Kudruküla 13 Narva-Jõesuu KÜ hagi Kinnisvara OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6987,60 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Apellant (kostja): Crastini Kinnisvara OÜ (RK 11130941), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
Crastini
Vastustaja (hageja): KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu (RK 80183078), seaduslik esindaja juhatuse liige Valentina Fadejeva, lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 11. veebruari 2014.a otsus muutmata ja Crastini Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Crastini Kinnisvara OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu esitas 28.06.2013 Viru Maakohtule hagi I.Ai, V.S ja A.Si vastu võlgnevuse 6169,47 nõudes (kd 1, tl 23-25) ajavahemikul juuli 2010 – mai 2013. Vaidlusalune korter võõrandati 20.09.2013 Crastini Kinnisvara OÜ-le, mida kinnitab väljavõte kinnistusraamatust (kd I, lk 163). Vastavalt korteriühistuseaduse §-le 51 lähevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi ülemineku hetkest üle korteriomandi omandajale. Maakohtu 18. novembri 2013 määrusega asendas kohus senised kostjad uue kostjaga. Hageja esitas 27.11.2013 asendatud kostja jaoks hagiavalduse tervikteksti koos nõude suurendamise avaldusega, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus summas 6987,60 eurot. Hageja märkis, et antud tsiviilasjas hagi esitamisel 28.06.2013 olid korteriomandi X-XX, XXX omanikud I.A, V.S ja A.S ning neil on tekkinud võlgnevus hageja ees korteriomandi majandamiskulude ja muude maksete eest summas 6169,47 eurot (seisuga 01.06.2013). 20.09.2013 muutus korteriomandi omanik ja uueks omanikuks sai Crastini Kinnisvara OÜ, kes ei ole hagejale võlgnevust summas 6169,47 eurot (seisuga 01.06.2013) tasunud, selle asemel on võlgnevus suurenenud. Seisuga 01.11.2013 on kostjal hageja ees sihtotstarbeliste maksete, sh kommunaalteenuste, eest põhivõlgnevus summas 5320,45 eurot ja viivisevõlgnevus summas 1667,15 eurot. Kokku on kostjal võlgnevus hageja ees seisuga 1.11.2013 summas 6987,60 eurot. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja korteriühistu raamatupidaja koostatud 19.11.2013 tõendi võlgnevuse kohta summas 6987,60 eurot (kd II lk 53), arved korteriomandi kommunaalteenuste eest perioodil 01.01.2011 kuni 01.11.2013 (kd II lk 54-62), korteriomandi põhivõlgnevuse arvestuse summas 5320,45 eurot (kd II lk 63) ja korteriomandi viivise võlgnevuse arvestuse summas 1667,15 eurot (kd II lk 64). Menetluse käigus esitas hageja täiendavalt järgmised tõendid: korteriühistu üldkoosoleku otsused korteriühistu aruande kinnitamise ja majandustegevuse aastaplaani kinnitamise kohta: 2011.a majandustegevuse aastaplaan (kd II lk 93-94, tõlge lk 94p-95), 10.12.2009 üldkoosoleku protokoll (kd II lk 96, tõlge lk 97), 12.05.2011 üldkoosoleku protokoll (kd II lk 98, tõlge lk 99), 19.04.2012 üldkoosoleku protokoll (kd II lk 100-101, tõlge lk 101p-102), 2012.a majandustegevuse aastaplaan (kd II lk 103, tõlge lk 103p-104), 2013.a majandustegevuse aastaplaan (kd II lk 105, tõlge lk 105p-106). Hageja asus seisukohale, et esitatud dokumentaalsetest tõenditest (arvete koopiad, raamatupidamistõend, koondtabel, üldkoosoleku otsused, majandusplaani kinnitamised) on selgelt näha hageja nõue, kehtestatud korteriühistu tariifid ja võlgnevuse kogusumma.
2.Nii algsed kostjad kui hiljem asendatud kostja vaidlesid hagile vastu leides, et hagi ei sisalda piisavaid põhjendusi ning hageja ei ole esitanud nõuetele vastavaid, asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid, mis tulenevad korteriühistuseaduse (KÜS) §-dest 15 ja 151. Nimetatud sätete kohaselt määratakse korteriühistu liikme kohustuste maht korteriühistu ees kindlaks korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aruande kinnitamisel ja ühtlasi
majandustegevuse aastaplaani kinnitamisel, milles märgitakse ära korteriühistu liikmete sihtkulutuste ja koormatiste kandmise kohustused arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Korteriühistu (hageja) põhikirja punkti 4.2. alapunkti „f“ kohaselt on korteriühistu liige kohustatud regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtajaks ja ulatuses tasuma sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamiskulude katteks. Antud punkti sisust tuleneb, et tasud teenuste eest ja maksetähtajad määrab kindlaks korteriühistu juhatus. Põhikirja selline säte on vastuolus KÜS normidega. Vastuolus nimetatud normidega ei ole hageja esitanud nõude ulatuse vajalikku põhjendust ega ole esitanud asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid. Kostja leidis, et hageja nõuded on ebaseaduslikud, põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu. Kuna kostja vaidleb haginõuetele vastu põhivõla osas, vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele. Kostja arvates on hageja nõuded ebaselged ja tõendamata, hageja esitatud dokumentides on suuri puudusi ning need ei saa olla tõendiks hageja väidete kinnitamisel. KÜS §-st 151 tuleneb kord korteriühistu nõuete korteriühistu liikme suhtes nõuete esitamiseks. Antud nõude sisu ja suurus määratletakse majandustegevuse kavaga, mis kinnitatakse üldkoosoleku otsusega. Hageja ei esitanud vastavaid tõendeid. Tuleb lähtuda raamatupidamisseaduse normidest, mis sätestavad esialgsete raamatupidamisdokumentide koostamise nõuded.
MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas oma 11. veebruari 2014.a otsusega hagi täielikult. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5320,45 eurot põhinõudena majandamiskulude võlgnevuse katteks perioodi eest juuli 2010 kuni 1.11.2013, samuti viivise eelnimetatud põhinõudelt summas 1667,15 eurot (1.11.2013 seisuga). Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Vaidlus puudub selles, et alates 20.09.2013.a on kostja X-XX, XXX asuva korteri omanik ja KÜS § 5 lg-st 1 tulenevalt korteriühistu liige Kohus ei nõustunud kostja põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja nõuded nõuetekohaselt tõendatud. Kohus leidis, et kostja kui korteriühistu liige oli kohustatud tasuma hagejale majapidamiskulude ja saadud teenuste eest. Oma nõude kinnitamiseks on hageja esitanud raamatupidamise 19.11.2013 tõendi (kd II lk 53), korteriomanikule esitatud arved (kd II lk 5462) ja teenustasu arvestuse vaidlusaluse korteri suhtes ajavahemiku juuli 2010 – oktoober 2013 kohta (kd II lk 63). Viimases on eraldi lõikes välja toodud tariif, teenuse tasu, arvestus kütte, elektrienergia ja muude majandamiskulude osas. Arvestusest nähtuvalt arvutas hageja vastavaid tasusid (majandamiskulusid) lähtudes vaidlusaluse korteri pindala suurusest, mis samuti nähtub arvestusest (76,3 m2). Hageja on esitanud ka viivise arvestuse (kd II lk 64). Nimetatud tõenditele tuginedes leidis kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja nõuetekohaselt tõendatud ning kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees majandamiskulude eest summas 5320,45 eurot (1.11.2013 seisuga), millele lisandub viivis 0,07% päevas ehk 1667,15 eurot (1.11.2013 seisuga). Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole selgelt välja toonud, miks ta peab hageja arvestusi majandamiskulude pindalapõhise jaotamise põhimõttega vastuolus olevaks. Kohus sellist vastuolu esitatud tõendite pinnalt ei tuvastanud. Tõendite osas on kostja küll väitnud, et hageja esitatud tõendid ei vasta KÜS §-dest 15 ja 151, samuti raamatupidamisseadusest tulenevatele nõuetele, kuid kohtu arvates ei ole seda põhjendanud. Kostja ei selgitanud, millises osas ei vasta hageja esitatud tõendid eeltoodud seaduse sätetele ega milles näeb kostja vastuolu nimetatud seaduste nõuetega. Kohus leiab, et vastav majandamiskulude arvestus KÜS § 151 mõistes oli hageja poolt kohtule esitatud (s.o teenustasu arvestus, kd II lk 63) ning kostja ei toonud välja, millises osas ei vasta see arvestus KÜS § 151 nõuetele. Kostja ei põhjendanud, milles seisnes
tema arvates raamatupidamisseaduse (esialgsete raamatupidamisdokumentide koostamise) nõuete rikkumine hageja poolt. Hageja on esitanud tõendina majandustegevuse aastaplaanid ja üldkoosolekute protokollid (kd II lk 93-106), millega neid kinnitati. Ka selles osas ei toonud kostja kohtu arvates välja põhjendusi, miks need aastaplaanid või nende üldkoosolekute poolt kinnitamine ei vasta seaduse nõuetele. Kohus leidis, et hageja on õigustatud nõudma võlgnevuselt viivist vastavalt KÜS § 7 lg-le 4 määras 0,07 % päevas arvestatuna põhinõudelt. Viivise tasumise kohustus tuleneb korteriühistu põhikirja p 4.2. alap-st “h” (kd II lk 49) ning ei ületa seadusest tuleneva piirmäära. Kohus märkis, et suur osa korteriomaniku võlgnevusest korteriühistu ees on antud asjas tekkinud veel siis, kui vaidlusaluse korteri omanikuks olid esialgsed kostjad ehk I.A, V.S ja A.S. Kostja Crastini Kinnisvara OÜ sai korteri X-XX, XXX omanikuks 20.09.2013. Samas KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega tuleb Crastini Kinnisvara OÜ-lt välja mõista ka see võlgnevuse osa ja viivis, mis on tekkinud enne tema poolt vaidlusaluse korteri omandamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Kostja Crastini Kinnisvara OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu täielikult tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Apellant jääb seisukohale, et hageja nõuded ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) tuleb KÜS norme (eeskätt KÜS § 151 lg 1) käsitada asjas kohaldamisele kuuluvate erinormidena, kuna need on vahetult suunatud korteriühistu liikme kohustuste mahu kindlaksmääramisele, korteriühistu enda hoolduskohustuste kindlaksmääramisega seotud suhete reguleerimisele ning ühtlasi sätestavad majandamiskulude mõiste ja majandamiskulude kindlaksmääramise alused ja korra; 2) peavad KÜS § 151 lg 1 kohaselt korteriühistu liikme kohustused olema kindlaks määratud korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusega samaaegselt korteriühistu majandustegevuse plaani kinnitamisega. Käesoleval juhul ei ole vastustaja esitanud tõendeid selle kohta, et korteriühistu liikmete kohustused on kindlaks määratud koos majandustegevuse aastakava kinnitamisega; 3) selgitas kostja (apellant) maakohtu 23.01.2014.a istungil, millises osas ei täitnud hageja raamatupidamise seaduse sätteid. Nimelt ei täitnud hageja raamatupidamisnõudeid raamatupidamise algdokumendi sisu nõuete osas. Kostja esindaja viitas sellele, et hageja ei esitanud kostjale tasumiseks teenuse eest arvet, mis oleks vastanud raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatud raamatupidamise algdokumendi vormi ja sisu nõuetele; 4) ei vasta vastustaja poolt tõenditena esitatud dokumendid (apellandile tasumiseks saadetud arved, väljavõtted korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsustest) raamatupidamise algdokumendi määratlusele raamatupidamise seaduse § 7 tähenduses, kuna ei sisalda ettenähtud rekvisiite. Eelkõige peab raamatupidamisdokument kinnitama majandustehingu toimumist;
5) leiab apellant ülaltoodud põhjendustel, et esimese astme kohus hindas asjas esitatud tõendeid ebaobjektiivselt, millega seoses apellatsioonkaebuse lahendamisel ringkonnakohtul tuleb kohaldada TsMS § 657 lg 1 p 3 ning, tühistades esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses, saata asi uueks läbivaatamiseks.
