2-13-13195/49 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

lahend.ee

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tl. 2-10). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Tiina Palk 21.11.2009.a tarbijakrediidilepingu nr 0902932/15kt, mille kohaselt kostja T. Palk sai laenu 5279,50 eurot ning kohustus tasuma lepingujärgsed maksed alates 15.06.2010.a. Pooled leppisid kokku, et intress on 29,16 % krediidisummast ühe aasta kohta ning lepingule kohaldatakse BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi S. 23.04.2007.a sõlmisid hageja ja Stewe Palk käenduslepingu, mille alusel S. Palk võttis endale hageja ees vastutuse krediidisaaja T. Palgi vahelisest lepingust nr 0714398/96kt ning võimalikest hageja ja T. Palgi vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingustest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt oli käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 16 756,18 eurot ja tähtajaks 01.06.2019.a. Alates 10.06.2010.a on kostja T. Palk tahtlikult rikkunud lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Kostjad T. Palk ja S. Palk ei ole hagejale avaldanud asjaolusid, mis mõjutasid kostjate võimet laenulepingut ja käenduslepingut kohaselt täita. 21.06.2011.a saatis hageja T. Palgile hoiatuse lepingu ülesütlemisest, kui T. Palk ei tasu võlgnevust kahe nädala jooksul. Kuna T. Palk ei reageerinud saatis hageja 25.07.2011.a T. Palgile ja S. Palgile lepingu ülesütlemise avalduse ja nõudis kogu võlgnevuse 9169,42 euro tasumist. Hageja palub kostjatelt Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt solidaarselt välja mõista tagastamata krediidisumma 5272,98 eurot, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3383,48 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 229,76 eurot, lepingu sõlmimise tasu 263,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 2567,86 eurot, kokku 11 718,05 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt solidaarselt alates 22.03.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,16% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. KOSTJA, TIINA PALGI, VASTUS HAGILE (I kd, tl. 120-126). Kostja T. Palk oma vastuses hagile märgib, et võtab hagi õigeks osaliselt ning tunnistab hagi põhinõude ulatuses summas 5272,98 eurot. T. Palk märgib, et hageja oli teadlik tema raskest majanduslikust olukorrast ja raskustest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel, sest tarbijakrediidilepingu nr 0902932/15kt sõlmimisel oli tegemist varasemast laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste likvideerimiseks sõlmitava laenulepinguga, mis nägi ette pooleaastast maksepuhkust laenu tagasimaksetele. T. Palk leiab, et tarbijakrediidileping on tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja on kasutanud ära T. Palgi rasket majanduslikku olukorda ning hageja käitumine lepingu sõlmimisel on vastuolus heade kommetega. Tarbijakrediidilepingu nr 0902932/15kt sõlmimise hetkel olid hageja nõuded T. Palgi vastu tarbijakrediidilepingust nr 0714398/96kt tulenevalt kogusummas 82 606,22 krooni, millest krediidisumma oli 57 463,98

