asutamisel Kuningriigi Epitsentri Koguduse kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 22. augusti 2014 määrus nr M 20068011
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
asutamisel Kuningriigi Epitsentri Koguduse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: asutamisel Kuningriigi Epitsentri Kogudus, esindaja notar Paavo Uibopuu
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 22. augusti 2014 määrus nr M 20068011 ja saata registriasi Tartu Maakohtu registriosakonnale menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Asutamisel Kuningriigi Epitsentri Kogudus esitas 18. juunil 2014 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse Kuningriigi Epitsentri Koguduse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks. Avaldusele oli lisatud põhikiri, koguduse liikmete nimekiri ja dokument pealkirjaga „Kuningriigi Epitsentri Kogudus. Täiskogu koosolek“. Tartu Maakohus peatas 26. juuni 2014 määrusega registrisse kandmise menetluse kuni usulise ühenduse seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kohta siseministeeriumilt seisukoha saamiseni, kuid mitte kauem kui kaheks kuuks.
16.juulil 2014 esitas siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au omapoolse arvamuse.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 22. augusti 2014 määrusega kandeavalduse rahuldamata. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt peab koguduse nimekuju olema selgelt eristatav teistest registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest (KiKoS § 7 lg 1). Avalduses toodud nimest ei selgu konkreetne konfessioon. Usulise ühenduse nimes on soovitav järgida teiste registrisse kantud usuliste ühendustega sama põhimõtte järgimise printsiipi ja kasutada nimes kohanime „Tartu“. Soovituslik nimekuju oleks Tartu Kristlik Kuningriigi Epitsentri Kogudus. Põhikirjas esinevad järgmised puudused: 1) III alajaotuse p 1 pealkirjas sõna „vaimulikud“ tuleks asendada sõnaga „usulised“, sama asendus tuleb teha ka V alajaotuse p-s 1a (KiKoS § 12 lg 3 kasutatakse mõistet „usulised talitused“); 2) IV alajaotuse p 4a kohaselt nimetatakse juhatus ametisse, sama alajaotuse p 2b kohaselt aga juhatus valitakse. Soovituslik on läbivalt kasutada sõna „valitakse“; 3) põhikirjast ei selgu juhatuse esimehe pädevus (KiKoS § 12 lg 1 p 4); 4) IV alajaotuse p 5a kohaselt pastor valitakse või nimetatakse ametisse, kuid ei selgu, kes valib või nimetab; 5) IV alajaotuse p 6 alajaotuse „koguduse revisjonikomisjon“ p-s c kasutatakse terminit „täiskogu“, kuid põhikirjast ei selgu, millise organiga on täiskogu puhul tegemist, IV alajaotuse p-s 1a on kasutusel mõiste „üldkoosolek (üldkogu). Terminoloogiat tuleb ühtlustada; 6) V alajaotuse p 1b kohaselt võtab pastor vastu lõpliku otsuse kõikides koguduse tegevust puudutavates valdkondades ning p 3b kohaselt esindavad kogudust juhatuse esimees üksinda või juhatuse liikmed ühiselt. Seega on tekitatud olukord, kus pastor otsustab, aga ei esinda (st ei vii otsuseid ellu); 7) IV alajaotusest ei selgu, kes vastutab vara kasutamise ja käsutamise eest. Registrisse vajalike dokumentide hulgast on puudu asutamisleping (KiKoS § 11 lg 1 ja § 13 lg 3 p 1). MTÜS § 79 lg 5 kohaselt keeldub registripidaja kande tegemisest, kui avaldus või selle lisatud dokumendid ei vasta seadusele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Asutamisel Kuningriigi Epitsentri Kogudus esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu registriosakonna 22. augusti 2014 määruse tühistamist ja kandeavalduses taotletud kande rahuldamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikub määrus oluliselt kaebuse esitaja õigusi moodustada kogudus ehk eraõiguslik mittetulundusühing (PS §-d 48, 12 ja 40); 2) ei tulene seadusest, et nimes peab sisalduma konkreetne konfessioon ning kohanimi;
