Võlaõigus › Töövõtulepingud

11.02.2014 esitas hageja taotluse kostja II suhtes viivise väljamõistmisest loobumiseks, kuna garantiikohustus ei sisaldanud viiviseid. 10.04.2014 istungil taotles hageja kostja II suhtes osaliselt hagist loobumist põhivõla 25 000 eurot ulatuses. Hageja nõudeks kostja II vastu jäi 46 285 eurot 20 senti. Samal istungil loobus hageja kostja I suhtes viivise väljamõistmisest põhivõlga ületavas osas. Kohus võttis loobumised vastu 14.05.2014 määrusega. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt saatis hageja 18.06.2012 Real-E State OÜ juhatuse liikme TJ pöördumisele hinnapakkumise Vesivärava 22, Tallinn kinnistule ehitise püstitamiseks. 20.06.2012 võttis hagejaga ühendust objekti peatöövõtja kostja I juhatuse liige MK. Hageja pidas lepingueelseid läbirääkimisi Real-E State OÜ tegevjuhi TJ-ga. Lepingu sõlmimise ja tellija kohustuste täitmise andis TJ üle kostjale I ning MK tegutses hagejaga lepingut sõlmides TJ juhiste ja korralduste alusel. Peatöövõtja lisamisega ei kärbitud hageja töövõtu maksumust (450 000 eurot). Hageja ja peatöövõtja vahel tekkis augustis 2012 akteeritud töö maksmise osas konflikt. Kostja I teatas, et tasumisele kuuluvat töövõtutasu ei ole võimalik välja maksta, kuna MK kandis TJ korraldusel rahalised vahendid üle teiste Vesivärava 22 objektil töid teinud alltöövõtjate kulude katmiseks. Samas ei osanud MK nimetada, kellele rahad üle kanti. Teadaolevalt sooritasid objektil töid üksnes hageja alltöövõtjad, kellega puudus peatöövõtjal lepinguline suhe. Hageja teatas peatöövõtjale ja Real–E State OÜ-le, et peatab objektil kõik ehitustööd ja sooritab kokkuleppel üksnes tööd, mis on hädavajalikud naaberkinnistu ja Vesivärava 22 vahel oleva paekivist tuletõkkeseina püsivuse tagamiseks ja võimaliku varinguohu kõrvaldamiseks, kuni ei ole välja makstud saamata jäänud töövõtutasu ja antud piisavat tagatist töövõtulepingu rahaliste kohustuste täitmiseks. Hageja tegi ettepaneku ehitustegevusega jätkata, kui MK annab isikliku käenduse 2012 augusti tööde akteerimisest saada oleva 25 000 euro tasumise tagamiseks. MK teatas, et ei käendada seda kohustust. TJ püüdis hagejat keelitada ehitustööd jätkama ja teatas mh, et kutsus tagasi kostjaga I sõlmitud lepingu. TJ tegi ettepaneku jätkata töid ja allkirjastada leping Real-E State OÜ ja hageja vahel 27.09.2012. Kostja I väitis, et ei tea midagi lepingu tagasikutsumisest. Hageja jätkas perioodil 11.10.-21.10.2012 töid Vesivärava 22 objektil üksnes osas, mis olid hädavajalikud. Kuna hagejat võivad esindada kaks juhatuse liiget ühiselt, ei jõustunud TJ poolt esitatud 27.09.2012 dateeringuga leping AA allkirja puudumise tõttu. Real-E State OÜ keeldus täiendavat tagatist andmast ja ei pidanud vajalikuks lahendada hagejale välja maksmata töövõtutasu küsimust. Käesolevaks ajaks on Real-E State OÜ võtnud pakkumisi teistelt töövõtjatelt Vesivärava 22 lõpuni ehitamiseks. TJ on keeldunud allkirjastamast akti oktoobris 2012 hageja poolt tehtud tööde vastuvõtmise kohta. Töövõtutasu on tehtud tööde eest hagejale välja maksmata. Real-E State OÜ esindab kostja II huve, täites omanikujärelevalve funktsiooni. TJ on kostja II juhatuse liige. Ehitatav kortermaja rajatakse kostja II kinnisasjale ja majas on lubatud hüpoteegipidaja Starhouse OÜ-le esimese korruse korterid. Tegemist võib olla kavandatud kelmusega ja kostjatel puudus kavatsus töövõtjale tehtud töö eest maksta. Nii TJ Real-E State OÜ juhatuse liikmena, kui ka MK kostja I juhatuse liikmena keeldusid töövõtutasule tagatise andmisest. Kohustust tagas kinnituskirjaga kostja II, kes ei ole kohustust hageja eest täitnud. Kostja I on asutatud rahalist sissemakset tegemata 3.05.2012 vahetult enne hagejaga lepingu sõlmimist. TJ lõi hagejale tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kui küsis pakkumist kostjale II kuuluvale kinnistule ja esitles kostjat I usaldusväärse lepingupartnerina. Tasudes osa töövõtutasust, loodi TJ ja MK poolt hagejale ebaõige ettekujutus, et kostja I on maksejõuline. Hageja ehitas elamut, uskudes, et saab töö sooritamise eest lubatud tasu. Eksimuses olles tegi

hageja töö sooritamise teel varakäsutuse, suurendades TJ-ga vahetult seotud äriühingu kostja II vara, saades ise kahju, sest kostja I on varatu äriühing. Hageja tellis Osaühingult Casaverde Vesivärava 22 tehtud tööde kohta ekspertarvamuse, mille kohaselt on objektil sooritatud töid 130 406 euro väärtuses (156 487 eurot koos käibemaksuga). Hageja tegi kostjatele 22.11.2012 e-kirjaga ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. Kostjad ei ole töövõtutasu välja maksnud. Kinnistu omaniku kostja II juhatus koosseisus MK, JJ ja TJ esitasid 18.10.2012 kinnituskirja lepinguliste kohustuste täitmiseks. Ainus kehtiv leping on sõlmitud hageja ja kostja I vahel ning kostja II kinnitas enda seotust lepinguga. Põhjusel, et kostja II on vahetu kasu saaja, vastutab viimane ehitustööde tasumise eest solidaarselt kostjaga I. Töövõtja tasunõue muutus VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega (3-2-1-80-08, p 19). Töö sooritati puudusteta ja anti kostjatele üle, mistõttu puudus kostjatel õigustus keelduda töövõtutasu maksmisest (3-2-1-80-08). Hageja töövõtutasu nõue 71 285 eurot 20 senti tuleneb aktidest nr 5 ja 2 võlgu jäädud 25 000 eurost ning lepingust. Vastavalt töövõtulepingule ning arvele on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas, s.o 73 976 eurot 69 senti. Kostja II oluliseks huviks oli elumaja valmimine, mida kostja II kinnitas 18.10.2012 digitaalselt allkirjastatud kirjas. 18.10.2012 kirja näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Seda kirja tuleb tõlgendada lähtuvalt kirja saatmise eesmärgist ja kirjas sisalduvast kostjalt hagejale suunatud tahteavaldusest. Kirja eesmärgina on kostja II kirjas välja toonud: „et saaksime oma kehtivat lepingut jätkata ilma pretensioone ja lepingujärgseid sanktsioone kaasamata.“ Hageja oli kirja saamise ajaks ehitustegevuse peatanud põhjusel, et tehtud töö eest jäeti tasu maksmata. Seega tunnistas kostja II võlatunnistuses aluskohustuse olemasolu ja lõi lisaks uue iseseisva kohustuse ja allkirjastades hagejale suunatud kirja digitaalselt. Iga hagejaga sarnane mõistlik ettevõtja pidi sellest kirjast aru saama, et kostja II poolt esitati võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses. Võlatunnistus ei pea ilmtingimata sisaldama rahalise kohustuse numbrilist suurust, kui seda kohustuse suurust saab kindlaks määrata ka muu suhte kaudu. Kirjas on kostja II poolt väidetud, et kostjaga I sõlmitud lepingust on kostja II taganenud, kuid garanteerib töövõtutasu maksmise hagejale. Seega võttis kostja II kohustuse tasuda arved hageja poolt akteeritult tehtud töödemahu ulatuses. Kostja I vastuväited

