2-08-6657/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 13.08.2008 otsusega kuulutas Harju Maakohus välja XXXpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. 30.06.2014 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 27.10.2014 esitas pankrotihaldur Urmas Tross kohtule XXX(pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuande ja taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada Urmas Tross halduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses, määrata halduri tasu. Samuti otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Teade lõpparuandega tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluste kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 24.10.2014. Maakohtule vastuväited lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri lõpparuanne Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Täitemenetluse käigus müüdud ühisvara (kinnistu registriosa nr XXX, katastritunnus/piiratud asjaõigus XXX ja XXXmaatulundusmaa XXX, kokku 1,9 ha ja kinnistust registriosa nr XXX, katastritunnus/piiratud asjaõigus XXX, elamumaa XXX suurusega 1 233 m2 ) tulem jaotati pooleks, märgitult XXX osas toimusid täitemenetlused. Kokku laekus ühisvara müügist 123 100, millest XXX osa oli 61 550 eurot. Pankrotivara suurus on 61 550 eurot. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta PankS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – alates 2010 aastast 4365 krooni, alates 2011 aastast 279 eurot kuus, alates 2012 aastast 290 eurot kuus, alates 2013 aastast 320 eurot kuus, alates 2014 aastast 355 kuus. Võlgnikul puuduvad teadaolevad sissetulekud töötasu või muude tasude alusel. 2) massikohustused – kohtukulud summas 4748, 36 eurot XXX, Riigi Tugiteenuste Keskus 1118.45 eurot, täitur pr Kaire Põlts summas 709, 74 eurot , täitur pr XXXsummas 337, 76 eurot; 107,62 eurot Tallinna kohtutäituri Arvi Pink XXX politseitrahv; 37 18 eurot (65% 5 720) OÜ XXX (registrikood XXX) XXX poolt määratud maakleri tasu. Masskohustused on tehtud suuruses, mis mahuvad 30.06.2014 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-08-6657 kinnitatud kulude piiresse. 3) pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 (1) kohaselt on pankrotimenetluse kulud

täiteasi 193/2013/1771. 07.11.2013 algatas pr XXX täitemenetluse, kohtutäitur pr Kaire Põlts, täiteasi nr 025/2013/3247. 21.05.2014 leppisid haldur ja XXX kokku pr Kaire Põlts täituribüroos, et XXX/ühisvara omaniku nõusolek vara müümiseks on järgmine, et esimeses järjekorras müüa XXX kinnistu elektroonilisele enampakkumisele. Kinnistu Tallinnas XXX müümise osas on võlgnik ja XXX kokku leppinud, et nimetatud kinnistu pannakse müüki TMS § 102 sätestatud viisil ja müümise tähtajaga kuni 31.08.2014 (kaasa arvatud). Võlgnik ja XXX on kokku leppinud, et Tallinna kinnistu müügi kulud (vahendustasud – sh notari tasud ning maakleri tasud jms) jäävad 70% ulatuses võlgniku kanda ja 30 % ulatuses XXX kanda. 10.10.2014 toimunud notaritehingu ajal olid pooled kokku leppinud, et 21.05.2014 kokkulepitud kulude kandmine jaotub 35% XXX ja 65% XXX. Võlgniku menetluses kujuneski peamiseks küsimuseks abikaasade ühisvara jagamine. Tegemist oli siis märgitult kinnistu registriosa nr XXX, katastritunnus/piiratud asjaõigus XXX ja XXX maatulundusmaa XXX, kokku 1,9 ha. Kinnistul on käsutamise keelumärge AS SEB Panga kasuks ja ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks looduskaitseseaduse § 16 lg 5 alusel. Eeldatavalt on ühisvara abikaasaga. Arvestades Maa-Ameti statistikat võib kinnistu väärtus olla kuni 10 000-15 000 eurot. Laekus 10100 eurot. Ühisvara osa XXX ́ile kuuluvast kinnistust registriosa nr XXX, katastritunnus/piiratud asjaõigus XXX, elamumaa XXX Suurusega 1 233m2. Hind ca 70 eurot ruutmeeter. XXXasuv elamu vajas (vähemalt visuaalsel vaatlusel) remonti, asub mäenõlvaku all, teede ristumiskohas. Laekus 113 000 eurot. Vaidluste ajal XXX avaldas soovi jagada vara nii, et Tallinna kinnistu XXX ja XXX asuv kinnistu võlgnikule. Haldur küsis kohtumenetluse ajal kompensatsiooniks 21 000 eurot, mida XXX ei olnud nõus maksma. Seega oleks menetluses vara suurus kujunenud ca 31 000 eurot. Samas vaatamata ajale lõpptulemusena kujunes vara suuruseks 65 500 eurot, mis andis pärast kulude katmist võimaluse II järgu võlausaldajatele maksta välja ca 40,5 % (36677 eurot nõuetest kogusummas 90 604 eurot) nõuetest, mis on üle tavapärase nõuete rahuldamise protsendi. Haldur on raha jaotusettepaneku alusel väljamaksnud ja esitanud lõpparuande. Lõpparuande kinnitamisel saab otsustada, kas on võimalik XXX osas algatada kohustustest vabastamise menetlus või mitte. Arvestades asjaolu, et võlgnik on kaotanud oma vara ja lahutanud abielu ning on 58- aastane, peab ta oma eluga uuesti alustama. Võlgnik on haldurile teadaolevalt kõrgharidusega ja füüsiliselt terve. Uuesti alustamiseks on vajalik otsida tööd ja halduri arvates algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kui ta seda võimalust ei kasuta siis on vähemalt kõik tehtud selleks, et ta saaks alustada uuesti. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Ühisvara vaidlus tsiviilasjas nr 2-12-7399, haldur ei kavatse hagisid rohkem esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Nagu juba eespool märgitud, on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 alusel:

