Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu esitas kohtule avalduse XXX(isikukood XXX, surnud XXX, viimane elukoht: Tallinn) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt XXX(edaspidi pärandaja), sündinud 25.01.1954, isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht Tallinn, suri XXX. Pärandaja oli Rahvastikuregistri andmete kohaselt lahutatud, varem abielus olnud isikuga XXX alates 02.12.1978-16.05.1990.a, pärandajal on 1 laps XXX . Valga notari Katri Kutsari poolt 27.05.2014 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on XXX pärijaks Tallinna linn. 13.11.2013 on Valga notar Katri Kutsari juures algatatud pärimismenetlus pärandaja vara pärimiseks. Kõik teadaolevad pärijad esitasid notarile avaldused pärandist loobumiseks. Pärandvara inventuuri viis läbi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. Pärandvara inventuurist selgus, et pärandaja kohustused ületavad pärandvara väärtuse, mistõttu esitas XXX seadusjärgne pärija Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) Harju Maakohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri käsutuses on võlgniku viimase viie aasta (alates september 2009) pangakontode väljavõtted Swedbank AS-is ja AS-is SEB Pank ning nimetatud arvelduskontodelt ei nähtu, et pärandaja oleks viimase viie aasta jooksul kandeid sooritanud. Samuti ei nähtu väljavõtetest pärandaja sissetulekut. Vanematest väljavõtetest nähtub, et pärandaja on saanud kuni 2006 jaanuarini töötasu XXX AS-lt. Pärandaja hilisemate sissetulekute ja väljaminekute kohta ajutisel halduri teave puudub. Eelnevast tulenevalt ei ole ajutisel halduril võimalik võtta seisukohta pärandaja makseraskuste tekkimise aja ja põhjuste kohta. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja päringu vastusest nähtuva teabe kohaselt võib järeldada, et pärandajal tekkisid makseraskused juba 2009, mil algatati pärandaja suhtes varaseim seni menetluses olev täitemenetlus võlgnevuse sissenõudmiseks, ning süvenenud 2010, mil täitemenetlused võlgnevuse sissenõudmiseks on algatanud ka AS Swedbank ja AS SEB Pank. Pärandaja suhtes on algatatud kokku 14 täitemenetlust aastatel 2008 - 2013. Ajutise pankrotihalduri teabenõude ja päringute vastusena laekunud vastuseid analüüsides on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et pärandaja on võtnud mitmeid laene krediidiasutustelt, millest tulenevate kohustuste täitmisega on pärandajal tekkinud raskused juba 2008-2009 ning mille sissenõudmiseks on laenuandjad algatanud täitemenetlusi. Laekunud teabest tulenevalt on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et pärandaja makseraskused ilmnesid juba 2009, mil krediidiasutused algatasid pärandaja suhtes täitemenetlused võlgnevuse sissenõudmiseks. Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt kuuluvad pärandavara hulka järgmised varad ja õigused: 1) AS Swedbank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX 2) AS SEB Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Kontodel rahalised vahendid puuduvad. Ajutine halduri saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas järgmist: Pärandaja nimel on AS-is Swedbank: arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX , mille saldo 29.09.2014 seisuga on 0 eurot. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 26.09.2014 kontol puuduvad toimingud alates 29.09.2009. Kohustused panga ees puuduvad. AS-s SEB Pank: arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX , mille saldo seisuga 30.09.2014 on 0 eurot. Konto on blokeeritud surmateatise alusel 14.11.2013, sundtäitmine peatatud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 26.09.2014. Võlgnikul on kohustusi panga ees. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, ASis Bigbank, Swedbank Liising AS-is, Dankse Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, AS-is Versobank, AS-is LHV Pank, Tallinna Äripanga AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis ning Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis pärandvara hulka kuuluvad arvelduskontod puuduvad. AS Eesti Krediidipank ei ole käesoleva aruande koostamise hetke seisuga ajutise halduri päringule vastanud. AS-ga DNB Pank, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga, ALG Liisingu AS-ga, OÜ-ga