3) on registrimenetlus olnud pikalt peatatud. Määruses puudub viide ekspertarvamuse olemasolule või seisukohtadele; 4) ei ole määruses välja toodud ühtegi puudust, mida ei oleks võimalik kõrvaldada ning määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks avalduse tingimusteta tagasilükkamine. Välja toodud puudused on süstematiseerimata ja peamiselt grammatilist laadi; 5) vastab põhikiri KiKoS §-i 12 nõuetele ja selle alusel on kogudusel võimalik tegutseda; 6) ei sätesta KiKoS § 12 lg 4 juhatuse esimehe, vaid juhatuse pädevust, mis on põhikirjas reguleeritud (IV osa p 4). KiKoS-ga reguleerimata küsimustes kohaldub MTÜS. Juhatuse esimehe põhikirjaga reguleeritud pädevus tuleneb põhikirja V alajaotuse p-st 3b; 7) loeb määruskaebuse esitaja IV alajaotuse p-st 5a välja, et pastor valitakse juhatuse poolt; 8) ei ole pastor esindusõiguslik organ, vaid vaimulik juht ja liider, kes tegutseb juhatuse poolt antud volituse alusel; 9) tuleneb vastutus juriidilise isiku organite tegevuse eest seadusandlusest, sh MTÜS §-st 32; 10) on määruses põhjendamata, millisele nõudele ei vasta täiskogu koosoleku dokumendis sisalduv. Nimetatud dokument on allkirjastatud asutajate poolt ja sisaldab kõiki KiKoS § 11 lg 2 nõutud olulisi kokkuleppeid, seega on asutamisleping sõlmitud. Puudu on asutajate aadressid ja isikukoodid, kuid tegemist on formaalse puudusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu registriosakonna 22. augusti 2014 määruse ning saadab registriasja registriosakonnale menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja taotluse kandeavalduse rahuldamiseks, kuna ringkonnakohtul puudub kande tegemiseks pädevus.
5.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et seadusest ei tulene, et nimes peab sisalduma konkreetne konfessioon ja kohanimi. Kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 7 lg 1 sätestab, et usulise ühenduse nimi peab olema kirjutatud ladina tähtedega ja sisaldama vastavat sõna „kirik“, „kogudus“, „koguduste liit“ või „klooster“ ning selgelt erinema teistest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega või olla eksitav tegevuse eesmärgi, ulatuse ega õigusliku vormi osas. Viidatud sättest ei tulene, et koguduse nimes peaks sisalduma konkreetne konfessioon või kohanimi. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja nimi (Kuningriigi Epitsentri Kogudus) teistest registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest selgelt erinev. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist ei nähtu sarnase nimega juriidilisi isikuid. Määruskaebuse esitaja nimi ei ole ka muul moel eksitav. Ringkonnakohus märgib, et siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au arvamusest (tl 18-19) nähtuvalt on nii konfessiooni kui kohanime märkimine nimes soovitusliku, mitte kohustusliku, iseloomuga. Lisaks sellele juhib ringkonnakohus registripidaja tähelepanu asjaolule, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole nimetatud arvamust määruskaebuse esitajale edastatud, kuid arvestades arvamuses märgitut, oleks vajalik selle teatavakstegemine määruskaebuse esitajale selleks, et koguduse põhikirja viia seaduses sätestatuga vastavusse.
