Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2014. a Rakvere
Tsiviilasja number
2-14-53339
Tsiviilasi
A Di avaldus Garaažiühistu Kullerkupp likvideerimismenetluse algatamiseks ja määramiseks
Menetlustoiming
Hagita asja lahendamine
Menetlusosalised ja nende
A D, ik xxxx, elukoht xxxx; lepinguline esindaja Ingridt Allemann
esindajad
I
täiendava likvideerija
A K, ik xxxx, elukoht xxxx H S, ik xxxx, elukoht xxxx M L, ik xxxx, elukoht xxxx
1.Ennistada GÜ Kullerkupp I, reg.osa nr.80003142, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. 2.Algatada ja läbi viia GÜ Kullerkupp I täiendav likvideerimismenetlus. 3.Määrata GÜ Kullerkupp I likvideerijaks haldur Tiia Kalaus- OÜ Volenter, Tartu Uus 11-33, 50603. 4.Likvideerimine viia läbi TsÜS ja ÄS vastava regulatsiooni alusel, s.h. algbilansi ja majandusaasta aruande esitamise osas.
5.Likvideerijal esitada pärast ülesannete täitmist kohtule aruanne. 6.Määrus saata menetlusosalistele, jõustumisel registriosakonnale.
likvideerijale,
Määrus jõustub selle kättetoimetamisega likvideerijale. Edasikaebamise kord
Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Asjaolud ja kohtu järeldus 1.Viru Maakohtu menetlusse saabus 17.06.2014 A Di avaldus Garaažiühistu Kullerkupp I (edaspidi GÜ) suhtes täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja taotlus avaldaja määramiseks likvideerijaks. 2.Avalduse kohaselt tegi Viru Maakohtu registriosakond 10.01.2011 GÜ-le 2009 majandusaasta aruande tähtaegse esitamata jätmisega seoses hoiatusmääruse registrist kustutamiseks ning andis ühistule puuduste kõrvaldamiseks 6 kuulise tähtaja arvates hoiatusmääruse tegemisest ehk hiljemalt 09.07.2011. Määrus saadeti ühistu registrisse kantud aadressil Heina 20, Rakvere, mis paraku on garaažide asukoht ja ühtegi postkasti seal ei ole, mistõttu see juhatuse liikmeteni ei jõudnud, vaid tagastati registripidajale 21.01.2011. Kuna ühistu juhatus ei olnud hoiatusmäärusest teadlik, siis sätestatud tähtajaks nõutud aruannet ei esitatud ega ei esitatud registripidajale ka mõjuvat põhjust, mis takistas nõutud aruannet esitamast. Samuti ei esitatud kahe kuu jooksul sundlõpetamisteate avaldamisest AT-s registriosakonnale ühtegi nõuet ühistu võlausaldajate poolt, mistõttu reg.osakonnal puudus vajadus sundlõpetamise läbiviimiseks likvideerimismenetluse kaudu. Sellest tulenevalt tegi registriosakond 04.04.2013 kandemääruse, millega otsustas kustutada GÜ registrist ja teha vastav kustutamiskanne. Ka nimetatud kandemäärus saadeti jällegi Heina 20 Rakvere, kus see jäeti vastu võtmata ja tagastati regitripidajale. 08.05.2013 avaldas regitsripidaja avalikult kättetoimetatava määruse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ning 26.07.2013 tehti registris kustutamiskanne dokumentide hoidjata. 3.Kuigi GÜ on registrist kustutatud, peavad ühistu liikmed vajalikuks GÜ täiendava likvideerimismenetluse alustamist ja likvideerija määramist MTÜS § 95 lg 12-2 alusel. Käesoleval juhul on selgunud, et GÜ-le on jäänud varana kinnistu, reg.osa nr 2187431, mille „üleandmine ei saa toimuda ühistu õiguslikku seisundit taastamata ja likvideerimist läbi viimata“. Seetõttu leiab avaldaja, et vara staatuse korrastamiseks on vajalik ennistada registriost kustutatud GÜ õigusvõime TsÜS § 26 lg 2 tähenduses. 4.TsMS § 602 alusel võib kohus huvitatud isiku avalduse alusel määrata juriidilisele isikule likvideerija ning § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
