Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.11.2014, Tallinn
Tsiviilasi
Mainor Ülemiste AS hagi ÜM vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.04.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mainor Ülemiste AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7627,26 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
04.11.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mainor Ülemiste AS (registrikood 10348595), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja ÜM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2014 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
1.Harju Maakohus jättis rahuldamata OÜ Smithson hagi Mainor Ülemiste AS (endine ärinimi Aktsiaselts Ülemiste City) vastu vara väljamõistmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest (tsiviilasi nr 2-09-69955) ja menetluskulud OÜ Smithson kanda, Tallinna Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata ja Riigikohus ei võtnud OÜ Smithson kassatsioonkaebust menetlusse. Seega jõustusid alama astme kohtute lahendid, mille kohaselt jäid tsiviilasja nr 2-09-69955 menetluskulud OÜ Smithson kanda.
2.Hageja esitas 19.01.2012 Harju Maakohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-09-69955 menetluskulude kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 30.10.2012 määrusega mõistis kohus OÜ-lt Smithson välja menetluskulud hageja kasuks osaliselt, summas 6527,96 eurot. Hageja vaidlustas maakohtu määruse ja esitas 21.11.2012 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes 17.05.2013 määrusega rahuldas osaliselt hageja määruskaebuse ja mõistis hageja kasuks välja menetluskulud summas 6905,67 eurot ning seadusjärgse viivise alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasja nr 2-09-69955 menetluskulude osas jõustus 06.06.2013.
3.25.05.2012 võeti vastu OÜ Smithson lõpetamise otsus ja likvideerijaks nimetati OÜ Smithson juhatuse liige ÜM. Tsiviilasja nr 2-09-69955 menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kestel esitas ÜM likvideerijana OÜ Smithson kustutamisavalduste ning OÜ Smithson kustutati registrist 26.03.2013 ehk ajal, mil tsiviilasjas nr 2-09-69955 toimus menetluskulude kindlaksmääramise menetlus.
4.Kostja on kuritarvitanud likvideerija õigusi ja eiranud seaduses sätestatud likvideerimisel oleva ühingu kustutamisavalduse esitamise tingimusi. Likvideerija ei või esitada kustutamisavaldust seni, kuni kõik kohtumenetlused, milles osaühing on osaline, ei ole lõppenud (ÄS § 218 lg 1). Kostja tegevuse tulemusel OÜ Smithson kustutati 26.03.2013 äriregistrist ja hageja ei saanud pöörata täitmisele 06.06.2013 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2013 määrusest tulenevat kohustust OÜ Smithson vastu. Hagejal ei ole võimalik oma nõuet realiseerida osaühingu vara arvelt, mistõttu on hagejal kahju nõue kostja vastu tulenevalt ÄS § 187 lg-st 2, § 220 lg-st 1 ja VÕS § 115 lg-st 1, sest lähtutakse juhatuse liikme ja likvideerija vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel kahju hüvitamise üldistest eeldustest, seega kostja vastutab kahju tekkimise eest nagu juhatuse liige.
5.Lisaks eelmärgitule vastutab kostja hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Olukorras, kus võlausaldaja ei saa realiseerida kohtulahendist tulenevat õigust selle tõttu, et võlgnik on registrist kustutatud, tekib võlausaldajal kahju realiseerimata jäänud õiguse väärtuses. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
6.VÕS § 127 lg 1 alusel tuleb kostjal hagejale hüvitada saamata jäänud 6905,67 eurot koos kohtumääruse kohaselt arvestatud viivisega. Käesoleval juhul ei kohaldu VÕS § 127 lg 2, kuna hagejale tekkinud kahju ärahoidmine oli ÄS § 218 lg 1 eesmärgiks, mistõttu vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud eeldusega, sest kui kostja ei oleks seadusest tulenevat kohustust rikkudes esitanud kustutamisavaldust, ei oleks OÜ-t Smithson tsiviilasja nr 2-09-69955 menetluse kestel registrist kustutatud ning hageja saanuks Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2013 määrust OÜ Smithson suhtes sundtäita. Kostja tegevus kustutamisavalduse esitamisel ning hagejale kahju tekitamisel oli tahtlik VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Kostja kauaaegse juhatuse liikmena ning likvideerijana oli teadlik tsiviilasja nr 2-09-69955 menetlusest ja ÄS § 218 lg-st 1 tulenevast keelust.
