25.märtsil 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-36306
Tsiviilasi
XXXhagi XXXOÜ vastu sundtäitmise tunnistamiseks täiteasjas nr. 022/2013/4657 3 500 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
lubamatuks
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10124 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Merike Lätt (ITM Inkasso OÜ, Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn; epost: [email protected]). 21.01.2014.a. kohtuistung, edaspidi kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657
1 791,63 euro ulatuses
lubamatuks.
3.Sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657 on lubatud põhinõude osas summas 2 500 eurot, intressi osas summas 360,58 eurot, õigusabikulu osas summas 15 eurot, 17.07.2013.a. seisuga viivise osas 16,54 eurot ja alates 18.07.2013.a. viivise kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni põhinõudelt (2 500 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osas. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud 99 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 1 %
ulatuses hageja kanda.
2.Vabastada XXXriigilõivu summas 2,50 euro tasumise kohustusest.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulu summas 247,50 eurot, s.o hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv, Eesti Vabariigi kasuks.
4.Kostjal XXXOÜ-l tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. EE 89 1010 2200 3479 6011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr. EE 93 2200 2210 2377 8606 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr. EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või arveldusarvele nr. EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, kõigil viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr. 2-13-36306 ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi.
5.Välja mõista XXXOÜ-lt menetluskulu viivist menetluskulult (247,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatu järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.
6.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
7.Edastada käesolev kohtuotsus pärast jõustumist Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXXesitas 05.08.2013.a. kohtule hagi XXXOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.12.2012.a. krediidilepingu, mille kohaselt hageja sai kostjalt laenu 2 500 eurot, intressiga 36 % aastas, tagastamise tähtajaks oli 10.12.2014.a. 12.12.2012.a. sõlmisid pooled lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt seati hageja kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 6 250 eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja allkirjastas koos laenulepinguga ka maksegraafiku. Antud maksegraafikuga tähelepanelikumal tutvumisel selgus, et summad (laenu põhiosa + intress) mida kostja igakuiselt hagejalt nõuab, ei vasta laenulepingus kokku lepitud 36% intressile aastas. 13.05.2013.a. saatis kostja esindaja Marjana Hiie hagejale hoiatuse lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja esindaja võttis ühendust kostja esindajaga ja selgitas, et kostja nõuab hagejalt lepinguga kokku lepitud suurema intressi tasumist ja tegi ettepaneku, et hageja tagastab koheselt kogu laenusumma koos kokku lepitud 36% intressidega, kui kostja vaatab üle valesti arvestatud intressid. Kostja pöördus 17.07.2013.a. kohtutäituri
poole täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur Elin Vilippus edastas hagejale täiteasjas nr. 022/2013/4657 teate, kus nõuab 4 683,75 euro tasumist.
2.Hageja leiab, et kostja oleks õigustatud olnud esitama kohtutäiturile seisuga 17.07.2013.a. nõude suuruses viivis 16,54 eurot (4,36+12,18), põhiosa 2 500 eurot, intress 360,58 eurot, leppetrahv 125 eurot, kokku 3 002,12 eurot, kostja aga nõuab hagejalt kohtutäituri teatise kohaselt 4 638,75 eurot, millest 788,75 eurot on tasumata intressid, 125 eurot leppetrahv ja 380 eurot viivised ja 875 eurot sissenõudmiskulud. Sealjuures on kostja esitanud õigusabikuluna nõude 875 eurot mis ilmselgelt on ebamõistlik ning mille vähendamist hageja kohtult taotleb. Ühel leheküljel lepingu ülesütlemisteate ning täitmisavalduse esitamine kohtutäiturile ei saa maksta 875 eurot.
