Muud › Mereõigus

Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 30.06.2011 esitas OÜ Celisar Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Florein Logistics 6592 euro saamiseks. Kohus tegi 27.07.2011 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 07.09.2011 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.10.2011 esitas OÜ Celisar (hageja) hagi kohtule OÜ Florein Logistics (kostja) vastu põhivõla 10 800 euro (konteineri üüritasu) ja viivise perioodi 15.07.-04.10.2011 eest summas 1771, 20 euro väljamõistmiseks ning viivise 0,2% päevas põhinõudelt 10 800 eurolt alates 05.10.2011 kuni nõude täitmiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Cosco Container Line’s Co Ltd (Cosco) ametlik agent Eesti Vabariigis ning kostja on ettevõtja, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on transpordi- ja ekspedeerimisteenuste osutamine. 21.05.2010 esitas kostja hagejale tellimuse lastiveo teostamiseks Hiina Rahvavabariigist Ningbo sadamast Eesti Vabariiki. 25.05.2010 väljastas Cosco lastiveolepingu sõlmimise ja kauba vastuvõtmise kinnituseks kostjale konossemendi. Konossemendi järgi oli kauba saajaks AS Pudi-Padi ning lastiveo tellijaks ja teavitatavaks pooleks kostja. Lastivedu teostati nõuetekohaselt ja 01.07.2010 esitas hageja kostjale kauba saabumisteate ja informeeris selles kostjat kauba sadamasse saabumise ajast ja tasudest, mis rakenduvad hoiustamise ja konteineri kasutamisega ehk üüriga. Kostja tasus lastiveo teostamise eest ning 02.07.2010 väljastas Muuga CT AS kauba koos konteineriga. Samaaegselt sõlmisid pooled maksetingimuste lepingu nr 1007 (mh krediidilimiidi, konteinerveo ja sellega seonduvate teenuste eest tasumise tähtaja, viivise ja kohtualluvuse osas). Kuni hagiavalduse esitamiseni ei ole kostja konteinerit hagejale tagastanud ega tasunud konteineri kasutamise eest. Üüritasu ehk põhivõla arvestus on järgmine: perioodi 11.07.-20.07.2010 ehk 10 päeva eest 80 eurot; perioodi 21.07.-09.08.2010 ehk 20 päeva eest 320 eurot; perioodi 10.08.2010-30.06.2011 ehk 325 päeva eest 10 400 eurot, seega üüritasu 355 päeva eest kokku on 10 800 eurot. Perioodi 15.07.04.10.2011 eest nõudis hageja viivist 1771, 20 eurot. Viivisearvestus on teostatud vastavalt maksetingimuste lepingule, arvestades maksetähtajaks 14 päeva ja kokkulepitud viiviseks 0,2% päevas (s.o 21, 60 eurot päevas 82 päeva eest). Hageja väitel on tal tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 676 lg-st 3 Cosco agendina õigus oma nimel tehinguid teha. Samuti on kostja sõlminud hagejaga kirjalikke kokkuleppeid (näiteks maksetingimuste leping nr 1007), milles on kostja aktsepteerinud hagejal sellise õiguse olemasolu, mille kohaselt saab hageja oma käsundiandjale kuuluvaid nõudeid esitada iseenda nimel. Hageja on saanud kõik tasud Cosco teenuse eest endale ja kostja on saanud kõik kokkulepitud teenused ning seetõttu ei saa kostja olla teistsugusel arusaamisel, kui et hageja tegutseb volitusega Cosco nimel (sh volitusega raha vastu võtma). Seega tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg-st 2 tuleb lugeda, et hagejale on vastavasisuline volitus antud ning nõude esitamiseks on vastavad volitused olemas.