6.Ringkonnakohus nõustub registripidajaga selles, et põhikirjas esinevad järgmised puudused:
1) kuna KiKoS § 12 lg 1 p-s 3 kasutatakse terminit „usulised talitused“, tuleks põhikirja III alajaotuse p 1 pealkirjas ning V alajaotuse p-s 1a sõna „vaimulikud“ asendada sõnaga „usulised“; 2) IV alajaotuse p 4a kohaliselt juhatus nimetatakse ametisse, IV alajaotuse p 2b kohaselt juhatus valitakse. Soovituslik oleks läbivalt kasutada sõna „valitakse“; 3) IV alajaotuse p 6 alajaotise „koguduse revisjonikomisjon“ p-s c kasutatakse terminit „täiskogu“, kuid põhikirjast ei selgu, millise organiga on tegemist, samas kui IV alajaotuse p-s 1a on kasutatud terminit „üldkoosolek (üldkogu)“. Eeltoodust tulenevalt tuleb terminoloogiat ühtlustada. Ringkonnakohus nõustub registripidajaga ka selles, et registrisse vajalike dokumentide hulgast puudub asutamisleping. Ringkonnakohtu hinnangul ei kvalifitseeru asutamislepinguks avaldusele lisatud dokument pealkirjaga „Kuningriigi Epitsentri Kogudus. Täiskogu koosolek“ (tl 31), kuna see ei vasta KiKoS § 11 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Nimetatud dokumendis puudub asutatava koguduse tegevuse eesmärk (KiKoS § 11 lg 2 p 1), asutajate elukohad ning isikukoodid (KiKoS § 11 lg 2 p 2), asutajate kohustused (KiKoS § 11 lg 2 p 3) ning juhatuse liikmete isikukoodid ja elukohad (KiKoS § 11 lg 2 p 4).
7.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata nimetatud puudustele ei olnud registripidajal alust kandeavalduse rahuldamata jätmiseks. KiKoS § 17 lg 1 sätestab, et usuliste ühenduste register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 76 kohaselt kohaldatakse registrile äriseadustiku (ÄS) § 22 lg-t 4. ÄS § 22 lg 4 sätestab, et registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja määruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) registrimenetlusele sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 596 lg 2 kohaselt kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata. Kuna eespool nimetatud puudusi on ilmselt võimalik kõrvaldada (täpsustada põhikirja ning esitada asutamisleping), oleks registripidaja pidanud vastavalt TsMS § 596 lg-le 2 määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles puuduste kõrvaldamata jätmise korral oleks registripidajal võimalik jätta kandeavaldus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et KiKoS § 12 lg 1 p 4 kohaselt peab põhikiri sisaldama juhtimis- ja järelevalveorganite struktuuri, nende moodustamise korda, pädevust ja volituste tähtaega. Juhtimisorganiks on juhatus, mitte juhatuse esimees. Seega on ebaõige registripidaja seisukoht, et põhikirjast peab vastavalt KiKoS § 12 lg 1 p-le 4 nähtuma juhatuse esimehe pädevus (vaidlustatud määruse p 4). Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et põhikirja IV alajaotuse p-st 5a nähtub väga selgelt, et pastor valitakse või nimetatakse ametisse juhatuse poolt määramata ajaks. Seega on ebaõige registripidaja seisukoht, et nimetatud punktist ei selgu, kes valib või nimetab pastori (vaidlustatud määruse p 5). Iseenesest on õige registripidaja seisukoht, et põhikirjaga on tekitatud olukord, kus pastor otsustab, aga ei esinda (vaidlustatud määruse p 6). Samas ei nähtu vaidlustatud määrusest, millise sättega on nimetatud olukord vastuolus. Asjaolu, et selline juhtimiskorraldus võib praktikas tekitada olulisi probleeme või tõrkeid, nagu on viidatud usuasjade osakonna juhataja arvamuses (tl 18-19), ei ole eitava kandemääruse aluseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et vastutus juriidilise isiku organite tegevuse eest tuleneb seadusest. KiKoS § 24 kohaselt kohaldatakse juhatuse esindusõiguse ja
juhatuse liikme vastutuse suhtes mittetulundusühingute seaduses sätestatut, kui põhikiri ei sätesta teisiti. MTÜS § 32 reguleerib juhatuse liikme või muu organi liikme vastutust. KiKoS § 12 lg 1 p 7 kohaselt peab põhikiri sisaldama vara moodustamise, kasutamise ja käsutamise korda. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda „kasutamise ja käsutamise kord“ seda, et põhikirjas peab olema reguleeritud ka vastutuse küsimus. Seega on ebaõige registripidaja seisukoht, et põhikirjas peab nähtuma, kes vastutab vara kasutamise ja käsutamise eest (vaidlustatud määruse p 8).
9.Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et tal on võimalik taotleda riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg p-le 5.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.