5.Vastavalt MTÜS § 43 lg 1 on mittetulundusühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti või üldkoosoleku vastav otsus. Avaldaja annab nõusoleku enda nimetamiseks likvideerijaks ja palub tasustamisel lähtuda eeldusest, et likvideerija tasu hüvitamine toimub ennistatava garaažiühistu vara arvelt. 6.Kohus on avalduse 25.06.2014 menetlusse võtnud ja kaasanud puudutatud isikutena kehtiva registrikande alusel ülejäänud ühingu kustutamisaegse seisuga teadaolevad juhatuse liikmed. 7.A K ei ole tähtaegselt kirjalikku seisukohta esitanud. 8.H Se kirjaliku selgituse kohaselt toetab ta avaldust ja leiab, et kõige tähtsam on see, et ühistu oleks äriregistris arvel. Ei oska avaldada seisukohta likvideerija isiku osas. 9.M Le kirjaliku selgituse kohaselt on ta küll GÜ liige, kuid ei tohiks olla puudutatud isikuks, sest 13.10.2007 toimunud GÜ üldkoosolekul valiti uus juhatus ning esimeheks valiti A T. Tolle koosoleku päevakorras oli ka punkt GÜ ärinime ümbernimetamisest HÜ-ks ning uue põhikirja kinnitamine. Miks uus juhatus ei täitnud oma kohustusi nõutaval tasemel ning miks nad lasid GÜ registrist kustutada, selle ei kohta ei oska ta selgitust anda. Et kõik GÜ liikmed on heauskselt lootnud, et juhatus on oma ülesanded täitnud ning ühistu asjaajamisega on kõik korras, siis toetab käesolevat avaldust täielikult ning GÜ taastamiseks mõne teise nimetuse all. Kõige tähtsam on see, et ühistu oleks äriregistris arvel. Suulisel ärakuulamisel leiab, et likvideerijaks halduri nimetamisega nõus ei ole, sest siis läheks likvideerija tasu ju boksiomanike arvelt. Kohtu põhjendused ja seisukoht 10.Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnal on põhjendatud ennistada GÜ mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, algatada ja läbi viia likvideerimismenetlus ning määrata likvideerijaks haldurina tegutsev Tiia Kalaus. 11.Kui ühing on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ja seejärel registrisse ennistatud ning algatatud on likvideerimismenetlus, siis toimub likvideerimine sundlõpetamise raames. Sel viisil sundlõpetatud ühing ei saa tegevust jätkata. Likvideerija ülesandeks on juriidilise isiku tegevuse lõpetamine, nõuete sissenõudmine, vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja allesjääva vara jagamine õigustatud isikute vahel. Kuna vara müük on seotud kulduega, siis on õiguskirjanduse kohaselt võimalik järelejääva vara jaotis asendada rahalise hüvituse asemel natuuras üleantava hüvitisega. Juriidilise isiku vara müügi viisi ei ole seadusega kindalks määratud. Kui põhikirja ega üldkoosoleku otsusega ei ole likvideerimishüvitust saama õigustatud isikute ringi kindlaks määratud, siis eeldusel, et MTÜ oli asutatud ja tegutses oma liikmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades lõpetamise ajahetkel liikmeks olnud isikute vahel (MTÜS § 50 lg 3). 12.Avaldaja möönab, ja kohus nõustub sellega, et kogu probleemistik on põhimõtteliselt alguse saanud sellest, et ühingu ametlikuks aadressiks on juba ühingu asutamisel antud koordinaadid- Rakvere, Heina 20-, kus ei ole tagatud ühingule mistahes ametlike jm dokumentide kättesaamist selleks pädevate isikute poolt. Ühingule, selle juhatuse liikmetele,
asutajatele pidi olema algusest peale teada, et Heina 20 aadressil ei ole reaalselt kedagi kohal ja avaldaja on kinnitanud, et sinna ei olnud paigutatud ka mitte postkasti. Täisealiste teovõimeliste isikutena pidid ühingu asutamisega tegelenud füüsilised isikud tavaliselt mõtleva ja käituva inimese kombel aru saama, et sellise(lt) aadressi märkimisel ei ole postiteenust osutaval isikul ja/või asutusel mingil viisil võimalik adressadile korrespondentsi edastada. Postkasti paigutamine olnuks lihtne töökorralduslik protseduur. 13.Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et talle kui algusest saadik juhatusse kuulunud isikule ei saanud olla teadmata tema poolt allkirjastatud ühingu põhikirja säte, mille kohaselt juhatuse koosolekud pidid toimuma vähemalt 1 kord kolme kuu jooksul. Asjaolu, et teda väidetavalt sinna ei kutsutud, ei saanuks takistada juhatuse liikmel nõuda ülejäänud juhatuse koosseisult selgitust, miks teda ei ole koosolekutest teavitatud. Sellisel viisil koosolekutel reaalselt mitteosalemise, nendest osavõtmisesse ka arusaamatult apaatselt suhtumisest tulenevalt on kohtu hinnangul avaldajal ühingu juhtorgani liikmena tegelikult jäänud adekvaatselt teadvustama olukord ja daatumid, mil on toimunud olulised muudatusedjuhatuse koosseisu muutmise ja GÜ Hooneühistuks reorganiseerimise otsustamised. Samaväärselt ei ole ei M L ega ka avaldaja, kes olid juba 2007 oktoobris teadlikud, et otsustati vahetada juhatuse koosseis, kuni käesoleva avalduse esitamise vajaduse selgumiseni huvi tundnud, kas asjakohased kanded on registrisse tehtud ja kui ei ole, siis mis on selle takistuseks. Kohus märgib, et kahetsusväärselt ei ole avaldaja endale teadvustanud ka seda, et alates vähemalt ajast, mil talle sai teada GÜ registrist kustutamine, oleks ta pidanud (olles enda selgituse kohaselt ühingus üksnes rahasid koguv isik), teavitama nt AS Eesti Energiat, kui ühingut elektrienergiaga varustava lepingu teist poolt asjaolust, et tarbija on õigusjärgluseta registrist kustutatud. Ehk et juhatuse liige ei ole tegelikult adunud ühingulises tegevuses juhtorgani liikmele ettenähtud käitumis- ja hoolsuskohustut, st põhikirja p.5.8.4 ettenähtud õigustoimingutes ühingu esindamise kohustuse täitmist. Avaldaja väide, et tema ülesanne oligi vaid raha korjamine, on asjakohane vaid ühingu sisesuhete reguleerimise seisukohalt, aga see ei ole käesoleva menetluse ese. Antud juhul ei olnuks AS Eesti Energia jaoks ilmselt oluline, kes GÜ juhatuse liikmetest teda teavitanuks lepingupartneri õigusvõime kadumisest. Asjaolule, et avaldaja tegelikult ühingu toimimiseks ja asjakohaseks-pädevaks juhtimiseks minimaalselt vajalike seadustega end kursis ei ole hoidnud, viitab ka see, et alates 2009 aastast registripidajale aruannete esitamise kohustusest teadlikuks saamine on tal tekkinud ilmselgelt alles tänu käesolevale menetlusele. Vastasel juhul saanuks avaldaja kinnitada, et ühingu iga-aastastel koosolekutel on põhikirja p. 5.2.2. kohaselt arutatud ja kinnitatud majandusaasta aruanded ning need ka registripidajale esitatud. Avaldaja ei ole suutnud esitada mõistlikku selgitust ega põhjendust, miks jäid tähtaegselt esitamata ka 2010 ja 2011 a aruanded. Kui lähtuda suulises menetluses avaldaja poolt esitatud väitest, et ühingu kustutamisest 04.04.2013 kande alusel saadi teada alles 2014 alguses, siis sellele vaatamata pidanuks õigusnormides kehtestatud nõudeid järgiv GÜ, kes omateada oli endiselt korrektselt registris arvel, esitama 2010 aasta aruande 2011 suveks, 2011 aruande 2012 suveks ja 2012 aruande 2013 suveks. Seega vähemalt 3 aruannet pidi olema esitatud hilisemalt selleks ajahetkeks, mil ühing väidetavalt kustutamisest veel midagi ei teadnud. Kui aga lähtuda sellest, et eelduslikult avaldajale juhatuse liikmena pidi olema teada, et juba 13.10.2007 otsustati ühing reorganiseerida-muuta hooneühistuks, siis pidanuks kohase hoolsusega käituv ühingu juhatuse liige ka kontrollima, kas vastavad kanded on registrisse tehtud. Kui vastava kande mittetegemine avastati alles 2014 seoses sellega, et maamaksu järjekordset teadet ei tulnud, siis see ei ole kohane ja aktsepteeritav juhtimisvõte.