Hageja oli seisukohal, et õige ei ole kolmanda isiku väide, mille kohaselt olukorras, kus konteiner hageja valdusest väljus, jäi hageja ikkagi vastutavaks konteineri hoiu eest. Asja juhusliku hävimise riisiko läks tegelikult üle konteineri otsese valduse saajale. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul on hageja väited paljasõnalised ja sisu poolest ebaõiged. Hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid ei anna alust väita, et hagejal oleks nõue kostja vastu. Hageja esitatud tõenditest ja põhjendustest ei selgu, milliseid hageja õigusi on rikutud. Kostja arvates on ebaõige hageja järeldus, nagu kuuluks vaidlusalune konteiner hagejale, kuna lastiveolepingu pooleks ja vaidlusaluse konteineri omanikuks on Cosco. Samuti ei ole kostja ja hageja vahel sõlmitud konteineri üürilepingut. Isegi kui leping oleks sõlmitud, oleks see lõppenud üüritud asja hävimisega. Üüritasude nõude asemel tekkis hagejal nõue kohustatud isiku vastu üüritud asja vääruse hüvitamiseks. Juhul kui hageja ja Cosсo vahel ongi sõlmitud agendileping ning Cosco volitas hagejat enda nimel lepinguid vahendama ja ennast esindama, siis ei muuda see volitatud isikut lepingu pooleks, kellel on õigus esitada hagi kohtusse. Hageja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset dokumenti, kust nähtuks tema nõudeõigus konteineri eest tasu saamiseks. Kui hagejale on antud Cosco nimel tegutsemiseks volitus, siis tulenevalt VÕS § 670 lg-st 1 ja TsÜS § 118 lg-st 1 on hagi esitatud õigust mitteomava isiku poolt. 07.05.2012 vastuses hageja seisukohale märkis kostja, et 03.07.2010 vaidlusalune merekonteiner süüdati. Konteineri hävimisest teavitati hagejat viivitamatult. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ning sellega pani hageja kostjat uskuma, et ta ei hakka edaspidi nõudma muid võimalikke tasusid. Sellest lähtuvalt on hageja üüritasu ja seisuraha nõue kostja jaoks üllatuslik ning hea usu põhimõttega vastuolus, kuna nimetatud tasusid nõutakse 03.07.2010 tulekahjus hävinenud konteineri eest. Toimunud sündmusest oli hageja teadlik. Seega nõuab hageja teadlikult tasu asja eest, mida kostjal ei ole võimalik tagastada. 02.09.2013 menetlusdokumendis on kostja leidnud, et Cocso väljastas konossemendi Hiking Importile, kes edastas selle AS-le Pudi-Padi. Konossement andis AS-le Pudi-Padi õiguse kaupa vastu võtta või volitada kedagi seda tegema. Kaubandusliku meresõidu seaduse (KMSS) § 38 lg 1 ja 2 järgi tekkis õigussuhe Cosco ja kolmanda isiku vahel. Ka konossemendi enda kohaselt reguleerib see õigussuhteid Cosco ja AS Pudi-Padi vahel ning konteinerit oli õigustatud kätte saama vaid AS Pudi-Padi. Kostjale konossementi ei väljastatud. Konossemendi kohaselt oli kostja isikuks, keda tuli konteineri saabumisest teavitada. Konteineri jõudmisel Tallinna sadamasse oli kostja oma kohustused hageja ees täitnud. Samuti oli kostja tasunud kõik arved konteineri transpordi eest. Hageja ei ole kostjale kõnealust konteinerit üle andnud ega saanudki üle anda, sest kostjal ei olnud õigust seda vastu võtta. Samuti hagiavalduse lisaks nr 4 oleva „väljamineku orderi“ kohaselt ei ole konteinerit kostjale väljastatud. Orderi kohaselt on kaup väljastatud AO nimelisele isikule, kes ei ole kostja töötaja. Kostjale teadaolevalt väljastati talle kaup esitatud konossemendi alusel ehk AS Pudi-Padi antud volitusel. Hageja poolt kostjale saabumis-teate esitamist ei saa pidada üürilepingu sõlmimiseks. Isegi kui seda teadet saaks pidada üürilepingu sõlmimise oferdiks, ei ole kostja sellele kunagi aktsepti andnud. Hageja ja kostja vahel puudus mistahes õiguslik suhe. Nad mõlemad olid vaid lepingu vahendajad. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht AS Pudi-Padi (kolmas isik) nõustus kostja seisukohtadega, mis puudutavad hagejal volituste puudumist Coscole kuuluva konteineri osas enda nimel nõude esitamiseks. Ka hageja poolt esitatud

