Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

2-14-22314

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühing (edaspidi OÜ) XXX esitas avalduse osaühingu XXX pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt esitas osaühing XXX25.10.2011 hagi osaühingu XXX vastu, milles nõudis 2 350 649.29 euro tagastamist hiljemalt 11.10.2011, nõudele lisandus viivis 0,25 % päevas. Harju Maakohtu 24.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-51509 mõisteti osaühingult XXX välja osa võlgnevusest summas 14 380.12 eurot, viivis summas 14 380.12 eurot ja menetluskulud summas 1 438.01 eurot. 30.08.2013 nõude loovutamise lepinguga ja 19.09.2013 notariaalse nõude loovutamise lepinguga omandas osaühing XXX 24.04.2013 kohtuotsusest tuleneva nõude osaühing XXX vastu, tulenesid osaühingu XXX ja osaühingu XXX vahelistest tehingutest, s.h laenu ja faktoortehingutest tulenevalt 10.10.2011 ülesütlemisteatisele. Osa nõuet on 24.04.2012 kohtuotsusega tunnustatud tsiviilasjas 2-1151509. Võlgniku suhtes on 10.05.2012 alustatud täitemenetlust Harju Maakohtu otsusest tuleneva nõude alusel. Kohtutäituri 24.09.2013 teatise kohaselt ei jätku võlgnikul vara kõigi kohustuste täitmiseks, mistõttu kohtutäitur leidis, et võla sissenõudmine on võimatu. Eeltoodust tulenevalt leiab võlausaldaja, et võlgnik on maksejõuetu ja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 29.10.2013 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, millest nähtub, et võlgnikul on vara kokku 3.27 euro väärtuses, mis koosneb pangaarvel olevatest rahalistest vahenditest. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kokku vähemalt 188 826.46 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna võlgnikul puudub vara ja kohustusi on 188 826.46 eurot. Võlgniku suutmatus täita kohustusi võlausaldajate ees ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku viimane majandusaasta aruenne on äriregistrile esitatud 2008.a majandusaasta kohta. Võlgniku põhitegevuseks oli 2008.a riiete müük Rakveres. Maksu- ja Tolliamet on võlgniku suhtes teinud maksuotsuse. 21.10.2011 maksuotsusega määrati võlgnikule tasumisele maksusumma 135 228.73 eurot. Maksuotsusega kontrolliti võlgniku käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ja leiti, et võlgnik on jätnud käibes kajastamata 20 % maksustatavat käivet summas 676 143.67 eurot, millelt käibemaks on 135 228.73 eurot. 09.04.2012 maksuotsusega tuvastati, et võlgnik oli 2011.a augustis deklareerinud sisendkäibemaksu enam 621 eurot ja septembrikuus 201 112.28 eurot. Võlgnikku kohustati tasuma täiendavalt 225 eurot. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid, mistõttu ei ole võimalik analüüsida võlgniku majandusnäitajaid alates 2011.a, kui võlgnik tegeles kulla ostumüügiga. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2008.a kohta, kuid see ei iseloomusta võlgniku viimast majandustegevust, kuna võlgniku majandustegevus muutus. Võlgnik ei ole selgitanud ajutisele pankrotihaldurile oma maksejõuetuse põhjuseid. Ajutisel pankrotihalduril ei ole maksejõuetuse põhjuseid üheselt välja tuua. Võlgnikul on olnud perioodil juuni kuni oktoober 2011.a märkimisväärne käive. Juhul, kui arvestada asjaolu, et võlausaldaja selgituste kohaselt on ta andnud võlgnikule laenu 2 miljonit eurot, on käive veelgi suurem. Võlgnikul on kaks võlausaldajat: osaühing XXX ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu.

