Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
21.11.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-36306
Tsiviilasi
SV hagi Placet Group OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/4657. SV ja Placet Group OÜ avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.09.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX,
XXXXX XXXXX XXXXXXX), esindaja Deivi Vaht Kostja Placet Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn), esindaja Merike Lätt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.09.2014 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 457.38 eurot. Teha tühistatud osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulude katteks 457.38 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada menetlusosaliste avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2) Mõista Placet Group OÜ-lt välja SV kasuks hüvitis 1437.48 eurot; 3) Mõista Placet Group OÜ-lt välja SV kasuks viivis protsendina hüvitiselt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras;
4) Mõista SV-lt välja Placet Group OÜ kasuks hüvitis 9.90 eurot; 5) Mõista SV-lt välja Placet Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitiselt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.SV määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlused
1.Harju Maakohus rahuldas 25.03.2014 otsusega SV (hageja) hagi Placet Group OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2013/4657 osaliselt ja jättis poolte menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 28.04.2014.
2.24.04.2014 esitas hageja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuluks on õigusabikulud 18,05h töö eest kokku 1969.27 eurot, millest hageja palus kostjalt välja mõista 99%, so 1989.16 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista TsMS § 177 lõike 2 kohaselt viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt. Kostja vastuväidetele vaidles hageja vastu. Kostja esindaja töökulu on üle paisutatud ega ole põhjendatud. Kummastav on kostja seisukoht, et hagejal pidanuks tööks kulutatud aeg olema maksimaalselt 3,5h, kostjal aga 9 töötundi.
3.26.05.2014 esitas kostja omapoolse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja 10.09.2014 selle täpsustuse. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud 9h töö eest kokku 990 eurot. Hageja avaldusele vaidles kostja osaliselt vastu, leides, et esindaja õigusabitoimingutele kulutatud aeg 18,05h on ebamõistlikult suur, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Avalduses märgitud aeg ei vasta ka tegelikkusele. Kostja hinnangul on põhjendatud hageja menetluskuluks kulud 3,5h õigusabi eest. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 18.09.2014 määrusega avaldused osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 980.10 eurot ja viivise ning hagejalt kostjale välja menetluskulu 9.90 eurot.
5.Kohus lahendas esmalt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palus välja mõista 99% menetluskulust 1989.16 eurost, mis teeb kuluks 1969.27 eurot. Kostja vaidles nimetatule vastu ning leidis, et põhjendatud kuluks on tasu 3,5h eest.
6.Hageja on kostja menetlusdokumentide, tõendite ja vastuste koostamisele kulutanud kokku 16,05h. Kokku on hageja esindaja kohtulikus menetluses osutanud õigusabi 18,05h. Õige on ja kohus tuvastas, et käesolevas asjas oli Harju Maakohtus üks kohtuistung 21.01.2014 (t lk 148-150) ja sellel osalemine nähtub protokollist. Hageja esindaja on kulutanud kohtuistungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele 2h. Kohus pidas nimetatud ajakulu põhjendatuks ning see tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on esitanud kohtule järgmised menetlusdokumendid: 05.08.2013 (t lk 1-31), 07.08.2013 (t lk 34-41), 16.09.2013 (t lk 76-83), 04.12.2013 (t lk 138-141) ja 06.02.2014 (t lk 163166). Hinnates hageja esindaja poolt kirjeldatud ja hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoiminguid, leidis kohus, et need ei vasta täies mahus toimiku materjalile ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud õigusabi osutamiseks kulutatud aeg ei ole olnud täies mahus vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et antud juhul ei ole olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega.
7.Kohus leidis, et mitmed hagiavalduse täpsustused on tingitud asjaolust, et hageja esindaja ei esitanud kohtule koheselt korrektset hagiavaldust ning nimetatud ajakulu ei pea kostja hagejale hüvitama. Kohus pidas põhjendatuks hageja esindaja ajakuluks, mis kulus erinevate menetlusdokumentide koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 7h. Seega pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks õigusabi osutamise eest kokku 9 (2+7) tundi.