kinnituskiri ei anna hagejale volitust Cosco nimel hagi esitamiseks. Kinnituskiri ei kajasta ei juriidilisest isikust volitaja ega selle füüsilisest isikust esindaja andmeid, kirjast ei selgu selle allkirjastanud isiku pädevus vastava kinnituse väljastamiseks ega hagejale antud volituse ulatus. AS-l Pudi-Padi ei ole olnud lepingulisi suhteid ei hageja ega kostjaga. AS Pudi-Padi tellis kaubaveo OÜ-lt Avena Trans, kes omakorda tellis veo kostjalt ning see omakorda hagejalt. AS Pudi-Padi oli merekonteineris olnud kauba saajaks. Konteiner, mille eest hageja nõuab kostjalt üüritasu, hävis 02.07.2010 toimunud tulekahjus. Tulekahju toimumise ajal oli konteiner koos AS-le Pudi-Padi kuulunud kaubaga antud Muuga CT AS poolt hoiule hagejale. Ebaõige on hageja väide, mille järgi väljastati kaup 02.07.2010 Muuga CT AS poolt koos konteineriga kostjale. Samuti ei vasta tõele kostja väide, et merekonteiner väljastati hageja volituse alusel kauba saaja esindajale ning väide, et konteiner toimetati AS Pudi-Padi lattu. Reaalselt AS Pudi-Padi kõnealust kaupa kätte ei saanud, kuna kaup hävis ajal, mil konteiner oli tolli otsusega võetud tollikontrolli alla ning antud hagejale hoiule kuni tollivormistuse läbimiseni. Ebaõige on kostja väide, mille järgi on AS Pudi-Padi konteineri tegelik valdaja. Põhjendamatu on hageja üürinõue perioodi eest, mille algusperioodiks on hagis märgitud 11.07.2010, kuna lepingu alguskuupäevaks oli üüritav asi juba hävinud ning konteiner oli hävimise ajal hageja enda hoiul. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohtu 11.11.2013 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10 800 eurot ning viivis alates 15.07.2011 kuni 04.10.2011 summas 1771, 20 eurot ja viivis 0,2% päevas summalt 10 800 alates 05.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul tekkis hageja ja kostja vahel tehinguline suhe. Hageja ja kostja vahel on tuvastatud kostja poolne ofert (tellimuse esitamine) ja hageja poolne aktsept (konossement seoses esitatud tellimusega). Samuti tasus kostja konossemendis märgitud summa veo eest, millest tuleneb, et kostja on aktsepteerinud, et tema esitatud tellimus täidetakse, kinnitades seega veelkord nõustumust tehinguga. Merekonteineriga veos merekonteineri kasutamise eest (peale selle vedaja poolt üle andmist) vastutavaks isikuks on kostja. Kohustus konteiner tagastada lasus kostjal, kes oli veo konteineriga tellinud. Eeltoodu tuleneb konossemendi juurde kuuluvast lastiveolepingu tingimustest (Cosco Container Lines Bill of Lading, TERMS AND CONDITIONS, tl 30). Lastiveolepingu tingimuste järgi (artikkel 9) teostatakse kaubavedu Coscole kuuluvates konteinerites. Artikkel 9 alapunkti 2 kohaselt vastutab kostja konteineri tagastamise eest ja kohustub maksma tasu konteineri kasutamise eest vastavalt kehtestatud tariifile. Lastiveolepingu tingimuste artikkel 2 märgib tariifi kohta, et tariif ja teised tasude maksmisega seotud tingimused on konossemendi osaks ja käsitlevad muuhulgas tasuta hoiustamise aega ja konteineri tagastamisega viivitamisest tulenevat tasu jne. Kuivõrd kostja tegi hagejaga tehingu ja seega konossemendis toodud tingimustega nõustus, vastutab kostja ka tingimustes toodud konteineri tagastamise viivitamisest tuleneva tasu nõude täitmise eest. Kohus märkis ka, et ei saa väita, et kaupmehe all ei saa mõelda kostjat. Antud juhul oli kaupmeheks kostja kui tellimuse esitanud tehingupool, kuna kostja ei saanud olla vedajaks. Samuti ei olnud võimalik kostjat liigitada ka alltöövõtja alla. Kohus märkis, et AS-l Pudi-Padi puudus igasugune suhe nii kostja kui ka hagejaga. Käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks on merekonteiner, mitte merekonteineris olnud kaup. Merekonteineriga vedu ei tellinud hagejalt AS Pudi-Padi, vaid kostja ise. Seega, kuigi merekonteinerit kasutati AS Pudi-Padi kauba veoks, vastutab merekonteineriga seonduva eest peale selle vedaja