Kostja II arveldusarve väljavõttest nähtus, et kostja II tasus Real-E State OÜ-le töövõtu raames 438 296 eurot 61 senti. Real-E State OÜ on kostjale I töövõtulepinguga seoses üle kandnud 90 688 eurot 80 senti, millest kostja I on hagejale üle kandnud 71 688 eurot 80 senti. Seega ei ole kostja II või Real-E State OÜ hageja arvel alusetult rikastunud ja/või talle kahju tekitanud. Hagist ei ole võimalik aru saada, kas hageja nõuab kostjalt II väidetava võla tasumist lepingust tulenevatel või lepinguvälistel alustel, kas tegemist on kahju hüvitamise nõudega ning kui jah, siis milline on kostja II tegevuse ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju põhjuslik seos. 2012 sügisel peatas hageja kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu täitmise. Kuna ehitustegevuse jätkamine oli hädavajalik, asusid Real-E State OÜ ja hageja läbirääkimistesse ehituse jätkamiseks. Läbirääkimised lõppesid Real-E State OÜ ja hageja vahelise ehituse töövõtulepingu nr 027-12 allkirjastamisega 27.09.2012. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab ehitise lõpuni ehitamise 443 313 euro 12 sendi eest. Eeltoodust nähtus, et hageja oli 2012 septembriks teostanud töid maksimaalselt 96 686 euro 88 sendi väärtuses, millest 71 688 eurot 80 senti oli kostja I hagejale tasunud. Töövõtulepingu 027-12 alusel tasus Real-E State OÜ hagejale 53 658 eurot, enne kui hageja pahauskselt teatas, et töövõtuleping on kehtetu, sest üks hageja juhatuse liikmetest ei ole seda allkirjastanud. Seega sai hageja kehtetu lepingu alusel Real-E State OÜ-lt 53 658 eurot, mida hageja ei ole Real-E State OÜ-le tagastanud. Kostja II vaidles osaühingu Casaverde ekspertarvamusele nii formaalselt kui ka sisuliselt vastu. Tegemist ei ole ekspertiisiga TsMS mõttes. Arvamus koostati ilma kostjaid kaasamata ja selle koostanud isik ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Ekspertarvamusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on ekspert tuvastanud teostatud tööde valmidusastme. Arusaamatu on aktis kirjeldatud hinna alus. Samas nähtus ekspertiisist, et hageja põhinõue saab olla üksnes 31 140 eurot 20 senti, sest 156 487 euro väärtuses tööde eest on kostja I ja Real-E State OÜ tasunud hagejale kokku 125 346 eurot 80 senti. Seega oleks hagejal saamata vaid 31 140 eurot 20 senti ning selle nõude saab hageja esitada kostja I vastu. Arusaamatu on, millisel õiguslikul asjaolul tugineb hageja nõue kostja II vastu ja millest tuleneb kostjate solidaarne vastutus. Hageja ja kostja II vahel ei ole mingit lepingulist suhet. Hageja põhinõue tugines arvel nr A-12067 25 000 eurot, mis tulenes aktist nr 2 ja arvel nr A120096-1 46 285 eurot 20 senti. Istungil avaldas hageja, et tema nõue kostja II vastu tugineb kostja II 18.10.2012 kirjal ning et tegemist on tagatise andmisega. Viidatud kirjast nähtus, et 25 000 euro nõue on hageja ja kostja I vaheline asi. Ebaselge oli, kelle kohustust kostja II väidetavalt garanteeris. 18.10.2012 kirjast nähtus, et kirja kirjutamise ajaks oli kostja II poolt kostjaga I sõlmitud leping lõpetatud ja mingeid kostja I kohustusi kostja II endale ei võtnud. Kostja II 18.10.2012 kiri ei ole leping ja sellest ei ole võimalik välja lugeda garantii sisu, tähtaega ega mahtu (VÕS § 155 lg 1). Tegemist oli ehitise valmimisest huvitatud isiku sooviga lahendada hageja ja kostja I vahelisi erimeelsusi ning selgitada, et nemad on omalt poolt teinud kõik õigesti. Kostja II 18.10.2012 saadetud kiri ei ole ka konstitutiivne võlatunnistus. Arusaamatuks jäi, millist võlga sai kostja II hageja ees tunnistada, kui hageja arve väljastati alles 10.11.2012 ja selle aluseks olev akt nr 5 alles 31.10.2012. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, kuid kostja II tõendas, et tal mingit kohustust, mille osas anda deklaratiivne võlatunnistus, hageja ees ei ole. Nimetatud asjaolu möönis ka hageja, öeldes, et hageja ja kostja II vahel ei ole lepingulist suhet. Kiri saadeti ajal, mil hageja ja Real-E State OÜ vahel oli allkirjastatud töövõtuleping ning mil hageja ei olnud veel teatanud, et ta loeb lepingu tühiseks. Ainus nõue, mis 18.10.2012 võis olla sissenõutav, oli hageja 25 000 euro nõue kostja I vastu. Tegemist oli hageja pahauskse käitumisega. Kuna hageja, olles alustanud töid Real-E State

OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel, otsustas väljapressimise eesmärgil peatada tööd, siis saatiski kostja II vaidlusaluse kirja. Hageja ja Real-E State OÜ esindaja kirjavahetusest perioodil 07.11.16.11.2012 nähtus, et veel 16.11.2012 olid hageja ja Real-E State OÜ seisukohal, et nendevaheline leping on kehtiv. Hageja käsitlus, et kostja II võttis iseseisva, Real-E State OÜ-st ja/või kostjast I sõltumatu kohustuse hageja ees, on fiktsioon. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu kohaselt ei ole pooled leppinud kokku viivise suuruses, mistõttu saab kohalduda seadusjärgne viivis. Arvel ei ole võimalik leppida kokku viivise tasumises (3-2-1-144-09). Maakohtu otsus

lepingud. Hageja kinnitas, et nimetatud äriühingud on olnud Vesivärava 22 objekti ehitamisega seotud. Kohus luges ehituse töövõtulepinguga 027-12 tõendatuks, et hageja ja Real-E State OÜ püüdsid tekkinud erimeelsusi lahendada ning seetõttu allkirjastasid 27.09.2012 lepingu Vesivärava 22 ehituseks, märkides lepingu summaks 443 313 eurot 12 senti. Leping jäi sõlmimata, kuna hagejal oli kaks seaduslikku esindajat ühise allkirjaõigusega ja üks esindajatest ei allkirjastanud lepingut. Seega oli tõendatud, et objektil oli tellijaks kostja II, peatöövõtjaks Real-E State OÜ, kelle alltöövõtjaks oli kostja I ja kelle alltöövõtjaks oli hageja. Lepingulisi suhteid kinnitasid arvelduskonto väljavõtted. Kostja II konto väljavõttega oli tõendatud, et kostja II tasus Real-E State OÜ-le 8.08.2012-20.05.2013 438 296 eurot 61 senti. Real-E State OÜ konto väljavõttega ja maksekorraldusega nr 593 oli tõendatud, et Real-E State OÜ tasus kostjale I 90 688 eurot 80 senti. Kostja I konto väljavõttega oli tõendatud, et kostja I tasus hagejale 71 688 eurot 80 senti ja Real-E State OÜ konto väljavõtetega oli tõendatud, et pärast hageja ja Real-E State OÜ poolt töövõtulepingu allkirjastamist tasus Real-E State OÜ hagejale 53 658 eurot. Kostja II poolt Real-E State OÜ-le 27 maksest olid 20 tehtud peale ekspertiisiakti koostamist, kui ehitustegevust enam ei toimunud. Vaidlus puudus, et hageja sai ehitustööde eest 125 341 eurot 80 senti. Milline oli hageja