi Haagi konventsioon), mis kohaldub alates 01.04.1998.a. tehtud elatisotsustele. Samuti kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele vastavalt New Yorgi konventsiooni artikkel 6 punktile 3 ja Haagi konventsiooni artiklile 13 üldised tsiviilkohtumenetluse seadustiku välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise sätted. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav või 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tunnustatakse

välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 623 lõike 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 4 tunnustab ja täidab osalisriik teises osalisriigis tehtud otsust, kui: 1) selle on teinud artiklite 7 või 8 järgi õiguspädev asutus ja 2) seda ei saa otsuse päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata. Artikli 5 kohaselt võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui: 1) otsuse tunnustamine või täitmine on ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga; 2) otsusele on viinud pettus menetluses; 3) pooltel on taotluse saanud riigi ametiasutuses samas asjas menetlus, mis on algatatud varem; 4) otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta taotluse saanud riigis või muus riigis samas asjas tehtud otsusega ja muus riigis tehtud otsus vastab taotluse saanud riigi otsuse tunnustamise ja täitmise nõuetele. Vastavalt artiklile 6 ei ole artikli 5 sätetega vastuolus poole kohalolekuta tehtud otsuse tunnustamine või täitmine üksnes tingimusel, et puuduv pool on saanud teate menetluse algatamise ja selle sisu kohta otsuse päritoluriigi seaduste kohaselt ja tal on olenevalt asjaoludest olnud piisavalt aega asja ettevalmistamiseks. Haagi konventsiooni artikli 7 kohaselt loetakse konventsiooni rakendamise korral otsuse päritoluriigi asutus pädevaks, kui: 1) ülalpeetava või ülalpidaja alaline elukoht oli asja algatamise ajal otsuse päritoluriigis; 2) ülalpeetav ja ülalpidaja olid asja algatamise ajal otsuse päritoluriigi kodanikud; 3) kostja on tunnustanud asutuse pädevust otse või esitanud vastulause, vaidlustamata pädevust. Vastavalt artiklile 12 ei vaata taotluse saanud riik otsust uuesti läbi, kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 17 esitab otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool: 1) otsuse täieliku ja tõestatud koopia; 2) dokumendid, mis tõendavad, et otsust ei saa päritoluriigis tavalises korras edasi kaevata, ja vajaduse korral ka tõendi otsuse täidetavuse kohta; 3) dokumendid või nende tõestatud koopiad, mis tõendavad, et istungilt puudunud poolele on otsuse päritoluriigi seaduste kohaselt teatatud menetluse algatamisest ja sisust; 4) vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad, et otsuse päritoluriigis oli isik õigusabi- või asjaajamiskuludest vabastatud; 5) nimetatud dokumentide tõestatud tõlke, kui taotluse saanud riik seda nõuab. Artikli 18 kohaselt tunnustatakse ja täidetakse otsust, millega ülalpidajat kohustatakse asutusele hüvitama ülalpeetavale makstu, kui: 1) asutus saab hüvitist taotleda tema järgitavate seaduste kohaselt ja 2) taotluse saanud riigi rahvusvahelise eraõiguse normide järgi kohaldatav siseriiklik seadus näeb ette sellise ülalpidamiskohustuse. Vastavalt artiklile 19 võib asutus nõuda ülalpeetava ja ülalpidaja kohta tehtud otsuse tunnustamist ja täitmist ipso jure ülalpeetavale mõistetud elatise ulatuses, kui tema tegevust korraldavad seadused annavad talle õiguse teha seda ülalpeetava asemel ja vastavalt artiklile 20 esitab artiklit 17 järgides otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev asutus artikli 18 punkti 1 või artikli 19 nõuete täitmist ning elatise väljamaksmist tõendavad dokumendid. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et ta on maksnud õigustatud isikule toetusi. Kohtule on esitatud Soome Vabariigi Tampere sotsiaal- ja terviseametist 23.01.2004.a. kinnitatud elatislepingu nr XXX, mille kohaselt peab XXX maksma elatist oma alaealisele lapsele, XXX sündinud XXX, summas 30 eurot kalendrikuus alates 01.01.2004-01.06.2021, mille kohaselt alaealise lapse XXX ema XXX on elatusetoetuse saajaks. Soome pensioniameti elatustoetuse 02.01.2014 otsuse kohaselt oli elatustoetuse määraks lapse kohta algselt 30 eurot kuus, igakuine elatusraha võlaarvestuse alguses pärast võimalikke indeksiga seotud tõuse 31,50 eurot ja hetkel igakuine elatusraha pärast võimalikke indeksiga seotud tõuse 35,48 eurot. Võlaarvestuse kohaselt on seisuga 16.10.2014.a. XXX elatise võlgnevus perioodi 01.04.2009-31.10.2014.a. eest kokku 2695,61 eurot.

Kuivõrd tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab nii Haagi konventsiooni, New Yorgi konventsiooni kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatud nõuetele ja kohtuotsuse tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad, kuulub Soome Vabariigi Tampere sotsiaal- ja terviseametist 23.01.2004.a. kinnitatud elatislepingu nr XXX Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi ülalpidamiskohustuste määrus) artikkel 46 lõike 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi seoses artikli 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21 aastase isiku suhtes. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 371 lõike 1 kohaselt riigi õigusabi andmisel nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes alusel toimuvas menetluses kohaldatakse riigi õigusabi seadust üksnes ulatuses, milles nimetatud määruses ei ole ette nähtud teisiti. Ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 45 punktide b, c ja f kohaselt hõlmab õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks; menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamist või abistamist nende kulude katmisel; ning õigusabi saaja esitatavate asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimist. Lähtudes eeltoodust annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja menetluskulude tasumisest. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. Tagasi võib nõuda kulud vaidluse kaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt artiklile 46, kui vastava poole finantsolukord seda võimaldab (artikkel 67). Ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 2 lõike 2 järgi hõlmab määruse tähenduses mõiste „kohus“ ka liikmesriikide haldusasutusi ning nende otsustel on samasugune õigusmõju nagu samas asjas tehtud kohtuotsustel. Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 48 kohaselt päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid ja ametlikke juriidilisi dokumente tunnustatakse teises liikmesriigis ja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuotsused vastavalt IV peatükile. Sama artikli teise lõike järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustuste määruse sätteid vajaduse korral kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes. Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 30 kohaselt kohtuotsus tunnistatakse ilma artikli 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast artiklis 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab ülalpidamiskohustuste määruse artiklites 28 ja 57 sätestatud nõuetele ja see kuulub tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. TsMS § 172 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda ning tulenevalt ülalpidamiskohustuste määruse artiklist 67 vabastab avaldaja nende riigituludesse tasumise kohustusest. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lõige 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lõige 3).

Käesolev määrus kuulub ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 31 lõigete 1 ja 2 kohaselt kättetoimetamisele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile, kui taotluse Harju Maakohtule edastanud avaldaja esindajale, ja puudutatud isikule Sven Konga’le. Vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 32 lõikele 1 võib kumbki pool täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud määruse edasi kaevata. Ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 36 lõike 3 kohaselt ei tohi edasikaebamise tähtaja jooksul teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. TsMS § 625 lõikest 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 623 lõikele 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.