poolt üle andmist ainult kostja. Asjaolu, et AS Pudi-Padi kaup toimetati kohale merekonteineris, tulenes hageja ja kostja vahel kokku lepitust. AS Pudi-Padi oli konossemendile märgitud vaid viitena kui kauba saaja. Kas ja kuidas jaguneb kostja ja AS Pudi-Padi omavaheline vastutus, sõltub kostja ja AS Pudi-Padi sisesuhetest, mis ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Kohus nõustus hageja viivisearvestusega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja nõuab üüritasu konteineri kasutamise eest, mis on hävinenud. Hagejale oli hiljemalt 19.07.2010 teada, et konteiner on hävinenud, kuid ta hakkas konteineri kasutamise eest hiljem siiski üüritasu nõudma. Hagejal ei saa kostja vastu nõuet olla, sest ta on Cosco agendiks. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud mingit üürilepingut. Maakohus on ebaõigesti kvalifitseerinud hageja ja kostja vahelise õigussuhte. Kohus on ebaõigesti leidnud, et poolte vahel eksisteerib veoleping. Kuna vaidlus puudutab merekonteineriga kauba vedu, siis tuleb kohaldada KMSS sätteid. KMSS § 38 lg 1 ja lg 2 kohaselt tekkis käesoleva vaidluse objektiks oleva konteineriga seoses õigussuhe Cosco ja AS Pudi-Padi vahel. Ka kõnealuse konteineri kohta väljastatud konossemendi kohaselt reguleerib see Cosco ja kauba saaja ehk AS Pudi-Padi vahelisi suhteid. Kuna kostja ei olnud konossemendi kohaselt kauba saatja, kauba saaja ega vedaja, siis talle konossementi ei väljastatudki ning hageja ei ole kostjale kõnealust konteinerit üle andnud. Konossemendi kohaselt oli kostja isikuks, keda tuli vaid konteineri saabumisest teavitada. KMSS § 38 lg 1 kohaselt oli vastavalt konossemendile õigustatud konteinerit kätte saama vaid AS Pudi-Padi. Kostjale ei kohaldu konossemendist ja lastiveolepingust tulenevad õigused ja kohustused, sh kohustus konteiner hagejale tagastada. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et lastiveolepingu tingimustes sätestatud „kaupmehe“ definitsiooni all võib mõista kostjat. Kostja märgib, et merekonteiner ja merekonteineris olev kaup moodustavad konossemendi alusel kauba väljastamisel ühe terviku, mille eest vastutab vedamisel vedaja ja vastuvõtmisel saaja. Kui konossemendi tähenduses kaupa ja konteinerit eristada, siis tekiks olukord, kus konteinerit ei olekski võimalik laevalt maha laadida ja saajale väljastada. Konossemendi alusel väljastatakse konteiner koos selles sisalduva kaubaga ainult saajale, misjärel tekib konteineri tagastamise kohustus samuti kauba saajal. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et esimese astme kohtu otsus tuleb tühistada viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega jätab viivisenõude rahuldamata ning jaotab ümber menetluskulud. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on isikuks, kellel oli õigus oma nimel vaidlusalust hagi esitada. Kohus hindas sellekohaseid tõendeid õigesti, samuti tuvastas õigesti ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Vaidlust ei olnud selles, et kostja, saades tellimuse kaubaveo korraldamiseks OÜ-lt Avena Trans (kellelt omakorda oli veo tellinud AS Pudi-Padi), tellis vastava veo hagejalt.

Maakohus märkis õigesti, et hageja ja kostja vahel oli tekkinud lepinguline suhe, kuid jättis sellele suhtele õigusliku hinnangu andmata. Apellandi sellekohane etteheide on õige. Asjaolu, et lastivedu toimus kostja poolt hagejale esitatud tellimuskirja alusel (ja üksnes hageja ja kostja vahel sõlmitud tehingu alusel, nagu rõhutas maakohus) alusel, viitab sellele, et kostja, olles ekspedeerijaks VÕS § 854 tähenduses, sõlmis oma lepinguliste kohustuste täitmiseks hagejaga veolepingu. VÕS § 854 lgst 2 tulenevalt sõlmis kostja kui käsundisaaja käsundi täitmiseks lepingu hagejaga. Ekspedeerija ekspedeerimislepingu järgseks põhikohustuseks on veo korraldamine, mis VÕS § 855 lg 1 järgi hõlmab eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. Veo korraldamiseks sõlmib ekspedeerija vajalikud lepingud, tehes seda reeglina oma nimel (VÕS § 855 lg 3). Ekspedeerija vastutust reguleerib VÕS § 861, mille kohaselt kuuluvad kohaldamisele sama seaduse kaubaveolepingut reguleerivad vastavad sätted, mis aga VÕS § 774 lg 3 järgi ei kohaldu veose vedamisele merel. Kaubanduslikust meresõidust tulenevaid suhteid reguleerib kaubandusliku meresõidu seadus. Seega tuleb mereveo ekspedeerija vastutusele kohaldada VÕS § 861 lg-s 1 nimetatud VÕS-i sätete asemel kaubandusliku meresõidu seaduse sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust. Praegusel juhul ei ole aga vaidluse all kostja kui ekspedeerija vastutus veo tellinud isiku ees, vaid veo korraldamiseks sõlmitud lepingust tulenev vastutus hageja ees. Ringkonnakohtu hinnangul reguleerib ka seda suhet kaubandusliku meresõidu seadus. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium apellandi käsitlusega, nagu oleks käesoleva vaidluse objektiks oleva konteineriga seotud õigussuhe tekkinud vahetu vedaja - Cosco - ja veo tellija - AS Pudi-Padi - vahel. Asjaolu, et kaup väljastati saajale koos merekonteineriga, ei võimalda nõustuda kaebuse väitega, et kuna konteinerit ei ole kostjale vahetult üle antud, ei olnud tal ka kohustust seda tagastada. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas hagejale lastiveo tellimuse, mis võeti täitmisele, ega ka selles, et vedu teostati nõuetekohaselt. Küll vaidlevad pooled selle üle, kas veose sadamasse saabumisel oli hageja ja kostja vaheline lepinguline suhe juba lõppenud või tulenesid merekonteineri tagastamisega seonduvalt kostjale ka mingid kohustused. Hageja väitel jätkus tema ja kostja lepinguline suhe ka kauba Eestisse saabumisel: kostja korralduse alusel väljastas hageja kostjale kauba kättesaamiseks volikirja, mille alusel merekonteiner koos kaubaga ka välja anti. Tõenditest nähtuvalt palus kostja anda välja volituse (volitatu nime määramata), mida hageja ka tegi (tl 81 ja 82, I köide) ning mille alusel väljastas Muuga CT AS konteineri. Asjaolu, et merekonteiner toimetati Muuga sadamast otse AS Pudi-Padi asukohta, ei kinnita kostja väidet, et konteiner väljastati kaubasaajale, mitte aga kostjale. Kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite kohaselt informeeris hageja kostjat kauba sadamasse saabumisest ning konteineri hoiustamisest ja kasutamisest tulenevatest tasudest. KMSS § 38 lg 2 kohaselt tõendab konossement lastiveolepingu sõlmimist, kusjuures lastiveolepingu tingimused on saajale kohustuslikud, kui neile on konossemendis viidatud. Antud juhul oli seda ka tehtud. Hageja suhtes oli kostja saajaga võrdsustatud isikuks. Seega kostja, asudes korraldama kauba väljastamist, oli eelnevalt nõustunud konteineri tagastamata jätmise puhul ettenähtud tasudega. Maakohtu vastav järeldus on õige. Seetõttu on õige ka maakohtu hinnang, et lastiveolepingu tingimustes sisalduv „kaupmehe“ mõiste