Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-14-10180
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi J. L. vastu võlgnevuse nõudes Hagi hind 263,90 € Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Hageja: PlusPlus Capital AS registrikood 11919806 asukoht Jõe t. 3 Tallinn 10151 hageja esindaja Tarvo Ilves Kostja: J. L. isikukood x elukoht x Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes VÕS § 76 lg. 1, § 82 lg. 1, § 94, § 100, § 101 lg. 1 p. 6, § 110, § 113 lg. 1 ning TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada täielikult PlusPlus Capital AS hagi J. L. vastu võla ja viiviste nõudes ja välja mõista kostjalt J. L.alt PlusPlus Capital AS kasuks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 263,90 € (kakssada kuuskümmend kolm eurot ja 90 senti) ja välja mõista kostjalt J. L.alt PlusPlus Capital AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt 263,90 € (kakssada kuuskümmend kolm eurot ja 90 senti). Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue. FAKTILISED ASJAOLUD ageja ja Tele 2 Eesti vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas hageja nõudeõiguse kostja poolt Tele 2 Eestile teenuste teenuse eest. Hageja muutis oma hagi18.07.14, milles esitas nõude põhivõlgnevuse ja
2-14-10180 viiviste osas ja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tema nõue on aegunud. NÕUDE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Lepingust mittekinnipidamisega ja kohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust maksta lepingujärgne summa tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustus rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg. 1 p. 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostjal pole VÕS § 110 alusel õigust kohustuse täitmisest keeldumiseks. Vastavalt VÕS § 113 lg.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja-laenuandja nõuda võlgnikult kohustatud isikult viivitusintressi (viivist). Kostja vastuväited hageja nõudele. Kostja tunnistab nõuet, kuid väidab, et hagi on aegunud, kostja väitel hageja nõudeõigus lõppes 31.12.2011. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus kohaldab asja lahendamisel järgmisi seadusi. Vastavalt VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 113 lg.1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja-laenuandja nõuda võlgnikult-laenusaajalt viivitusintressi (viivist). Lepingust mittekinnipidamisega ja tasumata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud lepingust tulenevat kohustust maksta kokkulepitud summa tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kui võlgnik on kohustus rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on õigustaud isikul õigus VÕS § 101 lg. 1 p. 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus nõude üle, küll viitab kostja tuginedes TsSÜS § 147 lg. 3 ja § 158 nõude aegumisele, hageja vaidleb kostja väitele vastu väites, et hagi on esitatud tähtaegselt. Kohus kontrollis kostja väidet nõude aegumise kohta. Põhistatud on kostja väide, et tulenevalt TsSÜS § 147 lg. 3 algas aegumistähtaega 31.12.2008, samas on kostja erinevalt seadusest, TsSÜS § 158, tõlgendanud aegumise peatumist. Vastavalt seadusele aegumine peatub alates kostja esimesest maksest 10.11.09 kuni viimase makseni 17.08.12. Alates aegumisest kuni esimese makseni peale aegumise algust oli aegumine kulgenud 11 kuud ja 10 päeva, peale viimast makset oli aegumistähtaega alles 2 aastat 11 kuud ja 20 päeva, seega hagi aeguks 07.10.14. Hageja esitas hagi 06.03.14, seega tähtaegselt. Maksekäsu avalduse esitamine loetakse hagi esitamiseks. Kuna viiviste nõue tuleneb seadusest ja pole ülemäära suur kuulub viiviste nõue rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi täielikult rahuldamisele. Kohus lähtub asja lahendamisel hagi muudatustest, mis on esitatud 18.07.14 (tl. 88-89). Menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.