krooni ja viivis 25 142,24 krooni. Hageja arvestas intressi uuelt krediidisummalt, mis hõlmas endas 1/3 ulatuses viivisenõuet. Maksepuhkuse saamine põhjustas täiendava 263,97 euro suuruse lepingusõlmimise tasu maksmise kohustuse. Tarbijakrediidileping on tühine ka TsÜS § 87 alusel kuna VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressi arvestamine lubatud kohustuselt endalt, mitte kohustusega kaasnevatelt kõrvalkohustustelt. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. T. Palgil olid hageja ees kohustused varasemast tarbijakrediidilepingust nr 0714398/96kt ning hageja andis T. Palgile täiendavat laenu olemasolevate kohustuste tasaarvestamiseks, millelt arvestas intressi ja viivist juba tekkinud viiviselt. Kuna TsÜS § 84 lg 1 lause 2 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, on T. Palk kohustatud hagejale tagastama tagastamata krediidisumma 5272,98 eurot. T. Palk palub kohtul vähendada lepingust tulenevat nii intressi kui viivisenõuet, analoogia korras viivise vähendamisega. Hageja ei ole järginud Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3, kuna andis T. Palgile laenu olukorras, kus eelmisest laenulepingust oli tekkinud viivis, mis moodustas 1/3 kogu kohustustest. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-136-12 p. 25 märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. T. Palgi hinnangul on käesoleval juhul võimalik kahjuhüvitamine asendada intressi vähendamisega. T. Palgi majanduslik olukord on kutsehaiguse tõttu veel raskemaks muutunud. Tarbijakrediidilepingu nr 0902932/15kt intress on kogu lepinguperioodiks arvestatud algselt krediidisummalt. Tagasimaksmise graafikus olevalt rahalt arvestatav jooksev aastane intress on tunduvalt kõrgem kui lepingujärgne intress 29,166%. Krediidi kulukuse määr 48,39% on tunduvalt kõrgem, kui lepingu sõlmimise perioodil Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 28,67%. T. Palk palub kohtul vähendada intressi seaduses sätestatud määrani, mis perioodi 21.11.2009.a-24.07.2011.a eest on 109,47 eurot. Hageja arvestatud viivis perioodi 25.07.2011.a-21.03.2013.a eest 2567,86 eurot on ebamõistlikult kõrge. T. Palk palub viivise vähendamist seaduses sätestatud määrani so. hagiavalduse esitamiseni summas 699,79 eurot. Samuti palub T. Palk edasiulatuva viivisenõude vähendamist seadusega kehtestatud määrani. Alternatiivselt palub T. Palk piirata kõrvalnõudeid põhinõude ulatusega. Sissenõudmiskulu 121,41 eurot ei kuulu hüvitamisele, kuna tegemist on lepingust tuleneva nõudega ja lepingu sõlmimise hetkel kehtinud üldtingimustes vastavat punkti ei ole sätestatud. Lepingu ülesütlemisel kehtinud üldtingimused ei kehti T. Palgi suhtes, kuna T. Palk ei ole nendega tutvunud ja neid allkirjastanud. T. Palgile saadetud kirjade kulu 121,41 eurot, mis puudutasid võla sissenõudmist, mitmekordset lepingu ülesütlemise hoiatamist, ei ole mõistlikud. Inkassomenetluses kantud menetluskulu ei ole põhjendatud. Sissenõudmiskulu VÕS § 1131 lg 1 kohaselt ei või ületada mingil juhul 40 eurot. T. Palk palub jätta hagiavaldus põhinõuet 5272,98 eurot ületavas osas rahuldamata. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. HAGEJA VASTUS TIINA PALGI VASTUSELE JA ALTERNATIIVNÕUE (I kd, tl. 137149, 181-183, II kd tl 13-17). Hageja leiab, et kuna T. Palk nõustub tasuma hagejale lisaks põhinõudele 5 272,98 eurot ka intressi summas 109,47 eurot, viivise 699,79 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 40 eurot, kokku 6122,24 eurot, seega võtab T. Palk hagi osaliselt õigeks, mistõttu tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt T. Palgilt hageja kasuks välja mõista 6122,24 eurot. Hageja ei nõustu, et tarbijakrediidileping on tühine, sest TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud eeldused on täitmata. T. Palk ei ole tõendanud ega põhjendanud, milles seisnes tema erakorraline vajadus ja kogenematus krediidilepingu nr 0902932/15kt sõlmimisel. T. Palk ei saanud olla krediidilepingu sõlmimisel kogenematu, kuna ta on ka varasemalt hagejaga lepinguid sõlminud. Makseraskused ei vabanda T. Palgi maksekohustuse rikkumist. T. Palgil oli võimalus igas lepingu sõlmimise faasis lepingu sõlmimisest keelduda või lepingust taganeda. Samuti ei kuulu TsÜS § 87 kohaldamisele, kuna VÕS § 396 lg 2 alusel lepingu sõlmimisel ei kohaldu VÕS § 113 lg 6 regulatsioon, sest võla, mille komponentideks võisid olla erinevad nõuded, asemel tekib uus krediidisumma. Sõltumata sellest, missuguseid kohustusi VÕS § 396 lg 2 alusel uueks laenuks ümber vormistatakse, on uuelt