8.Kostja esindaja hageja esindaja tunnitasumäärale vastu ei ole vaielnud ning seega pidas kohus põhjendatuks esindaja tunnitasumäära 110 eurot. Nimetatu on kooskõlas ka Riigikohtu asjas nr 3-2-1-92-13 väljendatud seisukohaga. Kuivõrd hageja menetluskulud jäid 99% osas kostja kanda, tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 980.10 eurot (110 x 9 x 99%).
9.Kostja esitas kohtule omapoolse menetluskulude nimekirja, millise kohaselt on tema esindajakuluks kokku 990 eurot. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ning 17.02.2014 arvest nr IN1139 (t lk 202) nähtub, et kostja esindaja tunnitasumääraks on olnud 110 eurot ning käesolevas tsiviilasjas on õigusabi osutatud kokku 9h. Kostja arve spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindajal on kulunud hagimaterjalidega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kokku 3h, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks 1,5h ning hageja seisukohtadega tutvumiseks ja kompromissettepaneku koostamiseks kokku 4h. Hinnates kostja esindaja poolt kirjeldatud ja teostatud õigusabitoiminguid, leidis kohus, et need vastavad toimiku materjalile ja õigusabi osutamiseks kulutatud aeg 9h on olnud vajalik ja põhjendatud.
10.Kuivõrd Harju Maakohtu 25.03.2014 otsusega on jäetud kostja menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda, kuulub hagejalt kostjale väljamõistmisele menetluskulu 9.90 eurot (990 x 1%). Määruskaebus
11.21.09.2014 esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles hageja avaldus jäi rahuldamata, ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada hageja avaldus täielikult ja mõista kostjalt hagejale välja menetluskulu 1969.27 eurot.
12.Hageja ei nõustunud kohtu põhjendustega tema menetluskulude vähendamise osas. Kohus ei ole määruses põhjendanud, millised menetlusdokumendid, so 05.08.2013 (t lk
1-31), 07.08.2013 (t lk 34-41), 16.09.2013 (t lk 76-83), 04.12.2013 (t lk 138-141) või 06.02.2014 (t lk 163-166), on olnud liigsed või õiguslikult ebakorrektsed.
13.Kohus on hagejale ette heitnud seda, et mitmed hagiavalduse täpsustused on tingitud asjaolust, et hageja esindaja ei esitanud kohtule koheselt korrektset hagiavaldust ning nimetatud ajakulu ei pea kostja hagejale hüvitama. Kohus on aga jätnud tähelepanuta enda põhjendamatud seisukohad 06.08.2013 määruses, millega jäeti hagi käiguta ning kohustati hagejat oma nõuet täpsustama. Nimelt leidis kohus viidatud määruses punktis 4, et ei saa sissenõudja ja võlgniku vahelist vaidlust nõude summa üle lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ning palus täpsustada tsiviilasja hinda. Selline seisukoht oli vastuolus Riigikohtu poolt korduvalt esitatud seisukohtadega. Hageja oli sunnitud viidatud määrusele esitama omapoolsed seisukohad koos paljude viidetega Riigikohtu lahenditele, hagi sisus ega asjaoludes midagi ei muutnud. Täpsustuses kordas hageja juba eelnevalt esitatud seisukohti ning midagi uut ei lisanud. Tsiviilasja hinda pidi hageja ka täpsustama, kuigi juba esitatud hagis oli märgitud asja hinnaks tulenevalt TsMS § 132 lõikest 1 3500 eurot, mis nii ka jäi. Tulenevalt eeltoodust ei mõista hageja, miks tema poolt esitatud täpsustust peaks lugema ebakorrektselt esitatud hagiavalduse tagajärjeks ning selle koostamise kulu jääks talle hüvitamata.
