Otsuse avalikult teatavaks 31.10.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht 2-14-7395 Tsiviilasja number Tsiviilasi
Ergo Insurance SE hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks 944,62 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: Ergo Insurance SE (10017013, A.H. Tammsaare tee 47, 118c, Tallinn), esindaja Kairi XXX, e-post. esindajad [email protected] Kostja: XXX(ik XXX, XXX), e-post: [email protected] Lihtmenetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX Ergo Insurance SE kasuks kahju hüvitamiseks 700 eurot ja menetluskulude katteks 92,62 eurot. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
1.01.04.2012 toimus Tallinnas Läänemere teel liiklusõnnetus, kui kostja, juhtides sõiduautot BMW reg.m XXX ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, sõitis otsa seisvale sõidukile Chrysler Voyager reg.m. XXX, põhjustades varalise kahju XXX. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse põhjustamise ajal kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kannatanule kahju. Hageja hüvitas kannatanule 1204,02 € ning maksis hüvitise välja sõidukit remontinud XXXOÜ-le arve nr 12-175 alusel. Kahju käsitlemise kulud on 180,60 €. Hüvitis ja käsitlemise kulud on kokku 1348,62 €.
2.Pärast tagasinõude esitamist soovis kostja maksta võla ära graafiku alusel alates 25.06.2012 igakuiselt 65 € kuus. Kostja on hüvitanud hagejale 440 eurot. Seni on kostja võlgu 944,62 €. Hageja palub kostjalt välja mõista LKS § 48 lg 2 p 4, lg 3 alusel võlgnetava liikluskahju ja käsitluskulud kokku 944,62 €. Menetluskulud, milleks on lõiv 125 €, palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja pole nõus osade remondiarvetega. Kostja on töötu ja arvele võetud 02.12.2013, vahepeal haigestumise tõttu see katkestus, kuid avaldus on uuesti esitatud 26.02.14. Kostjal ei ole sissetulekuid. Kostja teatas 2013.a. juunis ekirjaga hagejale, et talle määrati sama nõudega seoses kriminaalasja otsusega 05.07.12 712 ÜKT tundi 24 kuu jooksul kuni 05.06.14 ja kui ta poleks seda täitnud, oleks ta vanglasse paigutatud. Kostja palus hagejalt miinimumi ja luba maksta võla ära esimesel võimalusel kui tööd saab. Hageja oli nõus 25 euroga kuus, kuid graafikut ei saadetud. 2013.a. tekitati kostjale kehavigastusi. Kostja üritas lõpetada 2014.a jaanuaris enne tähtaega ÜKT ning samal ajal käia tööl, et võimaldada endale sissetulekut. Kostja elab koos ema, vanaema, venna ja õega üürikorteris, ema kasvatab üksi alaealist last, vanaema on raskesti haige. Kostja vend XXX õpib gümnaasiumis, kuid ka temal on täitemenetluses kohustus 2200 eurot. Kostjal on veel lisaks rahalist kohustust: täiteasi nr 031/2013/2061, mis seostub liiklusõnnetuse kriminaalasjas tehtud otsusega nr 1-12-5870/12230104249 summas 738,01 € ja täiteasi 007/2013/89613 summas 1985,16 €. Pangaarve on arestitud. 2013 a. detsembrist on käinud otsimas tööd. Kostjal on ehitusalased teadmised, kuid nõutakse, et ta võtaks vastu abitöölise koha ning teda ei suunata ehitusvaldkonda õppima.
4.Kostja on saanud vaid ühe meeldetuletuse kirja 16.05.2012 tagasinõude kohta 1384,62 €, milles kannatanule hüvitati 1204, 02 €.
5.Sõiduki turuhinda arvestades (2000-2300) on remondikulu 1204,02 eurot põhjendamatult suur võrreldes kostja juhitud BMW kahjustusete remondi maksumusega – viimane on kordades suurem. Kostja juhitud sõiduki rehv lõhkes ja selle tõttu lendas tema juhitud auto vastu kõnnitee äärekivi ja riivas kannatanu sõidukit külje pealt, mistõttu ei ole kahju ulatus tõene.
6.Kostja palub arvestada maksukoormust, sissetulekute puudust, vanust, vara puudumist, kuna selle tõttu ei saa ta maksta hagejale nõutuvat summat. Menetluskulud palub jätta riigi kanda. Kohtu põhjendused Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: o 01.04.2012 toimus Tallinnas Läänemere teel liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, juhtides sõiduautot BMW XXX, sõites otsa seisvale sõidukile Chrysler Voyager XXX, o sõiduk Chrysler Voyager XXX sai kahjustusi, millega põhjustati varaline kahju XXX, o kostjal ei olnud vastava sõiduki, mida ta juhtis õnnetuse ajal, kategooria sõiduki juhtimise õigust, o sõiduki BMW reg.m XXX juhi tsiviilvastutus oli õnnetuse põhjustamise ajal kindlustatud hageja juures, o hageja on hüvitanud kannatanule kahju summas 1204,02 €, o kahju käsitlemise kulud on 180,60 €, o kostja on hüvitanud pärast tagasinõude esitamist hagejale 440 €.
7.LKS § 48 lg 2 p 4 (õnnetuse ajal kehtinud seadus) kohaselt on kindlustusandjal või Garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKS § 48 lg 3 alusel nõutakse regressinõudega sisse ka juhtumi käsitlemisel tekkinud kulutused.