ja kostja II vaheline suhe Vesivärava 22 objektil? Vaidlus puudus, et hageja ja kostja II vahel puudusid suulised või kirjalikud lepingud. Kuna kostja II tasus ehitustööde eest Real-E State OÜ-le, kes tasus nende eest hagejale ja hageja tasus kostjale I, ei saa väita, et kostja II või ka Real-E State OÜ on hageja arvel alusetult rikastunud ja/või hagejale kahju tekitanud. Hageja ei tõendanud endal kostja II käitumisest tulenevat kahju tekkimist. Hageja ei toonud esile kostja II rikkumist ja hagejal tekkinud kahju põhjuslikku seost kostja II käitumisega. Hageja väitis, et tal tekkis kahju, kuna ta ei saanud ehitustööde eest kogu tasu. Kohus leidis, et lepingujärgse tasu saamata jäämisel on hagejal kui alltöövõtjal õigus nõuda lepingupartnerilt lepingujärgset tasu. Hageja väited, et teda eksitati või peteti, olid tõendamata. Samuti ei toonud hageja esile selgeid asjaolusid ega esitanud tõendeid, et ta oleks tühistanud kostjaga I väidetavalt eksimuse mõjul sõlmitud lepingu. Käesolevaks hetkeks on hageja selle õiguse minetanud. Hageja täpsustas 11.02.2014 istungil kostja II vastu esitatud nõude alust. Esmalt leidis hageja, et tegu on tagatisega ja seejärel, et võlatunnistusega ja alternatiivselt garantiiga. Kas 18.10.2012 kiri on tagatis? VÕS § 98 lg 1 tuleb kohaldamisele, kui tagatise andmise kohustus on olemas, kuid konkreetne tagatise liik ei tulene seadusest ega ole selles kokku lepitud. Sel juhul võib tagatise andja, kelleks on võlgnik või kolmas isik, valida tagatise liigi. Tagatiseks võib olla pant, käendus, pangagarantii, nõuete üleandmine tagatisena, raha hoiustamine vms. Kohus leidis, et 18.10.2012 kirja ei saa käsitleda kostja II poolt tagatise andmisena. Kiri ei sisaldanud tagatise liiki ega määratle kohustust ja kohustatud isikut, kelle eest tagatis antakse. Kas 18.10.2012 kiri on võlatunnistus? Hageja hinnangul on konstitutiivne võlatunnistus 18.10.2012 kirjas sisalduvad laused „Omaltpoolt garanteerime, et teie poolt esitatud arved akteeritult tehtud tööde mahu kohta saavad õigeaegselt lepingu punktides mainitud aegadeks tasutud, nii nagu need on seda ka eelnevalt saanud. Võtame meievahelist sõlmitud lepingut äärmise tõsidusega ja kinnitame, et teeme kõik, et meiepoolsed lepingu tingimused saavad konkreetselt täidetud“. Riigikohus märgib lahendi nr 3-2-1-72-08 p-des 12 ja 13, et poolte tahe luua iseseisev kohustus peab kokkuleppest selgelt

nähtuma ja seda peab tõendama võlausaldaja. Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (vt 3-2-1-69-06, p 13; 3-2-1-21-06, p 17; 3-2-1-14911, p 22). Kohus leidis, et kostja II 18.10.2012 avalduses ei viita miski sellele, et kostjal II oli tahe luua uus iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Asjaolust, et kostja II soovis ehituslepingu jätkamist ja andis lubaduse aktide alusel esitatud arvete lepingus märgitud punktides õigeaegseks tasumiseks, ei järeldu, et ta andis VÕS § 30 lg-le 1 vastava võlatunnistuse. Hageja leidis õigesti, et avaldust tuli käsitleda tervikuna, kuid kirja ei saa käsitleda konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusena. Kirjast ei nähtunud millise summa, mis ajaks ja kellele peab kostja II tasuma. Kirja tervikuna hinnates sai järeldada, et kostja II soovis kinnitada, et on huvitatud hageja poolt 27.09.2012 ehituslepingu