krediidisummalt intressi ja viivise arvestamine lubatud ja seaduslik. VÕS § 396 lg 2 ja § 30 alusel tekkinud uue kohustuse puhul ei ole enam alust lähtuda sellest, millest see varasemalt koosnes. Tegu on uue krediidisummaga ning seda tuleb käsitleda sarnaselt tavapärase krediidilepinguga. Endise ja uue võlausaldaja sama isik ei muuda sellisel kujul võlgnevuste refinantseerimise lubamatuks. Refinantseeritavalt summalt on intressi ja viivise arvestamine õiguspärane, põhjendatud ja lubatud. Hagimenetluses ei kehti põhimõte, et kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet. Krediidilepingus nr 0902932/15kt on poolte kokkulepe intressi 29,16% aastas tasumise kohta. Kuna hageja ütles T. Palgiga sõlmitud krediidilepingu üles 25.07.2011.a, siis VÕS § 416 lg 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda T. Palgilt intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, so. kuni 25.07.2011.a. Seega oli lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intress 3383,48 eurot. T. Palk ei ole tõendanud ega põhjendanud, milles seisneb hagejapoolne vastutustundliku laenamise põhimõtte ja hea pangandustava rikkumine. Isegi juhul, kui hageja oleks krediidilepingu nr 0902932/15kt sõlmimisel käitunud vastutustundetult, ei too vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kaasa lepingu tühisust. T. Palk saaks nõuda hagejalt üksnes kahju hüvitamist. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lõikest 1 ja arvestab viivist üksnes tähtaegselt tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 19,23 eurot. Hageja arvestab viivist krediidisumma tagastamisega viivitamiselt, määraga 29,16% võlgnetavalt summalt aastas. Hagiavalduse esitamise, so. 21.03.2013 seisuga, on sissenõutavaks muutunud viivis 2567,86 eurot. Hageja nõuab võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist üldtingimustele p 6.7. alusel. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Hageja pöördus inkassofirma poole eesmärgiga T. Palgiga võla tasumise osas kokkuleppele jõuda. Inkassofirma esitas hagejale arve, millest krediidilepingu nr 0902932/15kt raames tekkinud kulu on 108,35 eurot. VÕS § 1131 lg 1, ei ole poolte vahelisele vaidlusele kohaldatav, kuna säte kehtib alles alates 15.04.2013.a ning ei kuulu kohaldamisele tarbijast võlgniku puhul. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Oma täiendavas vastuses kohtule on hageja esitanud alternatiivse nõude ning palub mõista kostjatelt Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt solidaarselt hageja kasuks välja 9 489,37 eurot, millest 3672,61 eurot on tagastamata krediidisumma, 2315,62 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 229,76 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 263,97 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 3007,41 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt alates 15.05.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,16% tagastamata krediidisummalt aastas. Alternatiivnõue oleks hagejal T. Palgi vastu tekkinud juhul, kui hageja ja T. Palk oleksid sõlminud krediidilepingu nr 0902932/15kt põhisummale 3670,62 eurot. Krediidilepingu nr 0714398/96kt ülesütlemise seisuga 11.02.2008.a oli T. Palgi poolt tasumata põhisumma 3686,36 eurot (57 679,04 krooni), pärast lepingu ülesütlemist on põhisumma katteks tasutud 13,74 eurot. Kuna pärast krediidilepingu nr 0902932/15kt sõlmimist ei ole põhisumma katteks ühtegi makset laekunud, siis on käesolevaks hetkeks T. Palgi poolt tasumata põhisumma 3672,61 eurot (3686,36-13,74). Lepingu nr 0902932/15kt sõlmimisest kuni ülesütlemiseni so. 25.07.2011.a on intressi katteks tasutud 51,13 eurot. Kuna lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni on tasumata intressimakseid 2315,62 eurot, tuleb kostjatelt solidaarselt lepingu ning seaduse alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud intress 2315,62 eurot. Hageja palub üldtingimuste p-de 7.5 ja 6.3, käenduslepingu ning seaduse alusel T. Palgilt ja S. Palgilt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 229,76 eurot. Arvestades, et lepingu ülesütlemisel 25.07.2011.a oli tagastamata krediidisummaks 3672,61 eurot ning pärast lepingu nr 0902932/15kt ülesütlemist ei ole põhisumma katteks ühtegi makset tasutud, on 15.05.2014.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3007,41 eurot. Samuti tuleb T. Palgilt ja S. Palgilt solidaarselt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu 263,97 eurot. Hageja alternatiivse nõude puhul ei ole tegemist hagi muutmisega, kuna hageja jääb eelkõige hagiavalduses esitatud seisukohtade ja nõuete juurde. Hageja põhiline nõue ja alternatiivne nõue on esitatud samal alusel. Hageja alternatiivne nõue tuleneb samuti hageja ja T. Palgi vahel 20.04.2007.a sõlmitud krediidilepingust nr 0714398/96KT ja seda seetõttu, et leping nr

JA ALTERNATIIVNÕUDELE (I kd, tl. 155-157, II kd 41-44, 79-81). T. Palk leiab, et alternatiivse nõude menetlemine on põhjendatud ja nõustub alternatiivses nõudes väljatoodud põhinõude suurusega, milleks on 3672,61 eurot. T. Palk leiab, et põhjendatud on viivise vähendamine seadusega kehtestatud määrani, mis on 15.05.2014.a seisuga 840,78 eurot. T. Palk nõustub, et tarbijakrediidilepingust tulenev sissenõutavaks muutunud intress on 2315,62 eurot, kuid palub sissenõutavaks muutunud intressinõude vähendamist analoogia korras viivise vähendamisega. Alternatiivselt palub T. Palk kohtul piirata kõrvalnõuded põhinõude ulatusega. T. Palk leiab, et lepingu sõlmimise tasu 263,97 eurot on aegunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, kuna nimetatud nõude osas ei toimunud refinantseerimist. Kostja T. Palk palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning alternatiivne nõue rahuldada osaliselt summas 4589,63 eurot (põhinõue 3672,61 eurot, viivis 840,78 eurot ja intress 76,24 eurot). HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA TIINA PALGI VASTUSELE (II kd, tl. 58-62). Kuna T. Palk on tunnistanud hageja alternatiivset nõuet osaliselt summas 3 672,61 eurot ning nõustub lisaks põhinõudele veel intressiga summas 2315,62 eurot, viivisega 840,78 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kuludega summas 40 eurot, kokku 6 869,01 eurot ning on alternatiivse nõude eelnevalt nimetatud nõuete osas õigeks võtnud, siis kuulub hagi selles osas rahuldamisele. Hageja ei nõustu, et kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet. Hagimenetluses kehtib põhimõte, et viivis ei tohi ületada põhinõuet ilma, et hageja tõendaks põhinõuet ületavas osas tekkinud kahju suurust. Juhul kui kahju suurust tõendatakse, siis saab ka viivist nõuda suuremas ulatuses kui põhinõue. Lepingu sõlmimise tasu nõue ei ole aegunud. Viimane laenuleping nr 0902932/15KT sõlmiti 21.11.2009.a seetõttu, et T. Palk ei olnud võimeline laenumakseid tasuma ning pank võimaldas T. Palgile maksepuhkust. Esimese makse kohustus T. Palk tegema alles 15.06.2010.a. Seega maksepuhkuse kehtivuse osas on siiski leping nr 0902932/15kt kehtiv ning T. Palk on kohustatud tasuma lepingu sõlmimise tasu 263,97 eurot.