hõlmas antud juhul ka vastavaid funktsioone täitnud kostjat, kelle huvi veo suhtes tulenes ekspedeerimislepingust. Samas tuleb aga nõustuda kostjaga, et küsitav on poolte vahel konteineri suhtes üürilepingu sõlmine (VÕS § 271). Vastavast ajas muutuvast tariifist nähtuvalt oli tegemist pigem leppetrahvi laadse kokkuleppega maksta konteineri tagastamisega viivitamise eest tasu. Kõnealuse tasu sisuline olemus aga ei mõjuta nõude põhjendatust. Toimiku materjalist nähtuvalt sai vaidlusalune merekonteiner 03.07.2010 toimunud tulekahjus kahjustada (kostja esialgse väite kohaselt konteiner hävines), millest teavitati ka hagejat. Seoses toimunuga esitas hageja kostja vastu esmalt kahju hüvitamise nõude, nõudes konteineri maksumuse hüvitamist (vähendades 4752,25 USD suurust nõuet hiljem 3500 USD-le). Kostja väitel pani hageja teda sellega uskuma, et ei hakka ka edaspidi nõudma muid võimalikke tasusid, mistõttu on hageja

praegune nõue hea usu põhimõttega vastuolus (kostja 07.05.2012 esitatud menetlusdokument – tl 89-92, I köide). Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja nõuet põhivõla osas pidada hea usu vastaseks. Nõustuda tuleb hagejaga, et kuigi peale tulekahjust teadasaamist oldi valmis võtma vastu konteineri maksumuse katteks hüvitist, ei tähenda see seda, et kui kostja selle tasumisega ei nõustunud, ei oleks hagejal õigust esitada kostja vastu lepingust tulenevat nõuet. Pealegi on tänaseks selgunud, et konteiner ei olnud tulekahjus hävinenud, nagu väitis kostja, vaid saanud üksnes kahjustusi, mida hageja väitel on võimalik kõrvaldada (parandada). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kriminaalasja uurimine oleks takistanud konteinerit tagastada, nagu ta on menetluses väitnud. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja hinnangul ei ole hageja nõue tervikuna kooskõlas hea usu põhimõttega, tuli kohtul tuvastada, kas on erandlikke asjaolusid, millest järelduvalt võiks eeldada, et hageja ei ole kasutanud heauskselt oma õigust nõuda viivist. Maakohus ei ole kostja seda väidet analüüsinud. Kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja viivisenõue ei olnud kostjale ettenähtav, sest kuni suveni 2011 ei olnud hageja esitanud kostja vastu ka praegust põhinõuet (üüritasu nõuet), vaid nõudis üksnes konteineri maksumuse hüvitamist. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtupraktika kohaselt saab aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sissenõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel. Seega võib võlausaldaja kaotada ka tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele või lepingu eesmärgile. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled käituda vastuoluliselt ega tekitada teisele lepingupoolele kahju. Praegusel juhul võib pidada toimunud sündmusi ja hageja varasemat käitumist erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse kohaldada viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet. Arvestades hageja põhinõude sisu ja selle karistuslikku olemust võiks ka sel põhjusel pidada viivisenõuet alusetuks (VÕS § 113 lg 6). Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus hageja vastava nõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse, tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse ja jätab hagi osaliselt rahuldamata, jätab ta poolte menetluskulud tervikuna nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna hageja ei pea kostjale menetluskulusid hüvitama, jäävad ka kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes

(allkirjastatud digitaalselt) K. Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) I. Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.