7.19.03.2014 esitas hageja uue seisukoha, et kostja on alusetult pööranud enda kasuks 21 007 eurot OÜ Smithson rahalisi vahendeid. Seega OÜ Smithson varatuks muutmine on otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Nimetatud asjaolu tuleneb OÜ Smithson kontode väljavõtetest, arveldusarvetest, laenulepingutest, majandusaasta aruannetest.
8.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6905,67 eurot, viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras perioodi 06.06.2013-28.08.2013 eest 133,54 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud.
2(7)
10.ÄS § 218 lg-s 1 sätestatud kohustuse mõte ei ole tuua selle rikkumise korral automaatselt kaasa juhatuse liikme/likvideerija isiklikku varalist vastutust. ÄS § 218 lg 1 mõte seisneb eelkõige selles, et vältida äriühingute lõppemist kohtuvaidluse kestel. Lisaks tulenevalt ÄS § 218 lg-st 3 on nii hagejal kui ka kõikidel teistel võimalikel võlausaldajatel võimalus esitada OÜ Smithson täiendavaks likvideerimiseks kohtule vastav taotlus ja OÜ Smithson õigusvõime taastada ning võimaldada hagejal teostada sundtäitmist. Seega ei ole hageja pöördumatult kaotanud võimalust üritada täitemenetluse kaudu oma nõuet OÜ Smithson vastu realiseerida.
11.Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Hageja hagi rahuldamine eeldab, et kostja poolse rikkumiseta oleks hageja saanud oma nõude rahuldada. Antud juhul ei ole aga vastavaid asjaolusid esile toodud. OÜ Smithson 31.12.2012 bilansist ja kasumiaruandest nähtub, et juba 31.12.2012 puudusid OÜ-l Smithson mistahes vahendid võimaliku menetluskulu hagejale hüvitamiseks. Kostja tegutses oma parema äranägemise järgi teadmises, et OÜ Smithson on hageja poolt pandiõiguse teostamise tulemusel muutunud varatuks ja tal puuduvad mistahes vahendid kaotatud tulevaste menetluskulude või muude rahaliste kohustuste täitmiseks või hüvitamiseks, mistõttu ei rikkunud kostja ÄS § 218 lg-t 1 eesmärgiga tekitada hagejale ega kellelegi kolmandale isikule kahju. Isegi juhul, kui kostja ei oleks esitanud äriregistrile avaldust OÜ Smithson kustutamiseks äriregistrist, ei oleks hageja saanud oma nõuet rahuldatud, kuna OÜ-l Smithson puudusid selleks vahendid.
12.Kostja esitas tulenevalt TsMS § 376 lg-st 1 vastuväite hageja 19.03.2014 esitanud seisukohale. Tegemist on hagi aluse muutmisega. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
14.Riigikohus on korduvalt märkinud, et võlausaldaja ees vastutab äriühingu juhatuse liige deliktiõiguse alusel, millisel juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8 (Riigikohtu lahendid 3-2-1-150-09, 3-2-1-7-10, 3-2-1-188-12, 3-2-1-191-12).
15.Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Esitatud hagi kohaselt esitas ÜM tsiviilasja nr 2-09-69955 menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kestel OÜ Smithson likvideerijana äriühingu kustutamisavalduste ning OÜ Smithson kustutati registrist 26.03.2013.
16.ÄS § 218 lg-s 1 sätestatud mõttel ei ole karistuslikku iseloomu ehk osundatud sätte rikkumine ei too automaatselt kaasa likvideerija vastutust. Kostja on 20.02.2014 toimunud kohtuistungil vande all antud seletuses selgitanud, et talle teadaolevalt ei mõistetud OÜ-lt Smithson menetluskulusid välja või ei olnud need veel sissenõutavad. Asjaga tegeles advokaat. Kostja ei osanud samuti öelda, kas ta oli lugenud jõustunud kohtuotsust, sest otsuseid tuli kogu aeg ja kostja uskus oma advokaati, sest tal endal juriidilist haridust ei ole. Kostja ei ole oma
3(7)
endiselt esindajalt ega advokaadibüroolt OÜ Smithson ja Mainor Ülemiste AS vahelise vaidluse kohtumaterjale koos jõustunud kohtulahenditega kätte saanud, sest ei osanud neid isegi küsida. Kohtul ei ole alust kahelda kostja vande all antud seletuse tõepärasuses. Seega ei olnud kostja teadlik menetluskulude vaidluse käigust ja tulemustest, kuna OÜ-t Smithson esindanud esindaja ei andnud kostjale üle OÜ Smithson kohtuvaidluse ja menetluskulude kindlaksmääramise menetluse materjale. Kohtu hinnangul antud vaidlus ei puuduta juhatuse liikme vastutust, vaid vaidlus on kostja kui likvideerija kohustuste üle. Kostja ei ole ÄS § 218 lg-t 1 rikkunud.
