Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Asjaolud 13.02.2013 esitasid OÜ V.A.M.M. Invest (hageja I) ja BE RE Haldus OÜ (hageja II) kohtule hagi AS-i Renewo (kostja) vastu kostja nõukogu 08.02.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Harju Maakohus jättis 07.03.2014 määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud täies ulatuses hagejate kanda. Harju Maakohtu määrus jõustus 26.03.2014. 25.04.2014 esitas kostja esindaja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks ja mõista hagejatelt välja menetluskulud summas 2204 eurot. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi 18 tunni ja 25 minuti ulatuses summas 2200 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskuluks on ka äriregistri väljavõtete tasu summas 4 eurot. Avalduses kinnitas kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. 30.04.2014 määrusega edastas Harju Maakohus kostja avalduse hagejatele ja kohustas hagejaid esitama vastuväited avaldusele 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hagejad said määruse kätte 21.05.2014. Hageja vastuväited 02.06.2014 esitasid hagejad vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hagejad leidsid, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaega ületades. Samuti ei nõustunud hagejad menetluskulude suurusega, leides, et toimingute maht on paisutatud ning kohati dubleeritud. Kostja poolt esitatud õigusabiarvel kajastuvad ka äriregistri väljavõtted, kuid arve pinnalt on ebaselge, milliste äriühingute osas väljavõtted tehti. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi äriregistri väljavõtet. Hagejad märkisid, et kohtule esitatud avaldusest ja selle lisadest ei selgu kostjale osutatud õigusabi tunnihind, mistõttu on võimatu menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata ka siis, kui kostja avaldus oleks tähtaegne ja kuuluks läbivaatamisele. Hagejate hinnangul ei olnud antud juhul vajalik kolme erineva esindaja kasutamine, kuna tegemist ei olnud keeruka vaidlusega ning kostja ei vahetanud esindajat. Kostjat esindas menetluses alates menetluse algusest vandeadvokaat Villu Otsmann. Esimese astme kohtu määrus 18.07.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks ja mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulu 689,50 eurot ja hagejalt II samuti menetluskulu 689,50 eurot. Kohus jättis rahuldamata kostja avalduse summas 825 eurot. Samuti määras kohus mõista hagejatelt kostja kasuks välja viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 07.03.2014 määrus jõustus 26.03.2014. Kostja esitas 25.04.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega on kostja poolt esitatud avaldus esitatud tähtaegselt ning aluseid avalduse läbi vaatamata jätmiseks ei esine. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kohus leidis, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtule esitatud spetsifikatsiooni kohaselt on kostja esindaja 09.04.2013 kohtunud kliendiga, tutvunud hagimaterjalidega, selgitanud asjaolusid ja võimalusi, kogunud tõendeid (1 tund ja 45 minutit). Samuti on 16.04.2013 toimunud kostja esindaja poolt hagiavalduse ja lisade analüüs, asjaolude selgitamine, positsiooni väljatöötamine, kostja vastuse eelnõu koostamine (1 tund ja 35 minutit). Kostja vastuse koostamine ning Riigikohtu praktika ja õiguskirjanduse analüüs on toimunud 17.04.2013 ja 18.04.2013 (kokku 6 tundi ja 55 minutit). 19.04.2013 on kostja esindaja poolt toimunud hagi vastuse üle vaatamine ja positsioonide kontroll (1 tund ja 30 minutit). 23.04.2013 on kostja esindaja täiendanud kostja vastust ning esitanud nimetatu kohtule (1 tund ja 55 minutit). Kohus leidis, et arvestades asjaoluga, et hagiavaldusele vastuse koostamisega ning õigusliku positsiooni kujundamiseks on tegelenud kaks esindajat ning kostja 23.04.2013 vastust hagiavaldusele, pidas kohus põhjendatud ajakuluks hagiavaldusele vastuse koostamiseks kokku 7 tundi. Ülejäänud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendamatu. Esitatud spetsifikatsiooni kohaselt on 08.07.2013 kostja esindaja koostanud vastuse hageja 01.07.2013 taotlusele (1 tund ja 30 minutit) ning 09.07.2013 täiendatud kostja vastuse koostamist hageja 01.07.2013 taotlusele (15 minutit). Kohus pidas põhjendatud ajakuluks 1 tundi, kuivõrd kostja seisukoht hagejate taotlusele on esitatud kahes lõigus. Ülejäänud menetlusdokument koosneb viidetest seadusele ning Riigikohtu praktikale. Spetsifikatsiooni kohaselt on 02.10.2013 kulunud 3 tundi kostja esindajal istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks. Kohus leidis, et tegemist on põhjendatud ajakuluga ning hagejate vastuväited on põhjendamata. Kohus leidis, et arvel nr 1304033 märgitud äriregistri väljavõtete kulu 4 eurot kuulub hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele, kuivõrd nimetatud väljavõtted on puudutanud hagejate üld- ja isikuandmete kontrolli. Kohtul ei ole alust nimetatud kostja väites kahelda. Asjaolu, et kostja ei ole ühtegi äriregistri väljavõtet kohtule esitanud, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd kostja on kontrollinud andmeid seoses antud kohtumenetlusega. Kohus vähendas toimingutele kulunud aega ning pidas põhjendatud ajakuluks 11 tundi. Kohus märkis, et kostja poolt kohtule esitatud selgitavast e-kirjast nähtub, et esindaja tunnitasumääraks on olnud 125 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et nimetatud tunnitasumäär ei ole vandeadvokaadi poolt osutatava teenuse puhul liigselt suur ning esindaja tunnitasu määr summas 125 eurot ühe tunni kohta on põhjendatud. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta (t/l 210). Kohus rahuldas kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustas hagejaid kostjale hüvitama menetluskulusid kokku 1379 eurot (1375 + 4). Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse summas 825 eurot (2204 – 1379). Kohus leidis, et kuivõrd hagiavalduse on esitanud kaks hagejat, tuleb kummaltki hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 689,50 eurot (1379 : 2). Määruskaebus 19.09.2014 esitatud määruskaebuses paluvad hagejad tühistada Harju Maakohtu 18.07.2014 määruse osas, millega kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

jätta kostja avaldus läbi vaatamata. Avalduse läbivaatamisel paluvad hagejad jätta kostja avalduse rahuldamata mahus, mis ületab 5 tundi ja 30 minutit (550 eurot). Hagejad leiavad, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaega ületades. TsMS § 174 lg-le 1 viidates märgivad hagejad, et avaldaja on esitanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse pärast menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumist. Kuivõrd avaldus on esitatud tähtaega ületades, siis oleks maakohus pidanud jätma selle läbi vaatamata. Hagejad ei nõustu maakohtu järeldusega, et avaldus on tähtaegne, sest e-toimiku andmetel on avaldus esitatud 29.04.2014. Avaldus on esitatud tähtaega ületades ka siis kui see oleks laekunud kohtu poolt väidetud 25.04.2014, sest antud juhul tuli avaldus esitada hiljemalt 24.04.2014. Samuti leiavad hagejad, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured ja kohus on oluliselt ületanud diskretsioonipiire osutatud õigusabi mahu hindamisel. Samuti on kohus hagejate hinnangul rikkunud menetlusnorme tunnihinna tuvastamisel ja äriregistri kulude hagejatelt väljamõistmisel. Hagejad näevad diskretsioonipiiride olulist ületamist selles, et kohus on 1379 euro väljamõistmisega sisuliselt mõistnud hagejatelt välja enam kui kahekordse põhjendatud ja vajalike õigusabikulude mahu. Hagejad osundasid juba vastuses menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, et 5-l leheküljel olevale hagile vastuse koostamiseks kulunud 10 tundi ja 20 minutit on ebamõistlikult suur ajakulu. Hagejad leiavad, et dokumentide mahtu ja vaidlusaluse küsimuse keerukust arvestades on hagiavalduse läbitöötamisele ja kostja vastuse koostamisele kuluvaks põhjendatud ajaliseks mahuks mitte rohkem kui 4 tundi. Hagejad ei sea kahtluse alla seda, et advokaat peab olema kursis Riigikohtu praktikaga. Samas Riigikohtu lahendite läbitöötamisele kulunud aeg ei ole kindlasti põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Tegemist on iga advokaadi jaoks elementaarse enesetäiendamise viisiga, mida õigusabi osutamiseks pidada ei saa. Riigikohtu lahendite tundmine on kvaliteetse õigusabi osutamise eelduseks, mitte sisuks. Varasemas kohtupraktikas ei ole hagejatele teadaolevalt Riigikohtu praktikaga tutvumist ka vajalikuks õigusabikuluks peetud. Kohus on mitmekordseks hinnanud ka 08.07 ja 09.07.2013 kostja esindajate poolt koostatud vastusele kulunud aja. Reaalne ajaline maht ei saa antud vastuse puhul kindlasti ületada 30 minutit. Hagejad märgivad, et 02.10.2013 asetleidnud kohtuistungil esindas kostjat vandeadvokaat, kes oli juba algusest peale menetluses osalenud ja 46-minutilisel istungil osalemise ning istungiks ettevalmistumise ajakulu ei saanud hagejate hinnangul ületada 1 tundi. Hagejad ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et hagejatelt tuleb välja mõista äriregistri väljavõtete (2 tükki) kulu. Hagejatele ei ole arusaadav, millisel menetlusõiguslikul alusel need kulud välja mõisteti. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Menetluskuluks ei ole sellise tõendi saamise kulu, mida kohtule ei esitatud. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja ei esitanud kohtule ühtegi äriregistri väljavõtet. Maakohus on määruses esindaja tunnitasumäära osas viidanud kostjalt e-kirja teel saadud selgitustele. Samas ei sisaldu kostja poolt kohtule saadetud selgitavaid e-kirju e-toimikus, mistõttu ei ole hagejatel olnud võimalust nendega tutvuda ega veenduda ka selles, kas sellised e-kirjad kohtule üldse on saadetud. Märgitud e-kirja(de)s peaks sisalduma muu hulgas tõendid tunnihinna osas. Tunnihinna osas leiavad määruskaebuse esitajad, et see teave peab sisalduma väljastatud arvel, sest arve on kulude kandmist tõendav dokument. Pelgalt selgituse pinnalt antud asjaolu kindlaks teha ei saa. Enamgi, kui puuduvad tõendid kokkulepitud tunnihinna osas, siis peaks hagejate hinnangul lähtuma keskmisest mõistlikust tunnihinnast, mis tänase seisuga Tallinnas on 100-110 eurot tunnis. Kahtlemata võib õigusabi osutada ka kõrgema tunnihinnaga,