jätkamisest ning, et tehtud tööde alusel esitatud arved saavad lepingus märgitud tähtajal tasutud (kellele ja millise lepingu alusel kirjast ei nähtu). Samuti nähtus kirjast, et kostja II ei pea ennast vastutavaks kostja I poolt hagejale tasumata jäänud 25 000 euro eest. Kirjas mingit selgelt tahteavaldust, mille sisuks oleks kostja II poolne hageja nõuete olemasolu tunnustamine ja/või nende tingimusteta tasumise lubamine, ei nähtunud. Arvestada tuleb, et 18.10.2012 kirja väljastas kostja II ajal, mil hageja ja Real-E State OÜ vahel oli allkirjastatud töövõtuleping ning mil hageja ei olnud teatanud, et ta loeb lepingu tühiseks. Isegi kui lugeda kirja võlatunnistuseks, siis jäi arusaamatuks, millist võlga sai kostja II hageja ees 18.10.2012 tunnistada, kui hageja arve, mille tasumist hageja kostjatelt solidaarselt nõuab, väljastati 10.11.2012 ja selle aluseks olev akt nr 5 31.10.2012. Seega hageja ei tõendanud, et kostja II soovis anda konstitutiivse võlatunnistuse. Kostja II tõendas, et tal mingit kohustust, mille osas hageja ees anda deklaratiivne võlatunnistus, ei olnud ega ole. Nimetatut möönis ka hageja, öeldes, et hageja ja kostja II vahel ei ole lepingulist suhet. Kas 18.10.2012 kiri võib olla kostja II poolt antud garantii? VÕS § 155 lg 1 sätestab, et garantiist tulenev kohustus võetakse lepinguga, milles peab olema määratletud garantii sisu, kehtivus ja maht. Kohus leidis, et 18.10.2012 dokument on kiri, mitte leping ja sellest ei ole võimalik välja lugeda garantii sisu, tähtaega ega mahtu. Garantii puhul on tegemist kolmnurksuhtega, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik. Garandi ja võlausaldaja vahelise suhte aluseks on garantiileping, mille näol on tegemist abstraktse garandipoolse lubadusega täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) kindlasisuline kohustus. Garantii antakse teise isiku (põhivõlgniku) kohustuse tagamiseks võlausaldaja ees. Kohus leidis, et tegemist oli kostja II kui kinnistu omaniku sooviga lahendada hageja ja kostja I vahelisi erimeelsusi. Nimetatud kiri ei ole leping ja ei sisalda teatud eelduste täitumisel kindlale isikule antud kindlasisulist kohustust. Hageja ja Real-E State OÜ esindaja kirjavahetusest perioodist 07.11.-16.11.2012 nähtus, et veel 16.11.2012 olid hageja ja Real-E State OÜ seisukohal, et nendevaheline leping on kehtiv ja hageja suhtes on tellijaks RealE State OÜ. Kas hagejal on nõue, mida saaks kostja II vastu maksma panna? Juhul kui kostjale II tuleks 18.10.2012 kirjast kohustus tasuda hagejale kostja I võlg, siis ei ole hageja tõendanud 46 285 euro 20 sendi ulatuses nõude olemasolu. Hageja ei suutnud nõude summa kujunemist selgitada. Hageja esitas kohtule ekspertarvamuse, mis ei vasta TsMS 32. ptk mõttes eksperdiarvamuse nõuetele. Tegemist saab olla eriteadmistega isiku kirjaliku arvamusega, mis koostati ainult hageja poolt isikule antud andmete alusel ja millest ei nähtunud, kuidas arvamuses märgitud summa kujunes või milliseid meetodeid on summa leidmiseks kasutatud. Juhul kui eeldada, et hageja teostas arvamuses märgitud mahus 156 487 euro (koos km-ga) ulatuses töid, siis hageja ise kinnitas, et on Real-E State OÜ-lt ja kostjalt I töö eest tasuna saanud 125 341 eurot 80 senti. Seega sai hageja maksimaalseks tasu suuruseks teostamata tööde eest olla