17.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
18.Kohus nõustus hagejaga, et tal on tekkinud kahju tsiviilasjas nr 2-09-69955 väljamõistetud menetluskulude osas, kuid hageja ei ole tõendanud põhjusliku seost kostja süülise käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hagi rahuldamine eeldab, et kostja poolse rikkumiseta oleks hageja saanud oma nõude rahuldada. Antud juhul ei ole aga vastavaid asjaolusid esile toodud. OÜ Smithson 2011 majandusaasta aruande lisas 16 „Sündmused pärast bilansipäeva“ on märgitud, et „majandusaasta aruande koostamise ajal selgus, et ettevõte on kaotanud kohtumenetluse AS Ülemiste City (praegune Mainor Ülemiste AS) vastu, kes omastas OÜ Smithson vara kolmanda isiku maksevõla katteks. Kostja esitas OÜ Smithson suhtes 25.05.2012 võlgniku pankrotiavalduse, mis lõppes siiski pankrotita, kuna kohus ei näinud oma 10.07.2012 kohtumääruses põhjust OÜ Smithson pankrotti välja kuulutada. OÜ Smithson 31.12.2012 bilansist ja kasumiaruandest nähtub, et juba 31.12.2012 puudusid OÜ-l Smithson mistahes vahendid võimaliku menetluskulu hagejale hüvitamiseks.
19.Seega tegutses kostja vastavalt oma parema äranägemise järgi teadmises, et OÜ Smithson on hageja poolt pandiõiguse teostamise tulemusel muutunud varatuks ja tal puuduvad mistahes vahendid kaotatud tulevaste menetluskulude või muude rahaliste kohustuste täitmiseks või hüvitamiseks, mistõttu ei rikkunud kostja ÄS § 218 lg 1 eesmärgiga tekitada hagejale ega kellelegi kolmandale isikule kahju. Isegi juhul, kui kostja ei oleks esitanud äriregistrile avaldust OÜ Smithson kustutamiseks äriregistrist, ei oleks hageja saanud oma nõuet rahuldatud, kuna OÜ-l Smithson puudusid selleks vahendid.
20.Hageja 19.03.2014 esitatud seisukoht, et kostja on alusetult pööranud enda kasuks 21 007 eurot OÜ Smithson rahalisi vahendeid, et OÜ Smithson varatuks muutmine on otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusega põhjendusel, et nimetatud asjaolu tuleneb OÜ Smithson kontode väljavõtetest, arveldusarvetest, laenulepingutest, majandusaasta aruannetest, on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
22.Menetluses pole kordagi olnud vaidlust selle üle, et kostja esitas OÜ Smithson kustutamisavalduse ajal, mil viimane osales poolena Eestis käimasolevas kohtumenetluses hagejaga. Maakohus jõudis otsuse punktis 29 järeldusele, et kostja ei ole ÄS § 218 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud, millest järeldub, et kostja justkui ei oleks esitanud osaühingu kustutamisavaldust poolelioleva kohtumenetluse ajal. Samas juba otsuse punktis 30 jõudis kohus vastupidisele järeldusele, et kostja on küll ÄS § 218 lg-t 1 rikkunud, kuid ei ole seda teinud eesmärgiga tekitada hagejale või kolmandatele isikutele kahju. Seega on kohtu seisukohad kostjapoolse ÄS § 218 lg 1 rikkumise osas vastuolulised.
23.Maakohus on ÄS § 218 lg 1 ebaõige kohaldamise, ÄS § 187 lg 1 ja § 209 lg 1 kohaldamata jätmise ning tõendite ebaõige hindamise tulemusena asunud väärale seisukohale, et kostja ei
4(7)
ole rikkunud enda kohustust likvideerijana eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Kohus on ebaõigesti ja põhjendamatult sidunud kostja poolt ÄS § 218 lg 1 rikkumise kui objektiivse asjaolu väidetava mitteteadmisega tsiviilasja nr 2-09-69955 menetluskulude kindlaksmääramise vaidluse kulgemisest. Esiteks tuleb ÄS § 218 lg-s 1 sisalduva kohustuse rikkumist hinnata objektiivselt, jättes kõrvale põhjused, miks kostja enda kohustust likvideerijana rikkus. Teiseks ei ole kostja väited kohtumenetluse mitteteadmisest eluliselt usutavad. Kolmandaks pidi kostja olema kohtumenetlusest teadlik ning väidetav mitteteadmine kujutab endast rasket hooletust, millega kaasnevate tagajärgede riisikot kannab kostja. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal oli likvideerijana ÄS § 209 lg 1 ja § 187 lg 1 koosmõjust tulenevalt kohustus teadma, et OÜ Smithson osaleb poolena käimasolevas kohtumenetluses.