5.halduri menetluskulu – 3280 eurot, lisandub käibemaks (kinnitatud 30.06.2014 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-08-6657) väljamakstud. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks isiku elamises üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi (füüsiline isik või juriidiline isik), kes elab üle oma rahaliste võimaluste või majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgnik on oma tegevuses võtnud kohustusi rohkem kui ta on suuteline kandma. Võlgnik on olnud küll aktiivne kohustuste võtmisel, kuid pole arvestanud asjaoluga, et tema ettevõtmised ei pruugi õnnestuda ja kohustused tuleb ka täita. Objektiivse asjaoluna saab nimetada võlgnikuga seotud äriühingute maksejõuetuks muutumist ja koos sellega isiklike tagatiste andmise realiseerimist, samas subjektiivses mõttes alkoholismi, mis on sarnane haigestumisele ning sellega kaasnenud olukorda, milles pole võimalik iseseisvalt pikka aega töötamisega või ettevõtlusega tegeleda. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks saab pidada ebaõnnestunud äritegevuse garanteerimist isiklikult ja halvenenud tervislikku seisundit seoses alkoholismiga. Kuriteo tunnustega tegusid maksejõuetuse põhjusena haldur tuvastanud ei ole. Halduri tasu Pankrotivarana saab arvestada summas 61 550 eurot. PankrS § 651 alusel halduri tasu alammäär (pankrotivaralt suurusega 32001-64000) on 4665 eurot, millele lisandub 10% alumist piiri ületavalt osalt, 61550-32001 = 29549 ja 10% 2954,90, kokku kujuneks halduri tasuks 7619,90 ja väljamaksul haldurile lisandub sotsiaalmaks summas 2514,57, kokku 10134, 47 eurot. 30.06.2014 HMK kohtu määrusega oli kinnitatud halduri menetluskulu summas 3280 eurot, koos käibemaksuga summas 3936 eurot. Haldur oli võlausaldajate väljamaksmisel (summas 36 677) jätnud positiivse eksimusena arvestamata menetluskulud. Tasu väljamaksmisel on rahaliste vahendite jääk summas 6 197,80 eurot. Haldur taotleb tasu määramist summas 6 196, 80 eurot. Halduri tasu alamäär summas 4665 eurot, millele lisandub alumist piiri ületavalt osalt 499 eurot, kokku summas 5164 eurot. Maksmisel halduri büroole lisandub käibemaks. Haldur palub kohtul kinnitada halduri tasu summas 5164 eurot, lisandub 20% käibemaks (1032,80 eurot), kokku summas 6196,80 eurot, tasumisega halduribüroole Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Kohustustest vabastamine Võlgnik on kaotanud oma vara ja lahutanud abielu, on 58-aastane, eelduslikult alkoholi küüsis ja peab oma eluga uuesti alustama. Võlgnik on haldurile teadaolevalt kõrgharidusega ja füüsiliselt terve. Uuesti alustamiseks on vajalik otsida tööd ja halduri arvates algatada kohustustest vabastamise menetlus. Haldurile teadaolevalt on XXX esitanud taotluse kohustustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kui ei ole esitanud siis on veel võimalik taotleda koos lõpparuande esitamisega. PankrS § 171 lg 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–381 1 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX’i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Urmas Tross tuleb vabastada XXX’i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX’i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest summas 61 550 eurot. PankrS § 651 alusel halduri tasu alammäär (pankrotivaralt suurusega 32001-64000 eurot) on 4665 eurot, millele lisandub 10% alumist piiri ületavalt osalt (61550-32001 = 29549; sellest 10% on 2954,90 eurot), kokku kujuneks halduri tasuks 7619,90 eurot. Haldur palub määrata tasu PankrS § 651 lg 1 alusel summas summas 5164 eurot, millele lisandub 20% käibemaks (1032,80 eurot), kokku summas 6196,80 eurot tasumisega halduribüroole Konkurss. Võlausaldajad ning võlgnik vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikes 1 kehtestatud piirmäärale. Tulenevalt eelnevast määrab kohus XXX’i (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihaldur Urmas Trossi töötasuks 6196,80 eurot (sh käibemaks 1032,80 eurot). Haldur on esitanud ka avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks. Haldur kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgniku kohustustest vabastamise välistada. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega peab kohustustest vabastamise avalduse kohtule esitama võlgnik ise. Võlgnik sellekohast avaldust kohtule esitanud ei ole, mistõttu kohus jätab tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata ja usaldusisiku nimetamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik