2-14-20857
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.10.2014. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-14-20857
Tsiviilasi
Jxxx Kxxxx hagi Mxxxx Jxxxx vastu kohustuse täitmiseks
Tsiviilasja hind
1840.59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Jxxx Kxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, asukoht tallinna 21 Rakvere, [email protected]), Kostja Mxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.10.2014. a
Hagi rahuldada. Välja mõista Mxxxx Jxxxxxx Jxxx Kxxxxx kasuks 1840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot 59 senti. Menetluskulude jaotus Jätta JxxxxKxxxxx poolt kantud menetluskulud MxxxxxJxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja 1840.59eurot, mille hageja on kostja eest täitnud solidaarvõlgnikuna. Hagiavalduse ja lisade kohaselt mõisteti hageja ja kostja koos Txxxx Axxxxxxx süüdi kriminaalasjas 1-09-6381 Tartu Maakohtu 06.05.2009.a otsusega. Otsuses nähti ette, et hageja, kostja ja Txxxx Axxxxx hüvitavad solidaarselt kannatanule kahju. Kokku pärast täitemenetluse alustamist tuli kolmel isikul tasuda 5521,77 eurot, seega 1840,59 eurot igal süüdimõistetul. Hageja tasus kohtu poolt määratud summast oma osa ära, kuid hiljem tuli hagejal tasuda ka kostja poolt tasumata jäänud summa ning kohtutäituri tasud. Kokku on hageja tasunud 5103,98 (viis tuhat ükssada kolm koma üheksakümmend kaheksa) eurot. Antud juhul läks hagejale üle võlausaldaja nõue kostja vastu, sest hageja täitis neile võrdselt tekkinud kohustuse. Kostja pole oma osa võlgnevusest tasunud. Hageja vastuseks kostja vastuväidetele teatas, et RxxxxKxxxxxxosalus ei leidnud kriminaalasjas tõendamist, mistõttu mõistetigi kahju välja just hagejalt, kostjalt ja T. Axxxxxxx. Hageja rõhutas, et süüdimõistev kohtuostus on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Hageja on tasunud peaaegu kogu kahju ainuisikuliselt, kuigi ei pannud kuritegu toime üksinda. Hageja teatas, et kannatada sai tema auto, mille ta ise korda tegi. Hageja soovis kostja eest tasutud summa välja mõistmist. Hageja märkis, et kostja väide mingi võla olemasolust on paljasõnaline ning kui nõue ka oleks, on see aegunud. Hageja jäi 02.10.2014.a varem esitatu juurde ja teatas, et on kindlustusele saadud raha tagasi maksnud. Hageja teatas, et just kostja oli kuriteo initsiaator ja soovis sellest tulu saada. Hageja viitas, et Hansa Varakindlustuse poolt makstud hüvitis mõisteti välja vaid kostjalt, kellel oli mitu kuriteoepisoodi. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Esiteks leidis kostja, et kahju eest, mis kriminaalsajas välja mõisteti pidanuks vastutama ka Rxxx Kxxxx, kuid temale prokuröri näpuvea tõttu süüdistuist ei esitaud. Seega tuleks kahju jagada neljaks. Teiseks maksis Seesam Rahvusvaheline Kindlustus hagejale välja kahjuhüvitise 4793,37 eurot, millest vähemalt kostja (teiste kaasosaliste kohta andmed puuduvad) ei saanud sentigi, Seega on ebaõiglane hagejale välja makstud raha solidaarselt välja mõista teistelt kaasosalistelt. Lisaks märkis kostja, et hageja on talle 2008.aastast võlgu 10 000 krooni, siis arvestades hageja nõuet, peaks ta ise ikkagi kostjale tasuma. Kostja teatas täiendavas seisukohas kohtule, et jääb varem esitatu juurde. Kostja hinnangul teenis hageja ainsana antud kindlustusjuhtumi esile kutsumisest reaalset ja väga suurt tulu ja kuigi ta tegi oma auto korda, kulus selleks vaid 10 000 krooni kindlustuse poolt välja makstud 75 000 kroonist. Lisaks on jäänud tähelepanuta, et Hansa Varakindlustus maksis välja 233 862krooni. Kostja möönis, et kuigi hageja ei pannud tõesti kuritegu toime üksinda, oli ta selle idee autor ja vaimne eestvedaja eesmärgiga kuritegelikul teel rikastuda. Kostja märkis, et tal puuduvad kirjalikud tõendid 2008.a võla kohta, kuid on olemas võla tunnistajad. Kohtuistung 09.10.2014.a kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja oli esitanud kohtule arsti tõendi, millest nähtus, et kostjal oli eelmisel päeval stomatoloogiline operatsioon. Tõendist ei nähtunud, et kostjal esineks takistus kohtusse ilmumiseks või seal esinemiseks. Kohus ei lugenud tõendit