24.Maakohus asus ekslikule seisukohale, et kostja tegevus ei ole põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kohus on põhjusliku seose hindamisel tuginenud üksnes kostja vande all antud seletusele, mille kohaselt ei olnud OÜ-l Smithson juba 31.12.2012 rahalisi vahendeid hageja nõude rahuldamiseks. Kohus on aga jätnud täielikult hindamata nii hageja esitatud faktilised väited kui ka OÜ Smithson AS Swedbank arveldusarve kui ka pearaamatu väljavõtte, millest nähtub üheselt, et kostja on pööranud enda kasuks 21 007 eurot OÜ Smithson vara. Nimetatud summa ületab kolmekordselt hagejale tekitatud kahju. Kohus jättis täielikult käsitlemata hageja menetluses esitatud väite, et kostja on OÜ Smithson juhatuse liikmena eksitanud osaühingu pankrotiavaldust menetlenud kohut, luues teadlikult olukorra, mis võimaldas esitatud pankrotiavaldus tagasi võtta. Üksnes selliselt oli võimalik viia läbi OÜ Smithson likvideerimismenetlus, osaühing äriregistrist poolelioleva menetluskulude kindlaksmääramise menetluse ajal kustutada ning seeläbi välistada hageja nõude rahuldamine OÜ Smithson vara arvelt.
25.Maakohus on materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning tõendite ebaõige hindamise tulemusena lugenud tõendatuks asjaolu, justkui ei oleks hageja saanud enda nõuet OÜ Smithson vastu rahuldada. Kohus tugines viidatud järeldusele jõudmisel OÜ Smithson 2012 bilansile. OÜ Smithson raamatupidamine ei kajasta aga õigesti äriühingu majanduslikku olukorda. Samal ajal jättis kohus täiesti käsitlemata äriühingu AS Swedbank arveldusarve ning pearaamatu väljavõtte ega ole põhjendanud, miks neid tõendeid arvesse ei võta. Kostja väide, et OÜ Smithson on varatuks muutunud hageja poolt pandiõiguse teostamise tulemusel, ei vasta tegelikkusele ning on käesolevas vaidluses irrelevantne. Tsiviilasi nr 2-09-69955, milles oli menetluses OÜ Smithson hagi hageja vastu võõrast ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks, lõppes hageja kasuks tehtud lahendiga. Lisaks on kohtu käsitlus, mille kohaselt tulenevat hageja nõude rahuldamise võimatus OÜ Smithson vara arvelt muu hulgas faktist, et pankrotiavaldust lahendanud kohtunik ei näinud põhjust pankroti väljakuulutamiseks, vastuolus materiaalõigusega ega allu loogikareeglitele. Kuivõrd Harju Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-12-20604 vastu OÜ Smithson avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks, pidi kohus olema tuvastanud, et avaldaja ei olnud maksejõuetu PankrS § 1 tähenduses ning aluseid ajutise halduri nimetamiseks ei esinenud. Seetõttu on väär maakohtu järeldus, et hageja ei oleks saanud oma nõuet rahuldada OÜ Smithson vara arvelt kui kostja ei ole rikkunud ÄS § 218 lg-st 1 tulenevat kohustust.