14.Hageja ei nõustu kohtuga, et vaid 7 töötundi võiks olla põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ning kõigi edasiste menetlusdokumentidega tutvumiseks ja neile vastuse koostamiseks. Hageja esindaja tööks kulutatud aeg 18,05h oli materjalide ja õigusliku olukorra analüüsi, 6-leheküljelise hagiavalduse koostamiseks ning hagi ja sinna juurde kuuluvate lisade komplekteerimiseks ja kohtule edastamiseks ning edasiste menetlusdokumentide koostamiseks ning vastaspoole seisukohtadega tutvumiseks igati põhjendatud ja vajalik. Sealjuures tuli hagejal endal koostada hagiavalduses maksegraafik, millest nähtuksid õiged maksed ja kokku lepitud intressi suurus. Ka kostja vastustega tutvumine ei ole ainult dokumendi kiire ja pinnapealne lugemine, vaid vastustega tuleb tutvuda põhjalikult, neid analüüsida ning võrrelda hagis väljendatud õigusliku ja faktilise positsiooniga. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 18.09.2014 määrus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vähem kui 1437.48 eurot. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue lahendi, mõistes kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 457.38 eurot. Muus osas maakohtu lahendi tühistamiseks alused puuduvad. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega käesolevas määruses ei käsitle kolleegium maakohtu määrust osas, milles hageja ja kostja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldati.
18.Hageja on seisukohal, et tema põhjendatud ja vajalikuks esindaja kuluks on 18,05h eest 1989.16 eurot, millest tuleb kostjal hüvitada jõustunud maakohtu lahendi alusel 99%. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on 9h eest 990 eurot, millest kostja peab hüvitama 980.10 eurot. Kolleegium nõustub kaebuse esitaja etteheitega maakohtule selles, et määruse põhjendustest ei nähtu, millise konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aega ja millises ulatuses ei lugenud maakohus vajalikuks ja põhjendatuks. Määruse põhjendustest nähtub vaid, et maakohus luges põhjendatuks hageja esindaja ajakuluks erinevate menetlusdokumentide koostamise ja kohtule esitamise eest kokku 7h. Seega selles osas ei vasta maakohtu määrus TsMS § 465 lõike 2 punktile 8, mille kohaselt peab kirjalik määrus, mida saab edasi kaevata, sisaldama mh põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
19.Kulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja hagiavalduse koostamisele ja sellele eelnenud toimingutele (konsultatsioon, materjalidega tutvumine) kokku 7h. Kostja juhtis tähelepanu, et varasemas menetluses oli hageja tagaseljaotsuse tegemist taotledes märkinud samadele toimingutele kulunud ajaks vaid 4h (t I kd lk 139). Hageja selgituse kohaselt (t I kd lk 207) oli ta varasemas taotluses ekslikult jätnud tähelepanuta ühe töötundide arvestamise lehe. Kolleegium leiab, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, et põhjendatud ja vajalikuks selle koostamise ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud ajaks tuleb lugeda 4h. Hageja ei ole konkretiseerinud, missugust töötundide arvestamise (missuguste toimingute kohta käivat) lehte ta 04.12.2013 taotluses ei arvestanud. Kolleegium möönab, et asja ettevalmistamisel pidi esindaja kulutama aega erinevateks aritmeetilisteks arvestusteks (viivise arvestus, intresside arvestus), kuid nõude materiaalõiguslik põhjendus tugines vaid VÕS-i laenulepingu ja TMS-i sätetele, hõlmates 6-st hagiavalduse lehest 2. Ülejäänud ulatuses koosnes avaldus sissejuhatavast ja resolutiivosast, riigi õigusabi ning hagi tagamise taotlustest, mille vormistamist õiguslikult keerukaks kindlasti pidada ei saa.
