Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tallinn,
Kentmanni
XXXOÜ
hagi XXXAS vastu võla 4463.70 euro ja viivise 1807.98 euro nõudes 6271.68 eurot 21.08.2014 Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Arraste, seaduslik esindaja XXX
Krista
Kostja: XXXAS, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter Kohtuistungil 21.08.2014 viibisid hageja seaduslik esindaja XXX ja Krista Arraste ning kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXXAS hageja XXXOÜ kasuks põhivõlgnevus 1704.10 eurot ja viivis 938.88 eurot.
3.Jätta tsiviilasja menetluskulu poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
Hageja palub kostjalt välja mõista 13.09.2013 esitatud hagiavalduses põhisummana 4463.70 eurot ja viivise 1807.98 eurot.
2.XXXOÜ rendileandjana ja XXXAS rentnikuna sõlmisid 15.12.2011 rendilepingu nr XXX. Lepingu järgi anti rendile BT C4G200D seade maksumusega 19 245 eurot tähtajaga kolm aastat. Lepingu objektiks olev seade oli lepingu allkirjastamise hetkel üle antud. Rendi tasumine oli kokku lepitud lisana koostatud maksegraafiku alusel, esimese kalendriaasta üür oli summas 380 eurot kuus, teisel aastal 480 eurot kuus ja kolmandal aastal 560 eurot kuus (lisandub käibemaks). Hind ei sisaldanud hooldust ega remonti.
3.Lepingus sätestati, et juhul, kui rentnik viivitab rendi maksmisega rendileandjale, tasub rentnik iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata summalt viivist 0,5%.
4.XXXOÜ märkis kostjale esitatud 18.02.2013 ülesütlemiseavalduses, et võlgneb rendimakseid summas 1728 eurot, 2013 aasta veebruarimakse 576 eurot, kindlustusmakse 114.24 eurot, hoolduse kulu 335.44 eurot, leppetrahv 2400 eurot ning viivised. Võla tasumiseks anti tähtpäev 28.02.1014, ning märgiti, et kui võlga ei tasuta, ütleb XXXOÜ lepingu 01.03.2013 erakorraliselt üles. Rendilepingu objektiks olev seade teisaldati.
5.Hageja on esitanud arved nr 300313, nr 300320, nr 12013, nr 22013, nr 32013, nr 42013, nr 52013, nr 142013 kokku summas 4463.70 eurot. Hageja on arvestanud tasumata summalt viivise summas 1807.98 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta poolte kanda. Kostja vastuväited.
6.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta täies ulatuses rahuldamata.
7.Kostja märgib, et 13.12.2011 kuni 01.10.2012 oli XXXAS juhataja XXX, kes kutsuti tagasi nõukogu 01.10.2012 otsusega. Samaaegselt oli ta XXXOÜ juhataja ja osanik, kes andis tõstuki rendile. Lahkhelid tekkisid lepingu täitmise üle, kui XXXlahkus kostja juhatuse liikme kohalt.
8.Kostja sai hagejalt arve ning ei nõustunud renditasu suurendamisega 100 euro võrra 2012 aasta novembrikuu rendi eest ja teavitas hagejat, et lõpetab tõstuki kasutamise 21.12.2012.
9.Kostja nõudis hagejalt tõstuki rendilepingu esitamist, mida ei saanudki. 17.02.2013 maksis
kostja hagejale renditasu tõstuki kasutame eest kuni 21.12.2012. lähtudes varem kehtinud renditasu määrast. 07.03.2013 võttis hageja tõstuki tagasi ja alles 04.06.2013 edastas rendilepingu e -posti teel.
10.Kostja on seisukohal, et rendilepingu, mille hageja poolt allkirjastas XXXning kostja esindajana XXX, ei olnud sõlmitud märgitud kuupäeval 15.12.2011. Tegelikult allkirjastati leping 17.12.2012. Leping on aga seetõttu tühine, sest see on sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt. Seisuga 17.12.2012 ei olnud XXX enam esindusõigust kostja esindamiseks. Kohtu põhjendused.