26.Maakohus on TsMS § 376 lg 1 ebaõige kohaldamise tagajärjel asunud väärale seisukohale, et hageja on 19.03.2014 menetlusdokumendis muutnud hagi alust, jättes samal ajal põhjendamata, milles seisneb kohtu hinnangul hagi aluse muutmine. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt on hagi aluseks faktilised asjaolud. Hageja ei ole faktilisi asjaolusid 19.03.2014 menetlusdokumendis muutnud. Kohus jättis ühtlasi tähelepanuta, et hageja on juba eelmenetluses oma 10.10.2013 menetlusdokumendis väitnud, et kostja võib olla tahtlikult põhjustanud OÜ Smithson maksejõuetuse ning õigusvastaselt vältinud OÜ Smithson pankrotimenetluse läbiviimist, mistõttu esitas kohtule taotluse täiendavate tõendite
5(7)
kogumiseks. 19.03.2014 menetlusdokumendis hageja pelgalt täiendas enda seniseid faktilisi ja õiguslikke väiteid, analüüsis sealjuures kostja esitatud tõendeid ning selgitas ja viitas tõenditele, millised kinnitavad juba eelmenetluses esitatud väidet, et kostja võib olla põhjustanud OÜ Smithson näilise maksejõuetuse. Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatust lasuski hagejal kohustus oma vastavat väidet tõendada. 19.03.2014 menetlusdokument on TsMS § 403 lg 1 alusel antud tähtaja raames kirjalikus menetluses esitatud menetlusdokument, milline sisaldab hageja lõplikke seisukohti. Kirjalikus menetluses tähtaegselt esitatud menetlusdokumendiga arvestamata jätmine kujutab endast olulist menetlusõiguse rikkumist. Kohus on menetlusõigusnormi olulise rikkumise tagajärjel jätnud tähelepanuta arvestatava osa hageja väiteid. Olemuslikult on kohus oluliselt riivanud hageja õigust olla menetluses ärakuulatud. Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
29.Maakohus jättis hagi rahuldamata muuhulgas põhjusel, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostja süülise käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel, olles ise jätnud hageja poolt esitatud vastavad tõendid ja põhjendused tähelepanuta.
30.Maakohus leidis, et hageja 19.03.2014 menetlusdokument on esitatud hilinenult ja jättis selle seetõttu tähelepanuta. Ringkonnakohus sellise hinnanguga ei nõustu. 20.02.2014 korraldava kohtuistungi/kohtuistungi protokolli kohaselt lõpetas kohus eelmenetluse ja alustas asja sisulist arutamist. Sisulise arutamise käigus kuulas kohus vande all üle üksnes kostja ÜM ja jätkas seejärel asja sisulist arutamist kirjalikus menetluses (tl 29). Maakohus määras pooltel esitada oma lõplikud seisukohad hiljemalt 19.03.2014 (tl 33). Seega ei saa hageja poolt 19.03.2014 esitatud menetlusdokument, mis sisaldab hageja lõplikke seisukohti, olla esitatud hilinenult.
31.TsMS § 199 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel on menetlusosalisel õigus anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta; esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest. Kirjalikus menetluses tähtaegselt esitatud menetlusdokumendiga arvestamata jätmine kujutab endast olulist menetlusõiguse rikkumist, mis võis viia ebaõige kohtulahendini. Kuna maakohus jättis hageja olulistele põhjendustele hinnangu andmata, ei saa ringkonnakohus ise asja esimesena sisuliselt lahendada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
32.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et hageja on hagi alust muutnud. TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Lisaks kahju tekkimise ja kostja õigusvastase käitumise asjaolude tõi hageja eelmenetluses välja ka selle, et tal on põhjendatud kahtlus, et kostja on tahtlikult põhjustanud OÜ Smithson maksejõuetuse ning kustutanud osaühingu kohustusi, et vältida pankrotimenetluse läbiviimist, kus halduril oleks olnud võimalus võita tagasi võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid või toiminguid ning hagejal oleks olnud võimalus esitada ja saada rahuldatud oma nõue. Selle
6(7)
tõendamiseks taotles hageja välja nõuda Eesti Vabariigis tegutsevatelt krediidiasutustelt OÜ Smithson poolt omatud arvelduskontode kinnitatud väljavõtted perioodil 01.01.2011 kuni 26.03.2013. Maakohus rahuldas hageja taotluse, kuid ei andnud asja arutamise käigus hagejale võimalust oma seiskohtade esitamiseks väljanõutud tõendite osas.
33.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu seisukohad kostjapoolse ÄS § 218 lg 1 rikkumise osas on vastuolulised. Maakohus leidis samaaegselt, et kostja ei ole ÄS § 218 lg-s 1 sisalduvat keeldu rikkunud kui ka seda, et rikkumine ei olnud tahtlik. Kohus on põhjendamatult sidunud kostja poolt ÄS § 218 lg 1 rikkumise kui objektiivse asjaolu väidetava mitteteadmisega tsiviilasja nr 2-09-69955 menetluskulude kindlaksmääramise vaidluse kulgemisest. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et kostja, kes oli OÜ Smithson ainus juhatuse liige ja hilisem likvideerijana, pidi olema teadlik, et OÜ Smithson osaleb poolena käimasolevas kohtumenetluses.
34.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel sisulisel läbivaatamisel.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.