Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Käesoleva tuvastushagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki. Tuvastuskaebuse võimalik rahuldamine ei too kompromissi kinnitava määruse kehtivuse ja õigusjõu osas kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi. Nähtuvalt hagist soovib hageja taganeda kompromissist põhjusel, et kostja kompormissi ei täida. Kohus märgib, et kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on kostjale täitmiseks kohustuslik ning täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt on tegemist täitedokumendiga, mille täitmist on hagejal õigus nõuda kohtutäituri kaudu. Asjaolu, et hageja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, on hageja valik. Kohus märkis lisaks, et hagejal oli võimalik vaidlustada 10.05.2014 kohtumäärust tsiviilasjas 2-1330642 määruskaebusmenetluses selleks ettenähtud tähtaega ja korda järgides. Jõustunud kohtulahendit on võimalik vaidlustada teistmisavalduse esitamisega Riigikohtule (TsMS 68. ptk), kui esinevad TsMS § 702 lg-s 2 sätestatud teistmise alused. Hagiavalduses avaldatud põhjendus kompromissi kinnitava määruse vaidlustamiseks ei ole käsitletav teistmise alusena TsMS § 702 lg 2 mõistes. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi menetlusse võtmiseks tagasi maakohtule. Hagis märkis määruskaebuse esitaja, et kuigi poolte vahel puudub täitemenetlus ning isegi, kui see ka eksisteeriks, siis kohtuliku kompromissi sisu tõttu ei ole võimalik olukord, kus määruskaebuse esitaja oleks täitemenetluses võlgnikuks, kellel TMS kohaselt õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada, on seadusandja ilmselgeks tahteks olnud see, et kohtulikust kompromissist taganemise puhul annaks taganemise osas hinnangu hagimenetluse raames kohus. Kahtlemata ei ole seadusandja eesmärgiks olnud kohtulikust kompromissist taganemise võimatuks muutmine, sest kohtulahendiga ei looda ega lõpetata õigusi ja kohustusi, vaid üksnes tuvastatakse nende olemasolu. Kohus on kaevatavas määruses ebaõigesti tõlgendanud kohtuliku kompromissi tühistamise, sellest taganemise ja ülesütlemisega seonduvat. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-06 selgelt väljendanud seisukohta, et ka jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi on vastavasisulise aluse olemasolu korral võimalik tühistada. See on ka ilmselge võlausaldaja õigus, mis tuleneb võlaõigusseadusest ning mis tahes kohtuotsus või määrus ei tekita või lõpeta seda võlausaldaja õigust. Kohtuliku kokkuleppe sõlmimine on kokkuleppes sätestatule täitedokumendi staatuse andmine, mitte antud kokkuleppe rikkumise korral õiguskaitsevahendite kasutamise välistamine. Kohtulikust kompromissist taganemise võimaluse näeb ette ka TsMS, mis küll ebaõnnestunud ja lünkliku sõnastuse tõttu käesoleval juhul otseselt kohaldatav ei ole (pole täitemenetlust, mille raames esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning kui ka oleks, siis poleks määruskaebuse esitaja võlgnikuks, kelle on õigus TMS alusel viidatud sisuga hagi esitada), kuid seadusandja mõte on antud küsimuses ilmselge ning koosmõjus TsÜS §-s 4 sätestatuga - õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile ning

2(3)

sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest – ei saa olla kahtlust, et määruskaebuse esitajal on õigus kohtulikust kokkuleppest vastavasisulise aluse olemasolul taganeda ning kohtul on kohustus sellise taganemise õiguspärasus ka TsMS § 430 lg 8 mõtte järgi käesolevas asjas esitatud hagi alusel tuvastada. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on õige ja selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav VÕS §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses (Riigikohtu lahend 3-2-1-148-04). Nimetatu poolest erineb jõustunud kohtumäärusega kohtulik kompromiss tavalisest kompromissilepingust, mis ei ole notariaalses vormis ja millega pooled ei ole end allutanud kohesele sundtäitmisele. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et käesoleval juhul ei oleks hagejal kui sissenõudjal võimalik TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtule esitada. Kuigi hageja on täitedokumendi täitmisest loobunud, ei saa ta kompromissist kostja kohustuse täitmata jätmise tõttu taganeda. Hagejale jääb endiselt võimalus täitedokumendist tulenev nõue maksma panna. Taganeda saaks täitedokumendist üksnes võlgnik ja seda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist seaduse lüngaga ja seadusandja mõtteks pole olnud võimaldada sissenõudjal täitedokumendist taganemine. Seetõttu puudub hagejal tuvastushuvi tuvastada hagimenetluses hageja kompromissist taganemine.

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.