Kohtu seisukoht lepingu tühisuse kohta TsÜS § 86 lg 2 p 1 ja TsÜS § 87 alusel. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas vaidlusalune leping on sõlmitud kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel TsÜS § 86 lg 2 p 1 mõttes ja kas hageja ning kostja vastastikuste kohustuste väärtus on TsÜS § 86 lg 2 p 2 mõttes heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kostja, kui tehingu tühisusele tugineda sooviv pool soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama seega esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe, mitte ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Kohtule esitatud tarbijakrediidilepingust nr 0902932/15kt küll nähtub, et tegemist on eelnevast krediidilepingust nr 0714398/96kt tulenevate nõuete refinantseerimisega, kuid üksnes eelmise laenulepingu refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei saa järeldada, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks ebaproportsionaalselt tasakaalust väljas. Asjaolu, et kostjal oli raske majanduslik olukord, ei tõenda veel seda, kostja sõlmis laenulepingu sundolukorras. Samuti ei ole kostja välja toonud neid asjaolusid, millest nähtuks soorituste objektiivsete väärtuste vahe. Eelpoolnimetatud krediidilepingust nr 0902932/15kt, ei nähtu ka seda, et kostjale oleks langenud ülemäära suure intressi maksmise kohustus, samuti ei ole lepingutasu laenusummat arvestades ülemäärane, arvestades seda vähemasti krediidi kogukuluna. Seega on kohus seisukohal, et võlgnetava laenu tasumise tähtaja edasilükkamist mõistliku intressi eest ehk refinantseerimist, ei saa pidada tehingu tegemiseks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, samuti ei saa sellest järeldada, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, mida nõuavad TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuigi hageja võib olla 21.11.2009. a tarbijakrediidilepingut sõlmides rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 6 esimesest lausest tulenevat keeldu nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral ning nimetatud keeldu võlgniku kahjuks rikkuv kokkulepe on VÕS § 113 lg 6 teise lause järgi tühine, on kohus seisukohal, et sellise kokkuleppe tühisus ei saa eelduslikult tuua kaasa krediidilepingu tühisust tervikuna. Arvestades krediidilepingu olemust ja VÕS § 113 lõike 6 sätestatud keelu eesmärki, on kohus seisukohal, et VÕS § 113 lõikes 6 sätestatud keeld ei too kaasa kogu krediidilepingu tühisust TsÜS § 87 mõttes. Kohtu seisukoht vastutustundliku laenamise osas Professionaalsel krediidiandjal võib olla sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Kohus peab tuvastama, kas krediidiandja on kogunud andmeid ja hinnanud erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kuivõrd tarbijakrediidilepingust nr 0902932/15kt nähtub, et pooled on krediidilepingust nr