2-14-22314

Ajutise pankrotihalduri aruandes on välja toodud, et võlgniku pangakonto andmete ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja andmete põhjal on alust arvata, et kuna osaühingu XXX endisele juhatuse liikmele on võlausaldaja üle andnud 600 000 eurot sularaha, siis tekib kahtlus rahapesu koosseisu esinemise kohta KarS § 394 ning rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud alustel. Võlgniku arveldusarvelt ei nähtu, et saadud sularaha oleks kantud äriühingu arveldusarvele, mistõttu tekib kahtlus rahapesus. Rahapesu kujutab endast varjamis- või moondamistegevust, millega puhastatakse eelkuriteost saadud rahapesu objekt – kriminaaltulu – kuritegelikust taustast ja suunatakse sellisel teel saadud vara legaalsesse käibesse, kasutamaks seda näiliselt seadusliku tulu teenimiseks. Teisisõnu varjatakse kõnealusel viisil rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel. Seejuures tuleb silmas pidada, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole välistatud isiku samaaegne karistamine nii eelkuriteo kui ka selle kuriteo läbi saadud vara suhtes toime pandud rahapesu eest. Samas ei ole nõutav, et tuvastatud oleks eelkuriteona käsitletav kuriteosündmus. Juhul, kui Maksu- ja Tolliameti maksuotsusele oleks alus vastu vaielda, siis jättis võlgniku juhatuse liige selle tegemata, tekitades sellega äriühingule kahju. Sel perioodil oli võlgniku juhatuse liikmeks XXX. Juhul, kui juhatuse liige tõendab, et puudus alus Maksu- ja Tolliameti maksuotsusele vastu vaidlemiseks ning ta on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, siis vabaneb juhatuse liige vastutusest. Kahju hüvitamise nõude võib võlgniku vastu esitada ka võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada võlgniku vara arvelt. Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur tegi Maksu- ja Tolliametile ning prokuratuurile järelpärimise võlgniku dokumentide osas, saadud vastustest selgub, et nende valduses ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente. Võlausaldaja esindaja kaudu saadud võlgniku endise juhatuse liikme kinnituse kohaselt on tema valduses olevatest dokumentidest tehtud koopiad, kuid dokumente selle kohta esitatud ei ole. Ajutine haldur palus võlausaldaja esindaja kaudu ka võlgniku endisel juhatuse liikmel teada anda, kuhu jäid dokumendid, millest koopiad tehti, kuid võlgniku endise juhatuse liikme vastus ajutisel halduril puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku suhtes kaebetähtajad on käesolevaks ajaks möödunud ning maksuotsused jõustunud. Kaebetähtaja ennistamiseks peaks kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Pankrotimenetluse eripärast tulenevalt on pankroti väljakuulutamise järgselt nõuete kaitsmise koosolekul võimalik maksunõudele vastu vaielda võlgniku teistel võlausaldajatel. Juhul, kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis tulenevalt Riigikohtu praktikast ei kuulu maksuvaidluse lahendamine enam halduskohtu pädevusse (Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-3-1-34-11 avaldatud seisukoht). Seega on võlausaldaja otsustada, kas soovib maksuotsuseid vaidlustada. Võlausaldaja, otsustades vaidlustada maksuotsused, peab olema teadlik, milliste arvetega on tegemist, kui väidab, et käibemaksukohustust ei tekkinud. Selleks peaksid olema juuni-, augusti- ja septembrikuu ostu- kui müügiarved. Siiski ei tähenda võlausaldaja poolt maksuotsuse vaidlustamine, et maksuotsus muutuks õigusvastaseks. 03.11.2014 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti osaühingu XXX pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 4 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse

2-14-22314 summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Osaühing XXX on esitanud avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 3.27 euro väärtuses, mis koosneb pangaarvel olevatest rahalistest vahenditest. Kohustusi on võlgnikul ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kokku vähemalt 188 826.46 eurot, millest maksuvõlad on 158 462.57 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata maksude maksmise korraldamise kohustuse, kuna võlgniku maksud on tasumata alates 2011.a juulist. Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust mais 2012.a. Võlgniku raamatupidamine ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on koostatud ja äriregistrile esitatud 2008.a kohta. Raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik analüüsida võlgniku majandusnäitajaid alates 2011.a. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 188 826.46 eurot ja vara puudub, siis ei ole võlgniku vara arvelt võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja seega on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgniku pangakonto analüüsimisel selgus, et võlgniku ainsaks tarnijaks on osaühing XXX, võlgnik on teostanud müüki erinevatele äriühingutele. Võlgniku pangakontolt nähtuvalt on ülekanded toimunud maist 2011.a kuni jaanuarini 2012.a. Võlgniku juhatuse liikmeteks olid XXXja XXX. Võlgniku arveldusarvetele on toimunud laekumised erinevatelt juriidilistelt isikutelt, peamiselt XXX OÜ, XXXOÜ, AS XXX, OÜ XXX, XXXOÜ, XXX OÜ, XXX OÜ. Maksete selgituseks on