3.07.02.2014.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis tunnustab hageja täpsustatud täitmisavalduses esitatud nõudest summas 4 668,75 eurot põhivõlga summas 2 500 eurot, seisuga 17.07.2013.a. viiviseid summas 16,54 eurot, intressi 360,58 eurot, ehk kokku 2 877,12 eurot. See tähendab, et endise 3 002,12 euro asemel vähenes hageja poolt tunnustatud nõue 125 euro leppetrahvi ulatuses ja hageja palub lõpliku nõudena tunnustada sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657 summas 4 668,75 eurot lubamatuks, määrata hageja kohustusteks 2 500 eurot põhivõlga, seisuga 17.07.2013.a. viivist summas 16,54 eurot ja alates 18.07.2013 a. laenu põhiosa summalt 2 500 eurot viivist 8,25 % aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 10.12.2012.a. sõlmitud krediidilepingu nr. XXX kohaselt on intressimäär aasta kohta 36% ning intressi arvestatakse krediidilimiidi kasutatud osalt, so 2 500 eurolt. Kostja leiab, et esitatud intressi nõue on kooskõlas lepingus kokkulepitud intressimääraga. Tulenevalt XXXOÜ ning ITM Inkasso OÜ vahel sõlmitud koostöölepingule, menetleb XXXOÜ sisse nõutavaks muutunud nõudeid ITM Inkasso OÜ ning võlgnik on juba laenulepingu sõlmimisel teadlik, et juhul, kui võlgnik rikub laenulepingut, kohustub ta hüvitama ka kõik sissenõudmisega seotud inkassokulud, so käesoleval hetkel sõlmitud koostöölepingust tulenevalt, õigusabikulud. Esitatud õigusabikuludega on kaetud mitte üksnes ülesütlemise teate esitamine ning teade nõude menetlemise kohta, vaid ka kogu suhtlemist täitemenetluses ning täitmisavalduse esitamist. Kuivõrd hüpoteeklaenudega seotud täitmismenetlused on mahurikkad, on ka vastavad õigusabikulud kõrgemad. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse nõue on põhjendamatu. Hageja on tahtlikult jätnud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumata ning taotleb hagiavalduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täies ulatuses, so 4 683,75 eurot, kuid käesoleva ajani ei ole hageja tagastanud ei saadud laenu, tasunud sissenõutavaks muutunud intresse, viiviseid ja leppetrahvi ega hüvitanud laenulepingu p 8.5 kohaselt nõude menetlemisega seotud õigusabikulusid summas 875 eurot. Kohtule 24.01.2014.a. esitatud täpsustatud vastuses on kostja täpsustanud täitemenetluses olevat nõuet, millest laenu põhiosa moodustab summas 2 500 eurot, intressid 629 eurot perioodi 10.01.2013.a.-10.05.2013.a. eest, leppetrahv 125 eurot, lepingutasu 50 eurot, viivised 642,99 eurot ja õigusabikulu 875 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus
oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 09.10.2013.a. kohtumääruses (t/l 119) kui ka 21.01.2014.a. kohtuistungil (t/l 148-150).
7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657 on 4 683,75 euro ulatuses lubatav. Samuti on hageja palunud kohtul määrata hageja kohustusteks täiteasjas nr. 022/2013/4657 kokku summas 2 877,12 eurot ja kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni põhinõudelt viivist 8,25 % aastas.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõige 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
9.Kohtule esitatud 18.07.2013.a. täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr. 022/2013/4657 täitedokumendiks Tallinna notar Margus Veskimäe 12.12.2012.a. notariaalne dokument nr. 5487 ja nõude sisu on hüpoteegiga tagatud nõue 4 683,75 eurot (t/l 18). Hageja on esitanud täitedokumendile vastuväite, mille kohaselt nõuab kostja hagejalt suuremat intressi kui laenulepingu maksegraafikus märgitud. Samuti vaidleb hageja vastu kostja ebamõistlikele kulutustele, mis on tehtud õigusabile, leppetrahvile, viivistele ja laenulepingu sõlmimise tasule.
10.Kohtule esitatud 17.07.2013.a. täpsustatud täitmisavalduse kohaselt moodustab hageja sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 4 668,75 eurot, millest 2 500 eurot on tagastamata laenusumma, 788,75 eurot tasumata intressid, 125 eurot leppetrahv, 380 eurot sissenõutavaks muutunud viivised ja 875 eurot sissenõudmisega seotud õigusabikulud. Samuti palub kostja sisse nõuda viivised perioodil 18.06.2013.a. kuni 12.07.2013.a. summas 15 eurot. Kokku moodustab võlgnevus 4 683,75 eurot (t/l 20).
11.Kuivõrd täitmisteate (t/l 18) ja täitmisavalduse (t/l 20) kohaselt on sundtäitmisel hageja väidetav nõue kogusummas 4 683,75 eurot, siis annab kohus hinnangu iga väidetava võlgnevuse kohta eraldi.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et hageja pole tasunud kostjale tagasi poolte vahel 10.12.2012.a. sõlmitud krediidilepingu alusel 2 500 eurot (t/l 9-10) ning vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja on nimetatud lepingu ülesöelnud. Seega on põhjendatud 2 500 euro sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657.