14.Eelnimetatu kogumis seab kohtu hinnangul kahtluse alla avaldaja võimekuse, oskuse ja vastutustundlikkuse likvideerijana tegutsemisel. Avaldaja märgib ka ise oma avalduses, et TsMS § 602 kohaselt määrab kohus likvideerijaks isiku, kes on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Antud juhul A D ei ole oma eelnevast tegevusest/tegevusetusest tulenevalt kohtu arvates parim valik likvideerijana tegutsema ning peab põhjendatuks määrata likvideerijaks kogemustega ja vastavaid professionaalseid teadmisi omava haldur Tiia Kalause. Avaldaja viidatud MTÜS § 43 selle kohta, keda tuleb määrata likvideerijaks, kehtib kohtu hinnangul eelkõige nn vabatahtliku lõpetamise korral; kohtumenetluse raames toimuva likvideerimise (s.h ka täiendava) tulemine toimuva sundlõpetamise jaoks likvideerija määramisel ei ole kohus seotud ühingu põhikrijas märgitud või üldkoosoleku otsusega nimetatud likvideerija isikuga. GÜ Kullerkupp I põhikiri ei sisalda ka viidet sellele, kes (ainsana) saaks olla antud ühingu likvideerijaks ja ei ole esitatud ka asjakohast üldkoosoleku otsust, kus oleks otsustatud ühingu likvideerimist ja likvideerija isiku nimetamist. 15.Puudutatud isikul M Lel on küll likvideerijaks halduri nimetamise kohta vastuväide, ja see põhineb asjaolul, et siis saab haldur oma tasu boksiomanikele kuuluva vara arvelt. Kohus märgib, et kinnistusraamatu andmetel on tegemist GÜ-le, mitte boksiomanikele kuuluva kinnistuga. Haldurist likvideerijal on õigus küsida oma töö eest tasu ja kohtupraktika ning õiguskirjanduse kohaselt hüvitatakse likvideerija tasu pankrotiseaduses halduri tasustamise kohta sätestatud regulatsiooni alusel. Ka avaldaja on märkinud oma avalduses, et tema nimetamisel likvideerijaks toimub tasu hüvitamine likvideeritava äriühingu vara arvel. Ja seega ei ole M Le vastuväide likvideerijaks halduri nimetamise osas põhjendatud. 16.Kohus peab põhjendatuks likvideerijaks määrata haldur, kes oma kutsetegevusest tulenevalt on kohtu hinnangul pädevam antud juhul likvideerimismenetlust läbi viima ja korraldama. Likvideerijana tegutsemiseks on andnud nõusoleku haldurina tegutsev Tiia Kalaus. Õiguslik alus TsMS § 602 kohaselt kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel likvideerija. TsMS § 603 lg 1 kohaselt kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 3 kohaselt võimaluse korral kuulab kohus enne isiku määramist isiku ära. Kohus ei pea antud menetluse raames vajalikuks haldurit ära kuulata, kuna tegemist on isikuga, kelle töökogemus, -suhtumine ja pädevus on aastate vältel kohtule teatavaks saanud. Haldur on oma nõusoleku kirjalikult esitanud.
TsMS § 478 lg 2 kohaselt hagita asjas tehtud määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 479 lg 2 kohaselt määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 3 kohaselt kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Menetluskulud Hagita menetluses jäävad menetluskulud, s.t. riigilõiv, avaldaja kanda TsMS § 172 lg 8 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.