2-14-22314 peamiselt märgitud: „arve nr ...“. Võlgniku arveldusarvetelt on kanded tehtud üle peamiselt OÜ.le XXX, maksete selgituseks on: „Invoice 24F...“. Võlgnik on ostnud XXXOÜ-lt ja edasi müünud eelnimetatud äriühingutele. Arveldusarvetest järeldub, et võlgnikul on olnud vaid üks tarnija OÜ XXX. Kaubaks võivad olla erinevad kullatooted, sest võlgnikult kauba ostjateks on erinevad äriühingud, mis tegutsevad kulla müügiga ja ostuga. OÜ XXX ja AS XXX tegelevad kulla ostmisega ja müümisega. Uuritud perioodil on olnud laekumisi summas 5 168 538.71 eurot ja väljamakseid 5 107 244.12 eurot. Väljamaksete kogusummast 99,93 % ulatuses on tehtud ülekandeid OÜ-le XXX. OÜ XXX on kustutatud äriregistrist 31.01.2013. OÜ XXX suhtes alustati pankrotimenetlust, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo, pankrotimenetlus rauges pankrotti välja kuulutamata. OÜ XXX juhatuse liikmeks oli XXX, äriühingu viimane majandusaasta aruanne oli esitatud 2010.a kohta. Võlgnikule laekunud rahast moodustab 58,13 % laekumised osaühingult XXX. Osaühing XXX on äriregistrist kustutatud 25.10.2012, äriühing oli äriregistrisse kantud 11.03.2011, äriühingu juhatuse liikmeks oli XXX. Osaühing XXX on esitanud 2011.a majandusaasta aruande, mille kohaselt äriühing tegutses põhiliselt väärismetallide ostu-müügiga. Osaühingu XXX majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul vara 2 500 eurot, kohustused puudusid, äritulu oli 2 892 579 eurot ja kulud 3 892 419 eurot. osaühingu XXX oli võlgniku tütarettevõtteks, kus juhatuse liikmeks oli XXX, kes oli ka võlgniku juhatuse liikmeks. Osaühingu XXX viimane majandusaasta aruanne oli esitatud 2010.a kohta, milles olid kajastatud andmed seisuga 31.12.2010. osaühing XXX ei ole tegutsev ettevõte. 2011.a on osaühingu XXX ja osaühingu XXX vahel toimunud tehingud. Osaühingu XXX juhatuse liikmeks oli analüüsitud perioodil XXX, k.o ajal on juhatuse liikmeks XXX. Osaühingu XXX, uue ärinimega XXXosaühingu juhatuse liikmeks oli analüüsitud perioodil XXXja XXX, k.o ajal XXX. Osaühingu XXX juhatuse liikmeks on XXX, osanikuks on osaühing XXX. Äriregistri andmetel oli võlgniku tegevusalaks kasutatud kaupade jaemüük. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks kasutatud riiete müük Rakveres (II kd, tl 15). Võlgniku pangakontol ajavahemikus mai 2011.a kuni jaanuar 2012.a toimunud laekumisi analüüsides on alus arvata, et võlgnik tegeles nimetatud ajavahemikul kulla edasimüügiga. Ka Maksu- ja Tolliameti 19.02.2014 vastusest selgub, et 2011. a oktoobris teostas Maksu- ja Tolliamet uurimisosakond läbiotsimise XXXjuures, kust leiti mapp, milles olid osaühing XXX dokumendid, mis olid seotud kulla müügiga AS-le XXX. Eelnimetatud ajavahemikus on võlgniku pangakontol olnud laekumisi kokku 5 168 538.71 euro ja väljamakseid 5 107 244.12 eurot. Kui arvestada, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja väidetel on ta võlgnikule andnud laenu 2 000 000 eurot, siis on võlgniku käive veelgi suurem. Arvestades võlgniku pangakontol toimunud käibeid ja asjaolu, et isikud, kellega võlgnik arvles, tegelevad väärismetallide ostu ja müügiga, siis on alus arvata, et võlgnik tegeles vääristoodete hulgimüügiga. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 p 6 kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelemiseks. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikule oleks väljastatud tegevusluba väärismetalli kokkuostuks või hulgimüügiga tegelemiseks. Karistusseadustiku (KarS) § 372 lg 1 sätestab, et majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. KarS § 372 lg 3 sätestab, et KarS § 372 lg 1 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Eeltoodust tuleneb, et võlgnik on tegelenud