13.Kostja nõuab täitemenetluses hagejalt intressi summas 788,75 eurot. Kostja on küll kohtule täpsustanud oma täitemenetluses olevat nõuet ning märkinud seisuga 23.01.2014.a. intressivõlgnevuseks 629 eurot (t/l 174), kuid kuna hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, lähtub kohus nendest andmetest, mis kostja on esitanud täitmisavalduses (t/l 20). Kostja vastuväidete koheselt on ta arvutanud intressi lihtintressi valemi järgi, mille kohaselt kuulub intressidena tasumisele 1 800 eurot.
14.Hageja leiab, et põhjendatud intressi nõude summaks on 360,58 eurot (t/l 165), kuivõrd hageja leppis kokku, et intressi võetakse laenujäägilt ja mitte laenusummalt. Hageja tugines 21.01.2014.a. toimunud kohtuistungil asjaolule, et intressi nõude lepingu säte on tühine TsÜS § 86 lg 2 p 2 alusel (t/l 149). Samuti leiab hageja, et krediidikulukuse määr on vale ning kohustused on tasakaalust väljas.
15.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Poolte vahel sõlmitud krediidilepingu kohaselt on intressimäär 36% krediidilimiidi kasutatud osalt aastas (t/l 9).
16.VÕS § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.
17.Õiguskirjanduses on leitud, et laenulepingu puhul arvestatakse intressi reeglina laenusaaja kasutusse antud laenusumma jäägilt ehk laenuandjale tagasimaksmata laenusumma osalt (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 388). Samuti on leitud, et intress muutub sissenõutavaks kokkulepitud ajal, praktikas on tavaline intressi arvestamine ja sissenõutavus igakuiste maksetena laenuperioodi keskel (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 393).
18.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja poolt nõutud intress 36% aastas ning nimetatu arvutuskäik poolte vahel sõlmitud krediidilepingu maksegraafikus ei ole kooskõlas VÕS § 397 sätestatuga. Kostja on nõudnud hagejalt intressi laenusummalt, mitte aga tagasimaksmata osalt. Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud krediidilepingust, et intressi arvutatakse krediidilimiidi kasutatud osalt aastas.
19.Hageja on esitanud omapoolse arvutuskäigu, mille kohaselt on viimasel kohustus tasuda kostjale intressi summas 360,58 eurot. Kostja nimetatud summale sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole ning samuti on vaidlustamata nimetatud summa kujunemise arvutuskäik. Seega leiab kohus, et hagejal on kohustus täitemenetluses tasuda kostjale intress summas 360,58 eurot ning nimetatud summa osas on täitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657 lubatud.
20.Kuivõrd kohus asus eespool seisukohale, et kostja on arvutanud intressi ebaõigesti, ei anna kohus hinnangut hageja väitele, et juhul, kui kohus tuvastaks, et intressi kokkulepe oli laenusummalt, mitte laenu jäägilt, on antud tüüptingimustel lepingus koostatud kokkulepe hagejat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine nii VÕS § 42 lg 1 kui TsÜS § 86 lg 1 ja 2 alustel.
21.Kostja nõuab täitemenetluses hagejalt viivist summas 380 eurot (t/l 20). Kostja on märkinud, et viivisemääraks on 36% aastas (t/l 174). Hageja leiab, et viimasel on kohustus kostjale tasuda viivis summas 16,54 eurot, s.o seadusjärgses määras.
22.Poolte vahel sõlmitud krediidilepingu üldtingimuste p. 8.1 kohaselt kui krediidisaaja ei tee lepingu alusel saadud krediidi tagasimakseid tähtaegselt, siis on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/ või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sättes, siis on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras (t/l 16).
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24.Kohus leiab, et antud juhul ei nähtu poolte vahel sõlmitud krediidilepingust, et hageja ja kostja oleks kokku leppinud viivisemääras 36% aastas. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et intress ja viivis ei ole üks ja seesama. Õiguskirjanduses on märgitud, et intress võib olla tasu raha kasutamise eest – kasutusintress – või rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguskaitsevahend – viivitusintress (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 288). Seega kohaldub antud krediidilepingu puhul seadusjärgses määras viivis vastavalt üldtingimuste p. 8.1.
25.Hageja on kohtule esitatud materjalides märkinud seadusjärgse viivise suuruseks 16,54 eurot ning kostja nimetatud arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et sundtäitmine on lubatud viiviste osas summas 16,54 eurot.