0714398/96kt tulenevad nõuded nö refinantseerinud, on kohus seisukohal, et järelikult arvestati mõlema poole huvidega lepingu sõlmimisel. Krediidiasutustele on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus sätestatud alates 1.01.2007.a kehtivas krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 redaktsioonis ning see on põhimõtteliselt järeldatav ka sama sätte varem kehtinud redaktsioonis. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on tarbijakrediidileping nr 09802932/15kt sõlmitud 2009 aastal. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt jõustusid VÕS § 4032 vastutustundliku laenamise põhimõtted alates 01.07.2011.a ning rakendussätetes, ei ole märgitud, et nimetatud sätted omavad tagasiulatuvat jõudu. Kuna kohus on kontrollinud, et tarbijakrediidilepingu nr 0902932/15kt sõlmimise ajal vastutustundliku laenamise põhimõtted, mis tulenevad VÕS § 4032, ei kehtinud ja rakendusseadustest ei tulene, et nimetatud sätted omavad tagasiulatuvat jõudu, on kohus seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtted ei tule antud asjas kohaldamisele. Lepingu sõlmimine, ülesütlemine ja tagastamata krediidisumma. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on hageja ja T. Palgi vahel sõlmitud 21.11.2009.a tarbijakrediidileping nr. 0902932/15kt, mille kohaselt BIGBANK AS andis Tiina Palgile laenu 82 606,22 krooni (5279,50 eurot), intressimääraga aasta kohta 29,1663 % krediidisummast, krediidi kulukuse määraga 48,39 % aasta kohta. Lepingule on kohaldatavad krediidilepingute üldtingimused S. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja Stewe Palgi vahel 20.04.2007.a sõlmitud käenduslepingust (I kd, tl. 19-20) nähtub, et S. Palk võttis endale hageja ees vastutuse kõigi hageja ja Tiina Palgi vahelisest krediidilepingust nr 0714398/96kt ning võimalikest hageja ja Tiina Palgi vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Nimetatud käenduslepingust nähtub, et käendaja vastutuse maksimumsummaks on 262 338 krooni (16 766,45 eurot) ja käenduse tähtajaks 1.06.2019.a Seega on tegemist tarbijakäendusega VÕS § 143 lg 1 mõttes. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste (I kd, tl. 16-18) p 5.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, kus ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogus võla tasumist. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on T. Palgile ja S. Palgile edastanud võlateatised 23.07.2010.a (I kd, tl. 21, 22), 28.09.2010.a (I kd, tl. 23, 24) ja 22.10.2010.a (I kd, tl. 25, 26). 28.10.2010.a on hageja ja T. Palk sõlminud võla tasumise kokkuleppe (I kd, tl. 132-133) krediidilepingust nr 0902932/15kt tulevate kohustuste täitmiseks. 14.04.2011.a ja 21.06.2011.a (I kd, tl 27-30) on hageja T. Palgile ja S. Palgile edastanud lepingu ülesütlemise hoiatused. Kuna T. Palk ja S. Palk hagejale võlgnevust ei tasunud oli hagejal VÕS § 416 lg 1 ja üldtingimuste p 5.1.1 alusel õigus leping üles öelda. 25.07.2011.a teadetega (I kd, tl. 31-32) on hageja lepingu T. Palgile üles öelnud ja nõudnud üldtingimuste punkti 5.3 kohaselt T. Palgilt ja S. Palgilt võlgnevuse tasumist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna T. Palk tunnistab hageja poolt esitatud krediidisumma nõuet summas 5272,98 eurot ja ei vaidle sellele vastu, siis ei võta kohus seisukohta T. Palgi poolt omaksvõetud nõuete põhjendatuse üle ja rahuldab selles osas hageja nõude täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja ei pea esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu samasse kohtusse. Kostja solidaarkohustus väheneb väljamõistetud nõude osas, mida põhivõlgnik on tasunud või tasub. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus solidaarselt Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 5272,98 eurot. Intress ja viivis VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tarbijakrediidilepingu nr 0902932/15kt kohaselt on T. Palk kohustatud maksma hagejale intressi 29,1663 % krediidisummast ühe aasta kohta. VÕS § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Pooled ei vaidle, et 21.11.2009.a krediidilepingu sõlmimisel lähtuti laenusumma määramisel 20.04.2007.a krediidilepingu järgsest võlgnevusest. Seega võis 20.04.2007.a krediidilepingu järgne võlgnevus sisaldada ka intressi ja viivist, millelt 21.11.2009.a krediidilepingu järgi tuli maksta intressi ning mille tasumisega viivitamise eest hageja on arvestanud viivist. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega tõlgendades VÕS § 113 lõike 6 esimest lauset keelab säte nimetatud kokkulepped ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist. Seega tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus, mille järgi laenuandja ja laenusaaja lepivad kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutumine), lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Tarbijakrediidilepingust nr 0714398/96 kt nähtuvalt oli krediidisumma 58 000 krooni (3706,87 eurot) ja intressimäär 25,04 % aastas ning tarbijakrediidilepingu nr 0902932/15 kt eritingimustest nähtuvalt refinantseeriti tagastamata krediidisumma 57 463,97 krooni (3672,62 eurot) ja viivised 25 142,24 krooni (1606,88 eurot). Seega on hagejal kohustus tõendada, et ta ei ole intressi ega viivist nõudnud 21.11.2009.a krediidilepingu järgses põhivõlas juba sisalduvalt 20.04.2007.a krediidilepingu järgselt intressilt ega viiviselt. Arvestades eelpoolnimetatud tõendamiskoormust on hageja esitanud alternatiivselt tarbijakrediidilepingust nr 0714398/96k tuleneva intressiarvestuse (II kd, tl. 29), mille kohaselt intress põhisummalt 3672,61 eurot seisuga 25.07.2011.a on 2315,62 eurot. T. Palk ei vaidle intressiarvestusele vastu, vaid palub intressi vähendada analoogia korras VÕS § 162 lg 1 korras. Kohus, arvestades lepinguvabaduse põhimõtet ja seda, et on intress on tasu raha (sh laenu) kasutamise eest, kuid viivis üksnes õiguskaitsevahend, on seisukohal, intressi vähendamine analoogia korras VÕS § 162 lõikes 1 sätestatud viivise vähendamisega ei ole kohaldatav. Seega tuleb kostjatelt Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt solidaarselt välja mõista hageja kasuks lepingu ülesütlemisajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 2315,62 eurot.