kuid võib ka väiksemaga. Eeltoodu on keskmine tunnihind, mis tunnihinna osas tõendite puudumisel tuleks hindamise aluseks võtta. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 18.07.2014 määrus tuleb osaliselt tühistada hagejatelt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Põhjendamatu on hagejate seisukoht, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaega ületades. Hagejate nimetatud vastuväite osas on maakohus vaidlustatud määruses TsMS § 174 lg-st 1 juhindudes esitanud omapoolsed selgitused ja leidnud, et kostja 25.04.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohtu 07.03.2014 määrus, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse, jõustunud 26.03.2014. Kostja esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtule 25.04.2014. Seega on kostja avaldus esitatud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud tähtaja viimasel päeval. Vaidlustatud maakohtu määruses märgitud kostja avalduse esitamise kuupäev 25.04.2014 nähtub ka tsiviilasja e-toimikust. Seega on alusetud hagejate väited sellest, et e-toimikust nähtuvalt on kostja avaldus esitatud 29.04.2014. Eeltoodud kaalutlustel tuleb jätta rahuldamata hagejate taotlus kostja menetluskulude avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt on kostja menetluskulud põhjendamatult suured ja kohus on oluliselt ületanud diskretsioonipiire osutatud õigusabi mahu hindamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus osutatud õigusabi ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu, menetluse käiku ja tulemust, õiglane ja põhjendatud ja selles osas ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Nõustuda ei saa ka kaebuse väitega, et õigusabi osutamiseks ei saa pidada Riigikohtu lahendite läbitöötamist, mis on kaebajate hinnangul kvaliteetse õigusabi osutamise eelduseks, mitte sisuks. Asjakohase Riigikohtu praktikaga tutvumine ja sellele tuginevalt seisukohtade kujundamine on vajalikuks toiminguks kvaliteetse õigusteenuse osutamisel, millega seotud kulu kuulub põhjendatud ulatuses hüvitamisele. Maakohtu määrus on põhjendatud ka osas, milles kohus on pidanud põhjendatud ja vajalikuks menetluskulu seoses äriregistri väljavõtete tegemisega. Õige on hagejate seisukoht, et kohus on rikkunud menetlusnorme õigusabiteenuse tunnihinna tuvastamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja lepingulise esindaja kulude arvestamisel põhjendamatult lähtunud kostja lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud selgitavas e-kirjas avaldatud tunnihinnast 125 eurot ilma käibemaksuta. Selles osas on asjakohane määruskaebuses märgitu, mille kohaselt peab õigusabi tunnihind kajastuma ka väljastatud arvel. Riigikohus on korduvalt selgitanud (lahendid nr 3-2-1-112-01 ja nr 3-2-1-65 13), et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest, samuti sellele lisatud menetluskulude nimekirjast ja arvest nähtuvalt on kostjal tekkinud kohustus tasuda talle 18

tunni ja 25 minuti ulatuses osutatud õigusabi eest summas 2200 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab õigusabi tunnihinnale 119,46 eurot, siis ei ole põhjendatud mõista maakohtu poolt 11 tunni osutatud õigusabi eest välja tasu 1375 eurot, kohaldades tunnihinda 125 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega kohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulud tunnihinnaga 125 eurot ilma käibemaksuta, s.o summas 1375 eurot ja osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja avalduse summas 825 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamisel on 11 tundi, siis tuleb hagejatelt kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud summas 1314,06 eurot (11 x 119,46). Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvat kostja esindajate õigusabi tunnihinda 119,46 eurot ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika, kuivõrd Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-13 pidanud vajalikuks ja põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Koos põhjendatud kuluga äriregistri väljavõtetele summas 4 eurot kuuluvad hagejatelt kostja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskulud summas 1318,06 eurot, st 659,03 eurot kummaltki hagejalt. Seega kuuluvad hagejatelt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud vähendamisele 60,94 euro võrra (1379-1318,06) ning kostja avaldus jääb rahuldamata summas 885,94 eurot (2204-1318,06). TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.