piisavaks põhistuseks, mis vabandaks kostja mitteilmumist ja teavitas sellest meili teel ka kostjat. Kohtuistungil jäi hageja nõude ja esitatud väidete juurde ning esindaja palus lahendada asja sisuliselt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Puudub vaidlus, et Tartu maakohtu 06.05.2009.a otsusega (t lk 5-13) mõisteti Jxxx Kxxxx ja Mxxxx Jxxxx süüdi, mõlemad KarS § 212 lg 1 sätestatud kuriteo toime panemises. Nimetatud kohtuotsusega rahuldati ka tsiviilhagid, s.h Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hagi ning mõisteti Mxxxx Jxxxxxx, Jxxx Kxxxxxxx ja TxxxxxAxxxxxxx solidaarselt välja 75 000 krooni (s.o 4793.37 eurot). Kostja on esitanud vastuväiteid nii kuriteo toimumise asjaolude kui ka kriminaalmenetluses tsiviilhagi rahuldamise osas. Kohus selgitab, et jõustunud kohtuotsust ei saa uuesti läbi vaadata: Tartu Maakohtu 06.05.2009.a ostus on jõustunud ning selles tuvastatud asjaolusid ja välja mõistetud summasid ei saa tsiviilasja menetlemisel uuesti arutada või muuta. Kostjal oli seadusjärgne võimalus 06.05.2009.a otsus vaidlustada, kuid ta ei teinud seda. Seega tuleb lugeda asjaolud, mis sisalduvad kriminaalasja otsuses, tõendatuks. Lisaks märgib kohus, et vastavalt TsMS § 1 vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, mistõttu puudub kohtul pädevus hinnata kriminaalasjasse puutuvat. Kostja huvid olid tagatud ka kriminaalmenetluses läbi KrMS § 16,17,40 ning vastavalt KrMS § 310 pidi kohus kriminaalasjas otsust tehes tegema samuti otsuse tsiviilhagi kohta, mida kohus ka tegi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hindamata kostja vastuväited võimaliku neljanda teo toime panija, teo initsiaatori ja hagejal võimaliku kasu saamise osas. Kohus eeldab, et nimetatud asjaolud on hinnatud ja tõendatud kriminaalasja läbivaatamise käigus. Kohtule esitatud tõendi kohaselt oli 06.05.2009.a kohtuotsuse täitmine Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS tsiviilnõude osas Tartumaa kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses (t lk 14). Lisaks kohtuotsusega välja mõistetud kahju hüvitisele lisandusid täitekulud kokku 728.39 eurot ja kokku oli täitmisel summa 5521.77 eurot. Teatise kohaselt tasus Txxxx Axxxxx oma kohustust osaliselt (417.79 eurot), kostja, MxxxxxJxxxx ei ole tasunud üldse ning hageja Jxxx Kxxxx on tasunud põhinõude katteks 5103.98 eurot. Kohtu 06.05.2009.a otsusega on kahju välja mõistetud süüdimõistetutelt solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt VÕS § 69 lg 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega langeb käesolevalt iga võlgniku osaks 1/3 kohustusest, so 5521.77€ : 3=1840.59 eurot. Käesolevalt on võlausaldajad, kelleks on Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS põhinõude osas ja kohtutäitur täitekulude osas, nõudnud kohustuse täitmist ja hageja on seda teinud teiste võlgnike eest ja tasunud nii enda osa 1840.59 eurot kui ka kostja, kes ei ole kohustust üldse täitnud, osa samas summas. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on hagejal kostja vastu nõue ulatuses, milles ta on täitnud kostjale langenud osa solidaarkohustusest. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele.
Kohus ei analüüsi kostja vastuväidet võimaliku hageja võlgnevuse osas, sest kostja ei esitanud ei tasaarvestust puudutavaid vastuväiteid ega ka vastuhagi ning samuti ühtegi tõendit võimaliku võla kohta. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu ja kandnud eeldatavalt ka õigusabikulusid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.