2-14-22314 majandustegevusega, milleks tal puudus tegevusluba ja seetõttu on nimetatud tegu karistusseadustiku kohaselt süütegu. Äriseadustiku § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liige on tegelenud tegevusloata väärismetallide kokkuostu ja hulgimüügiga või on võimaldanud teadmata isikutel eelnimetatud tegevust võlgniku kaudu teostada ning nimetatud tegu on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust. Kuna eelnimetatud tegevus ei ole toimunud võlgniku huvides, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud ka lojaalsuskohustust. Ajutise pankrotihalduri aruandes on välja toodud, et võlgniku pangakonto andmete ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja andmete põhjal on alust arvata, et kuna osaühingu XXX endisele juhatuse liikmele on võlausaldaja üle andnud 600 000 eurot sularaha, siis tekib kahtlus rahapesu koosseisu esinemise kohta KarS § 394 ning rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud alustel. Võlgniku arveldusarvelt ei nähtu, et saadud sularaha oleks kantud äriühingu arveldusarvele, mistõttu tekib kahtlus rahapesus. Rahapesu kujutab endast varjamis- või moondamistegevust, millega puhastatakse eelkuriteost saadud rahapesu objekt – kriminaaltulu – kuritegelikust taustast ja suunatakse sellisel teel saadud vara legaalsesse käibesse, kasutamaks seda näiliselt seadusliku tulu teenimiseks. Teisisõnu varjatakse kõnealusel viisil rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 4 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. KarS § 394 lg 1 kohaselt karistatakse rahapesu eest rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku tegevuses esinevad rahapesu tunnused, mistõttu esineb kahtlus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud lojaalsuskohustust, kuna pole tegutsenud võlgniku huvides, samuti on eelnimetatud tegevusel kuriteotunnused. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei tasunud võlgnik makse alates 2011.a juulist. 21.10.2011 maksuotsusega määrati võlgnikule tasumisele maksusumma 135 228.73 eurot. Maksuotsusega kontrolliti võlgniku käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ja leiti, et võlgnik on jätnud käibes kajastamata 20 % maksustatavat käivet summas 676 143.67 eurot, millelt käibemaks on 135 228.73 eurot. 09.04.2012 maksuotsusega tuvastati, et võlgnik oli 2011.a augustis deklareerinud sisendkäibemaksu enam 621 eurot ja septembrikuus 201 112.28 eurot. Võlgnikku kohustati tasuma täiendavalt 225 eurot. Tulenevalt maksuvõlgnevusest algatati võlgniku suhtes täitemenetlust 2012.a mais. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud võlgniku

2-14-22314 maksude maksmist, siis on ta nimetatud kohustust rikkunud. Arvestades asjaolu, et võlgniku juhatuse liikme maksude tasumise korraldamise kohustuse rikkumise tulemusel lõppes võlgniku majandustegevus ja võlgnikul puudub vara maksuotsusega määratud summade tasumiseks, millest nähtub, et võlgnik muutus maksejõuetuks, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Võlgniku raamatupidamine ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. Võlgniku viimane majandusaasta aruenne on koostatud ja äriregistrile esitatud 2008.a kohta. Ajavahemiku 2009.a kuni 2013.a kohta ei ole võlgniku majandusaasta aruannet koostatud ega äriregistrile esitatud. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt puuduvad alates 2008.a andmed võlgniku majandusliku olukorra kohta. KarS § 3811 lg 1 sätestab, et raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustuse ja selle tõttu puuduvad andmed võlgniku majandustegevuse kohta ning nimetatud tegu on kuriteotunnustega tegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. XXX osaühingu pankrotimenetluses esinevad alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea toime pannud isikute vastu. Kohus on nimetatud juhtimisvigu eelnevalt kohtumääruses käsitlenud. Harju Maakohus tegi 03.11.2014 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta XXX osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 4 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul XXX osaühingul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb XXX osaühingu pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.