5.Vastustaja, Kudruküla 13 Narva-Jõesuu KÜ, vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle täielikult rahuldamata ning maakohtu 11. veebruari 2014.a otsuse muutmata. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on apellandi väited on paljasõnalised, põhjendamata ja alusetud järgnevatel põhjustel: 1) vastustaja on esitanud tsiviilasja menetluses kõik vajalikud tõendid. Oma 13.01.2014 arvamusele lisas vastustaja järgmised dokumendid: KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu üldkoosoleku otsused korteriühistu aruande kinnitamise ja majandustegevuse aastaplaani kinnitamise kohta: 2011.a majandustegevuse aastaplaan, 10.12.2009 üldkoosoleku protokoll, 12.05.2011 üldkoosoleku protokoll, 19.04.2012 üldkoosoleku protokoll, 2012.a majandustegevuse aastaplaan, 2013.a majandustegevuse aastaplaan. Apellant ei ole kogu menetluse käigus välja toonud põhjendusi, miks eelnimetatud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele, vaid ainult paljasõnaliselt väidab seda. 2) isegi kui apellant leiab, et KÜ Kudruküla 13 Narva-Jõesuu üldkoosoleku otsused ei vasta seaduse nõuetele, ei ole neid otsuseid seaduses sätestatud korras vaidlustatud ning vastuvõetud otsused kehtivad; 3) vastustaja poolt maakohtu menetluses esitatud tõendid vastavad muuhulgas ka raamatupidamise seaduse nõuetele. Apellandi väited esitatud dokumentide nõuetele mittevastavuse osas ei ole millegagi põhjendatud. Vastustaja juhib tähelepanu raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 2, mille alusel ei kohaldata raamatupidamise seaduse lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõuet algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis; 4) igasuguse varaga kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused ning apellant kui korteriühistu liige ei ole ise pöördunud korteriühistu poole arvete osas selguse saamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Alljärgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
7.Apellant tugineb apellatsioonkaebuses peamiselt väidetele, mille kohaselt on maakohus asja lahendamisel jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, samuti andnud ebaõige hinnangu hageja poolt esitatud tõenditele. Apellandi arvates ei ole vastustaja (kostja) kui korteriühistu oma nõude suurust nõuetekohasel viisil tõendanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohtadega.
7.1.Tsiviilasjades n r 3-2-1-53-19 (p 14) ja 3-2-1-181-12 (p 15) asus Riigikohus seisukohale, et KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide
pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Korteriühistu põhikirjas võib sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks.
7.2.Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Riigikohus on lisaks selgitanud, et korteriühistu liikmele ei teki kohustusi ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks. Järelikult ei saa ainuüksi nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja tõendanud korteriühistu majandamiskulude suuruse vaidlusalusel ajavahemikul, s.o hageja 27.11.2013.a avalduse kohaselt perioodil august 2010 kuni november 2013. Hageja (vastustaja) ei ole tõendite esitamisel piirdunud ainuüksi korteriühistu liikmele adresseeritud arvetega, vaid on tõendanud ka majandamiskulude üldist suurust ja kulude liikmete vahel jaotamise aluseid.
8.1.Eelkõige on majandamiskulude (elamu haldamise kulude) suurus tõendatud korteriühistu 2011., 2012. ja 2013. aasta majandustegevuse aastakavadega, mis on korteriühistu üldkoosolekute poolt kinnitatud. Aastakavadelt nähtub, missugustes summades makseid pidid liikmed vastava majandusaasta vältel eeldatavalt elamu haldamiseks tegema, sh on eraldi välja toodud maksed remondifondi. Ringkonnakohtu arvates on hageja majandustegevuse aastakavad käsitatavad korteriühistu otsustena, millega on määratud kindlaks selles märgitud majandamiskulude suurused liigiti.