26.Hageja ja kostja vahel 12.12.2012.a. Tallinna notar Margus Veskimäe poolt koostatud ja tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping p. 2.9 kohaselt kohustub omanik maksma hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi kahe protsendi (2%) ulatuses tagatava nõude summas juhul, kui omanik on esitanud lepingu punktis üks (1) valeandmeid või kui omanik jätab täitmata ükskõik millise käesolevas punktis võetud kohustustest. Hageja on nimetatud leppetrahvi nõudele summas 125 eurot vaielnud vastu, kuivõrd viimane ei ole kostjale esitanud valeandmeid.
27.Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja leppetrahvi nõue põhjendatud, kuivõrd viimane ei ole asja kohtulikul arutamisel tõendanud, et hageja oleks krediidilepingu sõlmimisel esitanud kostjale valeandmeid. Seega on sundtäitmine nimetatud summa osas lubamatu.
28.Kostja nõuab täitemenetluses hagejalt õigusabikulu summas 875 eurot (t/l 20). Hageja vaidleb nimetatule vastu. 21.01.2014.a. toimunud kohtuistungil asus hageja seisukohale, et peab õigusabikulude osas mõistlikuks tähitud kirjade maksumust, kui selliseid oleks olnud. Samas palub hageja siiski õigusabikulud täielikult tühistada (t/l 149).
29.Lepingu üldtingimuste p. 8.4 kohaselt kui krediidisaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab krediidiandja krediidisaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on krediidiandjal õigus nõuda iga vastava teate
saamisel menetluskulu vastavalt krediidiandja hinnakirjale, sh esimese meeldetuletuskirja eest 15.00 euro, teise meeldetuletuskirja eest 25.00 euro, kolmanda meeldetuletuskirja eest 35.00 euro, teade lepingu ülesütlemise kohta 50.00 euro (t/l 14-17).
30.Lepingu üldtingimuste p. 8.5 kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale kõik võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Tagatise omanikule, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (t/l 14-17).
31.Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud üksnes ühe võlateate edastamine hagejale (t/l 20). Kuivõrd kumbki menetlusosalistest pole täpsustanud, kas tegemist on esimese, teise või kolmanda meeldetuletuskirjaga, leiab kohus, et lähtuda tuleb asjaolust, et tegemist on esimese meeldetuletuskirjaga ning hagejal on kohustus tasuda kostjale 15 eurot kooskõlas lepingu üldtingimuste p. 8.4 (t/l 16).
32.Ülejäänud osas ei ole kostja õigusabikulusid millegagi põhistanud. Ainuüksi kostja väide, et viimasel on sõlmitud koostööleping ITM Inkasso OÜ-ga, kes menetleb sissenõutavaks muutunud nõudeid eelpool nimetatud summas õigusabikulusid ei tõenda.
33.Kohus arvestab ka asjaoluga, et täitemenetluse alustamiseks on sissenõudjal vajalik esitada üksnes täitmisavaldus ning täitedokument ja hilisemalt tegeleb täitmisega kohtutäitur. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolu, et kostja on pidanud täitemenetluse käigus võtma seisukohti hageja kaebuste osas vms. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud õigusabikuluks on meeldetuletuskirja saatmise kulu summas 15 eurot.
34.Kostja on 24.01.2014.a. kohtule esitatud täpsustatud vastuses märkinud, et ta nõuab täitemenetluses hagejalt ka lepingutasu summas 50 eurot (t/l 174), kuid sellise summa sissenõudmist ei ole kostja oma täitmisavalduses märkinud (t/l 20), mistõttu kohus seda ei käsitle.
35.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657 on lubamatu 1 791,63 euro ulatuses (4 683,75-2 892,12). Seega on sundtäitmine täiteasjas nr. 022/2013/4657 lubatud põhinõude osas summas 2 500 eurot, intressi osas summas 360,58 eurot, õigusabikulu osas summas 15 eurot, seisuga 17.07.2013.a. viivise osas 16,54 eurot ja alates 18.07.2013.a. viivise kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.
Menetluskulude jaotamine
38.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb hageja menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 1 % ulatuses hageja kanda.
39.18.09.2013.a. kohtumäärusega on kohus vabastanud hageja riigilõivu summas 250 euro tasumisest (t/l 91). Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt tuleb kostjalt riigi tuludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga välja mõista 99 % eelpool nimetatud riigilõivu määrast, mis moodustab kokku summas 247,50 eurot.
40.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
41.Kohus leiab, kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole hageja maksevõime muutunud, siis tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumisest summas 2,50 eurot TsMS § 190 lg 7 alusel.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.