8.Kuna vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja juhtis avarii toimumise ajal sõidukit BMW reg.m XXX ja põhjustas kahju XXX, siis oli kostja BMW reg.m XXX ehk mootorsõiduki otsene valdaja ehk isik, kes teostas faktilist võimu mootorsõiduki kui suurema ohu allika üle. Seega oli kostja LKS § 48 lg 2 p 4 alusel sõiduki otsene valdaja. Kuna vaidlus puudus ka selles, et kostjal ei olnud vastava kategooria sõiduki juhtumise õigust, sõiduki BMW reg.m XXX juhi vastutus oli kindlustatud hageja juures, kes hüvitas kannatanule kahju, siis on kostja sõiduki valdaja, kelle vastu on hagejal tagasinõue LKS § 48 lg 2 p 4 järgi. Lisaks on LKS § 48 lg 3 alusel hagejal õigus nõuda ka kostjalt juhtumi käsitlemise kulude hüvitamist.
9.Kostja väitis, et kahju ulatus on ülepaisutatud. VÕS § 132 lg 3, LKS § 28 lg 1, 3 p 1, § 35 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kahju selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. VÕS § 128 lg 3 järgi on kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud, tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sj hüvitise saamise, kahju kindlakstegemisega seotud kulud. Seega on kahju käsitlemisega seotud kulud VÕS § 128 lg 3 järgi kahju.
10.Hageja on kohtule esitatud XXXOÜ arve 12-175 08.05.12 (lk 34), mille kirjeldusest nähtuvalt on kahjustatud sõidukile tehtud plekitöid, plasti remonti, pandud varuosi, seda värvitud ning koos sellega on tehtud roostetõrjet, lisaks on läinud tööde käigus kulumaterjale, kõik kokku 1204,02 eurot (sh käibemaks). Kostja esitas kannatada sõiduki fotod, millest nähtuvalt on sõiduki külgedel kahjustused (kostja vastus, lk 48, fotod lk 1822, ka 59-62). Seega ühtivad fotodel olevad kahjustused nende likvideerimiseks vajaminevate tööde kirjeldusega XXX OÜ arvel nr 12-175 ning kohtul puudub põhjus kahelda selles, et tööde maksumus on ülepaisutatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud OÜ XXX arvega, et kannatanu sõiduki taastamisremondikulud on kokku 1204,02 € ning fotod kannatada saanud sõiduki kahjustusest teistpidist ei kinnita. Kahju käsitlemisega kaasnevaid kulusid kui VÕS 128 lg 3 järgset kahju kindlakstegemisega seotud kulude suurust 180,60 € ei ole kostja vaidlustanud. Seega on kahju ulatus kokku 1384,62 eurot.
11.Kostja on hüvitanud 440 eurot, milles vaidlus puudus, seega on kostja võlg 944,62 €. Kuna kostjal on seni tasumata 944,62 €, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, § 115 lg 1, LKS § 48 lg 2 p 4, lg 3 kohustuse täitmist ning võlgnetava kahju ulatuses hüvitist 944,62 eurot.
12.VÕS § 140 lg 1 alusel võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
13.Kostja leidis, et tema olukorda arvestades, ei ole ta võimeline kahju sellises ulatuses hüvitama. Kohtule esitatud arstitõendiga 05.12.2013 on kostja tõendanud, et viibis ravil 11.11.2013-05.12.2013, et talle tekitati ründega tervisekahjustusi (lk 12-16, 52-56), samas ei nähtu nendest, et kostjal oleks käesoleval ajal töövõimekaotus. Eeltoodu tõttu ei ole alust VÕS § 140 lg 1 järgi eelviidatud tõendite alusel hüvitist vähendada. Hüvitise vähendamisel ei arvesta kohus kostja perekondlikku olukorda, kuna kostja väidetest ei nähtu, et tal oleks endal alaealisi lapsi, kelle ülalpidamiskohustus tal seadusest tulenevalt oleks. Ka ei arvesta kohus asjaolu, et kostja on kriminaalasjas pidanud tegema ÜKT tunde, kuivõrd sellise kohustuse kandmist ei saa eelistada kahju hüvitamise kohustusele hageja ees. Samuti ei arvesta kohus hüvitise määramisel kostja nende väidetega, mis puudutab tema teisi kohustusi, mis on täitmisel täitemenetluses, ja tema venna kohustusi, kuivõrd puudub alus neid eelistada hageja ees olevale kahju hüvitamise kohustusele. Esitatud Töötukassa veebiväljaväljavõttest nähtub, et kostja on esitanud avalduse 02.12.2013 töötuna arvele võtmiseks, arvele on võetud töötuna 26.02.2014. Arvestades asjaolu, et kostja on hüvitanud hagejale hüvitamisele kuuluvast kahjust juba 440 € ehk 31,7% ja näidanud sellega üles kahju hüvitamise tahet ning asjaolu, et kostja on töötuna arvele võetud 26.02.2014, leiab kohus, et neid asjaolusid kogumis hinnates on võimalik VÕS § 140 lg 1 alusel hüvitist, mis tuleks kostja veel hagejale maksta, vähendada 700 eurole.
14.Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, § 115 lg 1, § 140 lg 1 ja LKS § 48 lg 2 p 4, lg 3, VÕS § 128 lg 2, § 132 lg 3, LKS § 28 lg 1, 3 p 1, § 35 hagejale välja mõista 700 €. Menetluskulud, tsiviilasja hind
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1, 2, § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning osalise rahuldamise korral vastavalt rahuldatud osa suurusele. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt ehk 74,10% (700/644,62*100) siis jäävad hageja menetluskulud 74,10 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25,90% ulatuses hageja kanda. Kostja väide, et hageja menetluskulud tuleks jätta riigi kanda, ei ole põhjendatud, kuna ei tulene seadusest.
16.Hageja palus hüvitada talle hagi esitamisel tasutud lõivu 125 €. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (kohtu kiri 24.09.14, lk 77). Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, § 405 lg 1 p 3 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lõivu katteks 92,62 €.
17.Asja hind on hagetu väärtus ehk 944,62 €. (digitaalne allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.