20.Kolleegium nõustub osaliselt maakohtuga selles, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mida kostja peaks hagejale hüvitama, ei ole alust lugeda hagiavalduses puuduse kõrvaldamiseks kohtu korraldusel menetlusdokumendi (t I kd lk 34-36) koostamiseks ja esitamiseks kulunud aega (vastavalt nimekirjale kulus esindajal selleks 1h 30min). Hagiavalduse käiguta jätmise määrusest (t I kd lk 32) ja hageja esindaja dokumendist nähtub, et vähemalt osas, mis käsitles sundtäitmise vaidlustamise ulatust, olid hagiavaldusele esitatud etteheited põhjendatud. Kui hagiavalduse resolutsioonist nähtus selgelt, et hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kogu sundtäidetava summa 4683.75 euro ulatuses, siis põhjendustest selgus samas, et ette heidetakse vaid suurema kui 3002.12 euro suuruse summa täitmist. Seega oli hagiavaldus ilmselt ebaselge ja selle täpsustamine vajalik. Osas, milles maakohus käsitles tuvastushagi esitamise temaatikat, võib hageja esindajaga nõustuda, et tegemist ei olnud tema ebaprofessionaalsest tööst tulenenud etteheitega ja sellele vastamine oli vajalik kulu hageja õiguste kaitseks, hoidmaks ära võimalikku hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist. Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium 06.08.2013 määrusega tutvumisele ja sellele vastamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 1h ulatuses.
21.Muust menetlustoimingutele kulutatud ajast ei ole osaliselt alust pidada vajalikuks ja põhjendatuks 13.02.2014 kompromissiga tutvumisele ja konsultatsioonile kulutatud 2 töötundi. Nimelt nähtub sellest dokumendist (t I kd lk 173-175), et kostja kordas sisuliselt üle menetluses varem esitatud seisukohti (nt 24.01.2014 esitatud seisukohtade täpsustus ja kompromissettepanek; t I kd lk 151-156). Seega hilisema dokumendiga
tutvumisele ei olnud esindajal mõistlik kulutada rohkem aega kui esmase dokumendiga tutvumisele (nimekirjast nähtub, et 24.01.2014 dokumendile kulutas esindaja aega 1h). Kuna korduvate seisukohtadega tutvumisel pidas esindaja vajalikuks konsulteerida kliendiga, mida ta 24.01.2014 dokumendi puhul vajalikuks ei pidanud, tuleb vajalikuks ja põhjendatud esindaja kuluks lugeda 06.02.2014 dokumendiga seonduvalt 1h.
22.Eelpool käsitlemata, kuid hageja kulude nimekirjas sisalduvate toimingute puhul kolleegium alust esindaja ajakulu kärpimiseks ei näinud. Kostja arvamuse (t I kd lk 198201) kohaselt ei oleks hageja esindaja pidanud nii kostja vastustega tutvumisele kui tagaseljaotsuse tegemiseks taotluse koostamisele kulutama mitte üle 15 min. Kolleegium sellise lihtsustatud käsitlusega ei nõustu. Iga esindaja toimingut tuleb vaadelda selle sisu ja mahu alusel, arvestades mh selle tähtsust esindatava õiguste kaitsmise eesmärgi saavutamisel.
23.Eeltoodu alusel loeb kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja poolt erinevatele toimingutele kulutatud ajaks kokku 13h 20min. Töötunni hinna osas nõustub kolleegium maakohtuga. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 99% põhjendatud ja vajalikust esindaja kulust 1452 eurost (13,2x110), seega 1437.48 eurot.
24.Kostja väiteid seonduvalt hageja poolt maakohtus tasumisele kuulunud riigilõivu suurusega ei saa kolleegium arvesse võtta, sest vaidlusaluse menetluskulu hulka riigilõiv ei kuulu. Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et hageja poolt tasumata riigilõiv mõisteti riigi kasuks välja kostjalt, kes otsust ei vaidlustanud. Maakohtu otsus on jõustunud.
25.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 445 lõike 1 teisele lausele, millest tulenevalt oleks maakohtul olnud alus tasaarvestada määruse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kuna aga kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osalise rahuldamise osas on maakohtu määrus jõustunud ja teadmata on, kas hageja on maakohtu määruse täitnud, siis ringkonnakohus omal algatusel tasaarvestust ei teosta.
26.TsMS § 178 lõike 3 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.