Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (OK Incure OÜ, e-post [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX); Kostja seaduslik esindaja: XXX (e-post XXX). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt 997,36 eurot (üheksasada üheksakümmend seitse eurot ja 36 senti) XXXOÜ kasuks.
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta XXXOÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.03.09.2013 sõlmis XXXOÜ XXXOÜ – ga koopiateenuste osutamise lepingu nr 609-13, mille sisuks oli hageja poolt kostjale koopia- ja printimisteenuste ostmine ja selle arveldamise korra reguleerimine. Hageja osutas vastavalt kostja tellimustele koopiateenuseid. Hageja esitas kostjale tehtud töö eest kokku 7 arvet kogusummas 637,29 eurot. Vastavalt lepingu punktile 5.2 kohustus kostja tasuma talle esitatud arved kauba eest arvel märgitud kuupäevaks.
2.Kostja on arved kätte saanud, kuid on jätnud need täies ulatuses tasumata, seega kostja võlgnevus kokku hageja ees 637,29 eurot, mis on kostja põhivõlaks. Hageja on saatnud kostjale ka kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse tasumise osas, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni teenuse kvaliteedi osas, mistõttu on kostja vastuväide selle osas alusetu ja põhjendamata.
3.Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS järgi § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
4.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt esitatud arvetele on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviseid 0,5 % päevas. Lähtudes eeltoodust nõuab hageja kostjalt viivised summas 360,07 eurot alljärgneva arvutuse järgi, ajast mil kõik arved olid muutunud sissenõutavaks.
5.Viivituse algus on 15.04.2014 ja lõpp 06.08.2014, mis tähendab, et hilinenud päevi on 113. Hageja taotleb viivise väljamõistmist 0,5% päevas põhivõlgnevuselt 637,29 eurot, mis tähendab, et nõutab viivis on 360,07 eurot.
6.Lähtudes ülaltoodud asjaoludest, TsMS § 3, VõS § 76 lg 1, § 108 lg 1, VÕS § 113 palub hageja hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 637,29 eurot, viivised summas 360,07 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. Kostja kinnitab, et on tellinud hagejalt eelnimetatud tööd. Kostja peamine töö eesmärk on edastada klientidele geodeesia teenust. Geodeesia teenuse osutamine on töö, kus on vaja hoida tähtaegu ning edastada vastavad dokumendid tähtaegselt.
8.Juhul, kui kostja ei saa edastada nõuetekohaseid dokumente tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma leppetrahvid. Kostja on tellinud hagejalt koopia teenuse töid. Tööd olid valminud suure hilinemisega, mille tulemusel muutusid ebavajalikuks, kuna kostja oli kohustatud edastama tellimus teisele ettevõttele.
9.Kostja on korduvalt teavitanud hagejat, et nende jaoks on kõige olulisem tähtaegadest kinni pidamine. Töö ei olnud tehtud õigeaegselt ning oli tehtud kvaliteediga, mis ei vasta kostja poolt oodatud tasemele. Kostja on suuliselt sellest teavitanud hagejat ning teavitanud, et
arve peab olema tühistatud, kuna töö ei ole vastu võetud ega vasta omadustele, mis pidid olema. Töövõtulepingu olulise rikkumise korral töövõtja poolt võib tellija muu hulgas lepingust taganeda. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude seoses asjaoluga, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille raames hageja osutas kostjale koopia- ja printimisteenust, kuid kostja osutatud teenuse eest ei tasunud. Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et nimetatud leping oli sõlmitud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei teostanud töid kokkulepitud tähtaegadeks, samuti ei vastanud tööde kvaliteet kostja poolt eeldatud tasemele.
12.Kohus märgib, et antud juhul on tuvastamist leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud leping koopia- ja printimisteenuse osutamiseks (lk 25-28), seega kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 punktidest 1 ja 2 tulenevalt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
13.Antud juhul on kostja seisukohal, et hageja teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele, kuna need ei olnud tehtud tähtaegselt ega vastanud eeldatud kvaliteedile.
14.Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus osundab, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 p-s 21 selgitanud, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
15.Lähtuvalt eeltoodud sätetest ja Riigikohtu lahendist tuleb tuvastada, kas kostja on hageja teostatud tööd vastu võtnud. Kohus märgib, et hageja on esitanud kostja töötajate saadetud e-kirjad selle kohta, milliseid tellimusi on kostja perioodil 04.09.2013-08.04.2014 hagejale esitanud (lk 39-53). Lähtuvalt asjaolust, et kostja töötajad on hagejale saatnud tellimusi sisaldavaid e-kirju nimetatud perioodi vältel 14 korda, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kostja ei ole tellitud töid vastu võtnud, kuna vastasel korral ei oleks
mõistliku inimese lähtepunktist arusaadav, miks kostja jätkas hagejalt tööde tellimist. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on hageja teostatud tööd vastu võtnud, mis omakorda kooskõlas eelviidatud Riigikohtu lahendiga tähendab, et on kostja tõendamiskoormis esitada tõendid selle kohta, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kohus on 16.09.2014 e-kirjas (lk 83) kostjale vastavat tõendamiskoormise jagunemist ka selgitanud ning andnud kostjale tähtaja vastavate tõendite esitamiseks. Kostja kohtu kirjale vastanud ega täiendavaid tõendeid esitanud ei ole.
16.Kohus märgib, et olukorras, kus hageja on esitanud kostja töötajate e-kirjade näol tõendid selle kohta, et kostja vastavad tööd hagejalt tellis ning hageja on need tööd teostanud, kuid kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et töid teostati ebakvaliteetselt või hilinenult, puudub kohtul alus jätta hagi rahuldamata. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et olukorras, kus kostja töötajad esitasid perioodil 04.09.2013-08.04.2014 14 tellimust tööde teostamiseks, ei ole kostja väide, et tööd olid tehtud puudustega, veenev, kuna sellisel juhul oleks kostja eelduslikult juba pärast paari esimese töö kättesaamist hageja teenustest loobunud.
17.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
18.Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et hageja on täitnud talle koopia- ja printimislepingust tuleneva kohustuse, kuid kostja on omapoolse kohustuse täitmata jätnud. Nimelt on hageja esitanud kostjale arved nr 213090684, 213100423, 213110393, 213120629, 214010577, 214020678, 214030649 (lk 33-38) kogusummas 637,29 eurot, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud arved tähtaegselt tasunud.
19.Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 ja VÕS § 635 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 637,29 euro ulatuses.
20.Järgnevalt lahendab kohus küsimuse sellest, millises ulatuses on põhjendatud hageja viivisenõue. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist kokkulepitud määras, mis on 0,5% päevas. Hageja loeb kõigi tasumata arvete puhul viivituse alguseks 15.04.2014 ning lõppkuupäevaks 06.08.2014, mis tähendab, et kostja on olnud viivituses 113 päeva. Lähtuvalt eeltoodust on kostja võlgnetav viivis 360,07 eurot.
21.Kohus rahuldab hageja esitatud hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 637,29 eurot ja viiviseid 360,07 eurot, kokku 997,36 eurot.
22.Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 124 lg 1, § 133 lg 1 on hagi hind 997,36 eurot. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.