Tarbijakrediidilepingu 0902932/15kt kohaselt on viivisemääraks 29,1663 % võlgnetavalt summalt aastas ja tarbijakrediidilepingu nr 0714398/96kt kohaselt 25,04 % aastas. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse (I kd, tl. 33), millest nähtub, et hageja on arvestanud viivist summalt 5272,98 eurot alates 25.07.2011.a kuni 21.03.2013.a kokku summas 2567,86 eurot ning alternatiivselt on hageja esitanud viivisearvestuse (II kd, tl. 29) tarbijakrediidilepingust nr 0714398/96k, mille kohaselt viivis alates 25.07.2011.a kuni 15.05.2014.a on 3007,41 eurot. Kostja vaidlustab hageja viivisearvestuse ja on nõus tasuma viivist hagi esitamise seisuga so 21.03.2013.a summas 699,79 eurot (I kd, tl. 127). Tulenevalt viiviselt viivise arvestamise keelust refinantseerimislepingus, on lubatud arvestada viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Mõlemast viivisearvestusest nähtub, et hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisest so. alates 25.07.2011.a. Seega on hagejal kohustus tõendada, et ta ei ole viivist nõudnud 21.11.2009.a krediidilepingu järgses põhivõlas juba sisalduvalt 20.04.2007. a krediidilepingu järgselt viiviselt. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole viiviselt viivist arvestanud, jätab kohus vaidlustatud osas viivisenõude rahuldamata. Kuivõrd T. Palk võtab omaks viivisnõude seadusjärgses määras summas 699,79 eurot, rahuldab kohus selles ulatuses hageja viivisnõude ning jätab analüüsimata T. Palgi viivise vähendamise nõude. Seega kuulub solidaarselt Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 699,79 eurot. Hageja taotleb T. Palgilt ja S. Palgilt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 22.03.2013.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, viivisemääraga 26,16 % tagastamata krediidisummalt aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingu poole õigustatud huve ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Antud juhul ei ole vaidlust selles osas, et T. Palk ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, T. Palk on krediidisumma põhivõlgnevust tunnistanud ja omaksvõtnud ja taotlenud täiendava viivise vähendamist. T. Palk on palunud tema majanduslikust seisundist tulenevalt vähendada täiendavat viivist seadusjärgse määrani ning esitanud 04.02.2013.a töövõime tuvastamise otsuse (I kd, tl. 158, 159, 167-169), millest nähtub, et T. Palk on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 40 %, 04.07.2013.a perearsti tõendi (I kd, tl. 161), konto väljavõtte perioodil 01.06.2013.a kuni 23.12.2013.a (I kd, tl. 160), millest nähtub, et T. Palgi sissetulekuks on peretoetus 38,36 eurot, töötuskindlustushüvitis septembris 2013.a 398,32 eurot, oktoobris 2013.a 386,45 eurot, novembris 2013.a 395,95 eurot ja detsembris 2013.a 315,11 eurot. Lisaks on T. Palk esitanud eluruumi üürilepingu (I kd, tl 162-166), mille kohaselt on tema eluaseme üür 300 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kohus, arvestades haginõude suurust, kostja Tiina Palgi majanduslikku olukorda ja seda, et Tiina Palk on võtnud haginõude põhivõlgnevuse osas õigeks, leiab, et täiendav viivis hageja taotletud määras so 29,16 % aastas on ebamõistlikult suur. Kuna kohus leiab, et hageja taotletud viivise määr on ebamõistlikult suur, vähendab kohus VÕS § 162 lg 1 alusel täiendava viivise määra ning kohaldamisele kuulub VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär. Seega, tuginedes eelpooltoodud intressi ja viivise põhjendustele ja VÕS § 113 lõikele 6, mõistab kohus Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 22.03.2013.a põhisummalt (3672,62 eurot) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Lepingu sõlmimise tasu ja kohtu seisukoht lepingu sõlmimise tasu aegumise osas. Lepingu alusel kohustus T. Palk tasuma hagejale 263,97 eurot lepingu sõlmimise tasu. T. Palk on lepingu sõlmimise tasule summas 263,97 eurot esitanud aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1

kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 3 esimese lause kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja ütles T. Palgile tarbijakrediidilepingu nr 090232/15kt üles 25.07.2011.a, seega hakkab aegumine kulgema alates 2011.a lõppemisest. Kuna hagi on esitatud 21.03.2013.a ei ole lepingutasu nõue aegunud. Kuna eelpoolnimetatud lepingu sõlmimise tasu on 21.11.2009.a sõlmitud krediidilepingu eest, millega refinantseeriti eelnevad kohustused ning T. Palk ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu katteks midagi tasunud, tuleb üldtingimuste S, lepingu põhitingimuste ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel Tiina Palgilt ja Stewe Palgilt solidaarselt hageja kasuks välja mõista lepingu sõlmimise tasu summas 263,97 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulud Hageja palub üldtingimuste p-de 6.3, 7.5, käenduslepingu ning seaduse alusel T. Palgilt ja S. Palgilt solidaarselt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 121,41 eurot ja inkassotasu 108,35 eurot, kokku summas 229,76 eurot. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Lepingu üldtingimuste punkti 6.7 kohaselt krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (I kd, tl 37) nähtub, et esimese meeldetuletuskirja maksumuseks on 6,39 eurot (100 krooni), teise ja järgneva meeldetuletuskirja maksumuseks on krediidisaajale 12,78 eurot (200 krooni) ja käendajale 6,39 eurot (100 krooni), lepingu ülesütlemise teate maksumus krediidisaajale on 25.56 eurot (400 krooni) ja käendajale 9.59 eurot (150 krooni). Toimiku materjalidest nähtuvalt on T. Palgilt küsitud esimese, teise ning järgnevate meeldetuletuskirjade eest 300 krooni (19,17 eurot), mitte 6,39 eurot ja 12,78 eurot (I kd, tl. 21, 23, 25) ja lepingu ülesütlemise hoiatuste eest 19,17 eurot mitte 12,78 eurot (I kd, tl. 27, 29) ning lepingu ülesütlemise teatise eest 31,95 eurot mitte 25,56 eurot (I kd, tl. 31) ning samade teadete eest on ka käendajalt küsitud täpselt samad summad (I kd, tl. 22, 24, 26, 28, 30, 32). VÕS § 35 lõike 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nähtub, et lepingule kohaldatakse tarbijakrediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et tarbijakrediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur. Seega on VÕS § 42 lõike 3 punkti 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude sissenõudekirjade kulude hüvitamiseks summas 121,41 eurot. Hageja on esitanud inkassotasu tõendamiseks 10.01.2010.a ja 11.01.2013.a arved (I kd, tl 34, 35). Kuna nimetatud arvetest nähtub, et Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ on lepingu nr 0902932/15kt osas hagejale koostanud võlanõude aluseks oleva dokumentatsiooni analüüsi ja hagiavalduse, mille tasuks on 79,89 eurot + käibemaks, leiab kohus, et hageja eelpoolnimetatud

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

XXXXXX);

XXXXXX).

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

KOSTJA,

TIINA

PALGI,

SEISUKOHT

HAGEJA

VASTUSELE

KOHTU SEISUKOHT

MENETLUSKULUDE JAOTUS