8.2.Majandustegevuse aastakavadest ei nähtu elamu majandamiseks ostetud teenuste nagu küte, veevarustus ja elektrienergia, kogumahtusid ega maksumust. Ringkonnakohus möönab, et hageja esitatud majandustegevuse aastakavad ei vasta selles osas KÜS 15 lg 1 punktis 3 sätestatule, mille kohaselt peab majandustegevuse aastakava muuhulgas sisaldama andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Nende andmete aastakavas puudumine ei too aga automaatselt kaasa majandustegevus aastakava kinnitamise otsuse tühisust. Samuti ei anna aastakavas vastavate andmete puudumine korteriühistu liikmele õigust keelduda temale korteriühistu vahendusel osutatud teenuste eest tasumisest.
9.Ringkonnakohtu arvates puudus hagejal käesolevas asjas vajadus nimetatud teenuste mahu ja maksumuse kohta täiendavaid tõendeid esitada. Hageja on esitanud võlgnevuse arvestustabelid, millest viimane on koostatud seisuga oktoober 2013 (t II kd lk 63 ja pöördel). Tabelist nähtub kuude lõikes tarbitud teenuse kogus ja selle teenuse eest kostjale langev maksumus. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid konkreetsete teenuste maksumusele ega tarbitud kogustele.
9.1.Ringkonnakohtu arvates on meelevaldne apellandi käsitlus, nagu tuleks KÜS § 15 lg 1 kohaselt määrata korteriühistu liikme kohustused rahaliselt kindlaks üksnes samaaegselt
korteriühistu majandustegevuse aastakava kinnitamisega. Hageja poolt esitatud majandustegevuse aastakavadest nähtuvad korteriühistu liikmete kohustused sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel, nagu näeb ette KÜS § 15 lg 1 p 2 (arvestatuna ühe ruutmeetri kohta – sh nii üldised halduskulud kui ka eraldi maksed remondifondi).
9.2.Põhjendamatud on apellandi etteheited, nagu ei vastaks hageja poolt võlgnevuse tõendamiseks esitatud dokumendid raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele. Seadustest ei tulene, et korteriühistu nõudeid liikmete vastu oleks lubatav tõendada üksnes raamatupidamise algdokumentidega. Korteriühistu poolt liikmele tasumiseks esitatav arve ei ole oma olemuselt majandustehing raamatupidamise seaduse § 6 tähenduses. Raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatud nõuded raamatupidamise algdokumentidele omavad tähtsust raamatupidamiskohustuslase poolt raamatupidamise ja finantsaruandluse nõuetekohasusele hinnangu andmisel, mitte aga korteriühistu liikmel ühistu ees tekkinud võlgnevuse suuruse tõendamisel.
9.3.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi etteheitega, nagu oleks KÜS normidega vastuolus KÜ Kudruküla 13 põhikirja p 4.2 alapunkt „f“, mille kohaselt on korteriühistu liige kohustatud regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud tähtajaks ja ulatuses tasuma sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamiskulude katteks. Nimetatud põhikirja sättest tuleneb, et korteriühistu juhatuse ülesandeks on jaotada kõigi ühistuliikmete poolt tasumisele kuuluvad summad liikmete vahel vastavalt seaduses ja põhikirjas sätestatule ning ühistu üldkoosolekutel otsustatule. Samuti on ühistu juhatuse ülesandeks korraldada liikmetele tasumisele kuuluvate summade osas arvete esitamine. Küll aga ei tulene põhikirja viidatud punktist, nagu oleks korteriühistu juhatusel õigus omal äranägemisel määrata maksete suurust ja tasumise tähtaegu.
10.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks omal algatusel kontrollida hageja nõude arvestuse õigsust, kuna apellant (kostja) ei ole arvestuse õigsusele omalt poolt konkreetseid vastuväiteid esitanud.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.