11.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 14 Pooled sõlmisid rendilepingu nr 15.12.2011 (tlk 10), mille XXXOÜ poolt allkirjastas XXXja XXXAS esindas XXX. Lepingu objektiks oli tõstuk BT C4G200D, lepingu tähtaeg oli 01.11.2011 kuni 31.10.2014. Üleandmise – vastuvõtu aktiga anti tõstuk hageja esindaja XXX poolt üle XXXAS-le, vastuvõtjaks XXX) 01.11.2011 (tlk 108). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja tasus rendiarveid alates 2011 aasta novembrikuust 380 eurot kuus, vaidlus sai alguse ajast, mil kostja ei nõustunud tasuma arvet nr 300313, 01.11.2012 summas 480 eurot. Vaidlustatud ei ole seegi asjaolu, et alates 07.03.2013 on tõstuk tagasi hageja valduses. Poolte vahel on tegemist üürisuhtega, VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
15.Kostja väitel puudub hagejal alus nõuda suuremat rendimäära ja kulutusi, sest leping on tegelikkus sõlmitud hilisemalt 17.12.2012, nimetatud päeval aga XXX esindusõigust enam ei olnud ja on seetõttu tühine. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed.
16.VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Käesolevas vaidluses on ilmselge, et kuni 07.03.2013 oli üürilepingu ese kostja valduses ja selle eest ka tasuti. VÕS § 29 lg 3 järgi poolte tahte hindamiseks tuleb arvestada, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma siis tõlgnedatakse lepingu tingimust selliselt nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse lepingut nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 14 lg 1 näeb ette, et lepingueelsid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.
17.Kostja on vaidlustanud lepingu allkirjastamise aja, kuid mitte lepingu sisuks olevaid asjaolusid. Kohtule esitatud rendilepingust nähtuvalt poolte esindajad kinnitavad, et lepingu objekt on üle antud lepingu allkirjastamise hetkel. Asjaolu, et tõstuk oli lepingu sõlmimise hetkel kostjal kasutuses ilmnes ka XXX ütlustest. Samuti nähtub lepingu lisaks olevast maksegraafikust, et seadme kasutusperiood on november 2011, mitte 2012 kuni oktoober 2014. Kostja ei nõustunud tasuma arvet nr 300313, 01.11.2012 summas 480 eurot (tlk 30), seega on võimalik kostja vastuväitest järeldada, et ta kinnitab kasutusperioodi osas kokku lepitud graafikut. Ka kostja vastusest ilmneb, et arveid esitati alates 2011 aasta novembrist (tlk 58). Vara tagastamise üleandmise –vastuvõtmise akti kohaselt andis XXXAS esindaja XXX lepingu objektiks oleva tõstuki BT Cargo C4G200D üle XXXOÜ esindaja XXX07.03.2013 ehk enne kokkulepitud lepingutähtaega. Läbirääkimisi tõstuki rentimise osas pidas XXX XXXAS nimel XXX(tlk 166, 146), seega ei ole alust väita, et XXX sellega ainuisikuliselt tegeles ja mõjutas lepingu sõlmimise tingimusi sh rendimäära suurust. Kohus leiab, et tähtsust ei oma asjaolu, kas XXX oli vaidlusalust lepingu näinud või mitte, sest kohtule esitatud asjaolude kohaselt tegeles äriühingu juhtimisega kuni 01.10.2012 XXX. Lepingu hilisemat koostamist ei kinnita XXX oli XXXAS –s logistika ja tootmisjuht 2012 algusest kuni 2013 aprillini. Tunnistaja nägi, et leping oli kostja valduses (tlk 206). Kostja ei esitanud ka ühtki tõsikindlat väidet selle kohta, millise lepingu alusel siis aktsepteeritavaid arveid tasuti kuni 01.11.2012.
18.Kostja väitel ei nõustunud ta renditasu suurendamisega, mida ta väljendas hagejale e-kirjaga 14.12.2012 ning teavitas samas tõstuki kasutamise lõpetamisest 21.12.2012 (tlk 74). Kohus leiab et e -kirjast nähtuvalt oli kostja esindajale arusaamatu arves märgitud rendisumma, mida tal ei olnud võimalik võrrelda rendilepingu puudumise tõttu lepingus kokkulepituga. Kostja märgib 21.01.2013 e kirjas (tlk 89) ei nõustu arvetega nr 300313, 300320, 22013, 32013, 42013 ja 51013. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et nimetatud teavet tuleb käsitleda kui lepingu ülesütlemist. Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina on sätestatud VÕS § 116 ja eeldab lepingust tulenevat kohustuse olulist rikkumist. 06.03.2014 toimunud kohtuistungil selgitas kohus kostja esindajale, et asjaolu, et leping üles öeldi ja hageja keeldus tõstuki vastuvõtmisest enne 07.03.2014, tuleb tõendada.
