Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Ülle Jänes
Määruse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-56368
Tsiviilasi
SL avaldus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.08.2014 määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SL määruskaebus
Menetlusosaline
Avaldaja SL (isikukood
viibimiskoht XXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXXX
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 28.08.2014 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 191 lg 1 teine lause).
Menetluse käik 25.08.2014 saabus Harju Maakohtusse SL (avaldaja) taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotleja palus riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; õigusdokumendi koostamiseks; õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus; tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis ja õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Taotluse kohaselt on avaldaja Tallinna Vangla poest tellinud televiisori ja selle eest tasunud. Avaldajale toodi aga katkine televiisor. Avaldajale raha ei tagastatud ja uut televiisorit ei toodud. Avaldaja soovib saada oma raha tagasi või uut televiisorit. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohtu 28.08.2014 määrusega jäeti avaldus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei ole avaldaja taotlus põhjendatud, kuna selles kirjeldatud probleemist nähtuvalt ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Sama nähtub ka avaldaja taotlusest, mille kohaselt on ta pöördunud iseseisvalt mitmete asutuste poole oma probleemile lahenduse saamiseks. Avaldaja on selgitanud, et on pöördunud
Tarbijakaitseameti poole ja halduskohtusse ning saanud selgituseks, et peab oma õiguste kaitseks pöörduma maakohtusse. Seega on avaldaja iseseisvalt selgitanud välja, kuidas oma õigusi kaitsta ning tal on ka adekvaatne arusaam probleemi sisust ja selle lahendamise võimalustest. Samuti on avaldaja osanud piisava põhjalikkusega ja selgelt oma probleemi kirjeldada ning on seega suuteline oma nõude esitama kohtule ka iseseisvalt. Määruskaebus Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldada. Avaldaja märgib, et tal puuduvad juriidilised teadmised kaebuse esitamiseks. Samuti ei valda ta eesti keelt ega tunne tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Avaldaja viibib Tallinna Vanglas ning on maksevõimetu. 06.10.2014 saabus Harju Maakohtusse avaldaja puuduste kõrvaldamise avaldus, milles avaldaja palus võimaldada endale tõlki riigi arvel. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 15.10.2014 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kohus nõustub kaevatava kohtumääruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja ei ole 25.08.2014 riigi õigusabi taotluses avaldanud soovi saada riigi õigusabi tõlkeabi näol. Avaldaja on taotluses märkinud üksnes, et soovib tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Seda ei saa aga võrdsustada tõlkeabiga Eesti kohtumenetluses. 06.10.2014 menetlusdokumendis sisalduvat tõlkeabi saamise soovi ei ole ringkonnakohtul võimalik arvestada. Selle taotluse oleks avaldaja pidanud esitama maakohtu menetluses. Ringkonnakohus kontrollib kaebemenetluses vaid seda, kas maakohus on 25.08.2014 taotluse lahendamisel teinud õiguspärase määrus. Kuna 25.08.2014 taotlus ei sisaldanud eelnimetatud tõlkeabi soovi, ei saanud maakohus sellele oma hinnangut anda ega saa seda hinnata ka ringkonnakohus. Pealegi on maakohus õigesti leidnud, et antud juhul ei ole tegemist sedavõrd keeruka vaidlusega, mille puhul ei suudaks avaldaja ise oma huve kaitsta ning vajaks esindaja abi. Sõltumata vaidlustatud kohtumäärusest on avaldajal võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda hagiga kohtusse ning taotleda koos hagiavalduse esitamisega menetlusabi, sh hagiavalduse tõlkimiseks eesti keelde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.