Citadele Leasing & Factoring, Krediidipanga Liisingu AS-ga, AS-ga SEB Liising ja AS-ga Nordea Finance Estonia ei ole pärandaja lepinguid sõlminud. Maanteeameti 26.09.2014 vastuse kohaselt on pärandaja nimel ilmselt 1997 registreeritud sõiduauto Ford Escort, reg.nr XXX . Andmebaasi isikukoodi märgitud ei ole, on vaid sünniaeg 25.01.1954. Kohtutäituri taotlusel on sõiduautole 2003 seatud käsutamise keelumärge. Nimetatud sõiduauto on küll registris, kuid asub n.ö. vanas mitteaktiivses andmebaasis. 2010 liiklusregistri üleminekuga uuele infosüsteemile ei kantud sinna andmebaasi korrastamise eesmärgil sõidukeid, mille viimane registritoiming oli teostatud enne 23.11.1999 ning millel puudus ammu tehnoülevaatus või andmed olid puudulikud ja uuendamata, mis oli märk sellest, et teeliikluses need ei osale või ei ole neid tegelikult olemaski. Seega ei kuvata taolisi sõidukeid ka x-tee päringus ja keelumärkeid sinna andmebaasi kanda ei ole ka otstarbekas, kuna andmebaas ei ole aktiivne. Pärandaja nimele registreeritud sõidukit ei ole uude andmebaasi kantud, kuna sõiduki viimane tehnoülevaatus kehtis kuni 09.2006. Rohkem sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris pärandaja nimele käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 29.09.2014 vastuse kohaselt ei ole pärandaja nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu pärandaja nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise äriregistri andmetel puuduvad pärandajal kehtivad ja kehtetud seosed äriühingutega. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel pärandajale kinnisvara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Ajutisele haldurile teadaolevalt koosneb pärandvara arvelduskontodest, millel rahalised vahendid puuduvad. Pärandaja nimel on n.ö. vanas Maanteeameti andmebaasis registreeritud sõiduk Ford Escort, kuid tõenäoliselt nimetatud sõiduk enam liikluses ei osale ega oma ka väärtust. Pärija ja pärandvara inventuuri läbiviinud kohtutäitur Elin Vilippus ei ole nimetatud sõidukit pärandvarana kajastanud. Eelnevast tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et pärandajal vara puudub. Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt kuuluvad pärandavara hulka järgmised kohustused kogusummas 28 535,81 eurot: 1) AS Swedbank 5388,57 eurot – ajutise halduri päringu vastuse kohaselt on AS Swedbank nõude pärandaja vastu maha kandnud pärast pärandvara inventuuri tegemist, kuna pärandajal puudus vara. 2) AS SEB Pank 1072,71 eurot 3) BIGBANK AS 21 869,10 eurot – ajutise halduri päringu vastuse kohaselt BIGBANK AS-l lepingulised suhted pärandajaga puuduvad. BIGBANK AS ei ole ajutisele haldurile esitanud andmeid, mille kohaselt on tal nõue pärandaja vastu. 4) Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 38,20 eurot 5) Põhja Politseiprefektuur 167,23 eurot Kohustustele lisanduvad täitekulud. AS SEB Pank päringu vastuse kohaselt on pärandajal 30.09.2014 seisuga järgmised kohustused panga ees: Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX (lepingu tähtaeg 03.03.2008.) tulenev kogunõue 1110,32 eurot. Teenustasu võlgnevus AS SEB Pank ees 0,19 eurot. Kokku on pärandajal kohustusi AS SEB Pank ees summas 1110,51 eurot. Maksu- ja Tolliameti 29.09.2014 vastuse kohaselt ei ole pärandajal maksuvõlga. Pärandajal on esitamata füüsilise isiku tuludeklaratsioonid 2011 ja 2012 kohta. Pärandaja suhtes ei toimu maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 30.09.2014 andmete kohaselt on pärandaja suhtes käesoleval hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Jr k

Toimiku nr 052/2011/2212

Avamise kuupäev 05.08.2011

052/2011/992

28.03.2011

052/2010/6988

14.12.2010

Sissenõudja

Nõue EUR 16,00

Tallinna Munitsipaalpolitseiamet Põhja Prefektuuri Ida 12,00 politseijaoskond Põhja Prefektuuri Ida 38,35 politseijaoskond

Kohtutäitur Urmas Tärno Urmas Tärno Urmas Tärno

052/2009/5811

22.10.2009

052/2009/5314

24.09.2009

025/2010/2933 007/2010/7640

09.06.2010 09.08.2010

Põhja Prefektuuri Ida 19,17 politseijaoskond Põhja Prefektuuri Ida 11,50 politseijaoskond Swedbank AS 4361,27 AS SEB Pank 759,87

Urmas Tärno Urmas Tärno Kaire Põlts Veiko Kaasik

Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvara koormavate kohustuste maht ca 1300 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Pärandvaral on kohustusi ca 1300 euro ulatuses ning vara puudub. Pärandvara koormavad kohustused suurenevad pidevalt intresside ja viiviste näol. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse aja ja põhjuste välja selgitamine pärandaja surma tõttu raskendatud. Ajutisele haldurile laekunud teabe ning päringutele saabunud vastuste kohaselt võib järeldada, et pärandaja makseraskused hakkasid tekkima juba 2008-2009, millisest ajast arvates on pärandaja suhtes algatatud võlgnevuste sissenõudmiseks täitemenetlused. Ajutise halduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid, on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 1500 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks ajutine pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. Juhul kui võlgniku esindaja, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht ca 1300 eurot ja vara puudub. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 400 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul puudub vara, millest tasuda ajutise pankrotihalduri tasu, tuleb ajutise halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.