31 145 eurot 20 senti. Hageja ei tõendanud, et tal oli kokkulepe (kostjaga II või mõne teise äriühinguga) lepingu lõpetamise, peatamise ja konserveerimisega seotud kulude tasumiseks. Seega kui arvestada, et hageja loobus kostja II suhtes 25 000 euro nõudest, siis jääks hagejal kostja II suhtes hüpoteetiliseks nõude suuruseks 6145 eurot 20 senti, mille väljamõistmist ei pidanud kohus kostjalt II põhjendatuks, kuna hageja ja kostja II vahel puudus lepinguline suhe, kehtiv võlatunnistus, garantii või muu alus võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd kohus jättis kostja II suhtes hagi rahuldamata, siis puudus vajadus hinnata, kas kostjate kohustus hageja ees on solidaarne. Kuna kostja I ei vaidlustanud töövõtulepingust tulenevat võlga ja võla tasumisega viivitamist, siis puudus vajadus analüüsida lepingulise suhte ning sellest tuleneva võla tõendamiseks esitatud tõendeid. Arvestades hageja nõudest osalist loobumist mõlema kostja suhtes ja asjaolu, et kohus rahuldas hagi kostja I suhtes ning jättis rahuldamata kostja II suhtes, siis tuleb hageja menetluskulud 96% ulatuses jätta kostja I kanda ja kostja I menetluskulud 4% ulatuses hageja kanda ning kõik kostja II menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus

kohustusega võlatunnistusega ühinemist, uue võlakohustuse loomist ja garantiid. Kiri vastab nii võlatunnistuse kui ka garantii tunnustele. Tsiviilõigus, sh VÕS ei sätesta ammendavalt võlatunnistuse, garantii ega tagatise andmise viisi ja kirjaliku kohustusele ettenähtud sisu. Maakohus ei ole hinnanud 18.10.2012 kirja hea usu põhimõtte ülimuslikkusest (VÕS § 6 lg 2) ja dokumendi eesmärgist lähtuvalt ning on vaid formaalselt kohaldanud materiaalõigust. Hea usu põhimõtte kohaselt on vastuvõetamatu, et juriidilisest isikust kinnisasja omaniku seadusjärgsete esindajate ja osanike poolt digitaalallkirjastatud kinnitus selle kohta, et ehitajale tagatakse töövõtutasu ja kulude hüvitamine kinnisasja omaniku kinnistule ehitise ehitamisel, ei vasta ühegi seaduses nimetatud tagatise, võlatunnistuse ega garantiikirja tunnustele. Hea usu põhimõtte kohaselt on vastuvõetamatu, et sellise kinnituse tagajärjel tehtud ehitustööde ja kantud kulutuste hüvitamise kohustus võiks jääda sisse nõudmata, kuna dokument ei vasta täpselt ühelegi seaduses sätestatud tagatise, võlatunnistuse või garantii liigile. Maakohus on hagejale alles otsuses ette heitnud, et kohtule jäi arusaamatuks hageja nõude kujunemine. Samuti on kohus alusetult seadnud kahtluse alla hageja esitatud ekspertarvamuse, juhtimata hageja tähelepanu kohtuekspertiisi taotlusele. Menetluskulud peab asjas kandma pool, kes on põhjustanud kohtuvaidluse. Kostja II jättis põhjendamatult hageja ees võetud kohustused täitmata ja menetluskulud tuleb määrata kostja II kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

hageja ees kohustusi, sest tegemist ei olnud tagatise andmise, võlatunnistusega, garantiiga ega kohustusega ühinemisega. Apellatsioonkaebuse viide Riigikohtu 21.03.2007 lahendile nr 3-2-113-07, milles lahendati abieluga seonduvat vaidlust, ei ole asjakohane. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Samuti on otsus seaduslik hagi tagamise abinõu tühistamise osas, kuna TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.