19.Kostja väitel allkirjastati leping 17.12.2012, mil XXX ei olnudki volitusi lepingut allkirjastada. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitme poolne tehing tühine, välja arvatud juhul kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle
hiljem heaks kiidab. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma väidet tõendanud ja vaid tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) ja leping tuleb lugeda poolte vahel kehtivaks. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas uuritud tõendid ei kinnita kostja arvamust, et kirjalikku lepingut ei sõlmitudki enne, kui XXX juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti. XXX ütluste kohaselt allkirjastati leping 15.12.2011, kuid lepingut ei allkirjastatud esindajate poolt samaaegselt, vaid XXX tagastas lepingu postkasti. Lepingu aluseks oli XXX edastatud raamleping (tlk 150). Asjaolu, et lepingu sõlmimisel kasutati teise lepingu põhja, kinnitas ka XXX(tlk 152). XXX ütlust, et leping allkirjastati 15.12.2012 (tlk 152) kohus aga usaldusväärseks ei pea, sest see ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Pealegi XXX oli volitus antud esindamaks XXXOÜ -d 31.10.2011 kuni 31.12.2011 (tlk 109). Tunnistajana ütlusi andes ei mäletanud ta, millises kohas ja mil viisil leping allkirjastati. XXX kinnitus lepingu sõlmimise aja osas ei kattu ka maksegraafikuga ega vara üleandmise akti ajaga ning lepingu täitmise faktiliste asjaoludega.
20.Kostjal on tasumata tõstuki kasutamise eest arves nr 300313 märgitud rent 120 eurot, arve nr 300320 alusel 267.10 eurot, arve nr 12013 alusel 576 eurot ja arve nr 62013 alusel 576 eurot, kokku 1539.10 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks rendilepingu p 3.1 alusel välja mõista tõstuki kasutamise eest tasumata rendisumma 1539.10 eurot.
21.Kostjal on tasumata kindlustusmakse (arve nr 22013 alusel) summas 114.24 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kindlustusmakse tasumine üürnikuga oleks kokku lepitud. Lepingu p
3.3.järgi kannab rentnik kõik seadmetega seotud jookvad kulud, milleks ei saa pidada kindlustuse sõlmimise kohustust.
22.Hageja on esitanud arve nr 52013 summas 2400 eurot ehk arvepõhise leppetrahvi nõude. Lepingu punktist 2.6 tuleneb, et seadme hooldus teostatakse vastavalt hooldusgraafikule (lisa 4), rentnik on kohustatud viivitamatult teavitama hooldusgraafikus märgitud töötundide täitumisest. Nimetatud nõude rikkumisel kannab rentnik kõik viimasest tulenevad otsesed ja kaudsed kulud ning rendileandjal on antud rikkumise korral õigus nõuda leppetrahvi 12 järgneva kuu rendimaksete summa ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole antud rikkumist tõendanud. XXX oli 13.12.2011 kuni 01.10. 2012 kostja äriühingus juhatuse liige ja seega vastutavaks isikuks ka vaidlusaluse lepingu nõuetekohase täitmise üle. Seega on kohtu hinnangul lisaks tõendamatusele ka ebamõistlik kohaldada leppetrahvi nimetatud perioodi osas. Arve nr 32013, mis on esitatud tõstuki hoolduse osas lepingu p 3.3. alusel summas 335.44 eurot, ei ole põhjendatud. Arve on esitatud 13.01.2013, sellest ei nähtu hoolduse reaalne läbiviimine hageja poolt. Tõstuk anti kostja poolt üle hagejale 07.03.2013, seega oli kuni hagejale üleandmiseni kostja faktilises valduses. Hageja ei ole tõendanud, et tema hoolduse teostas ja kulu kandis ja leppetrahvi perioodi osas 01.10.2012 kuni 07.03.2013 ei ole esitatud.
23.Hageja on esitanud arve nr 142013 summas 165 eurot, mis on tõstuki teisaldamise eest (tlk 44). Lepingu p 4.5 järgi kannab rentnik kõik kulud lepingu ülesütlemise korral seoses tõstuki transportimisega. Selle üle, et hageja poolt tõstuk ära viidi ning summa suuruse üle vaidlust ei ole ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lepingu p 3.6 järgi kohustub kostja rendi maksmisega hilinemise korral tasuma viivist 0,5 % . Kostja on hilinenud rendiarvete nr 300313, nr 300320 ja 12013 tasumisega ning välja tuleb mõista viivis 224.64 eurot, 138.24 eurot ja 576 eurot ehk kokku 938.88 eurot.
25.Seega tuleb hagi rahuldada eeltoodud põhjendustel, osaliselt välja mõista põhivõlg 1704.10 eurot ja viivis 938.88 eurot. Menetluskulu jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.