Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Võlgniku esindaja poolt esitatud pankrotiavalduse lisaks oleva vara ja võlgade nimekirja järgi on võlgnikul seisuga 19.05.2009.a vara arvestuslikus koguväärtuses 31 039 067 krooni, sh

XXX on esitanud hagi võlgniku ja XXXOÜ vastu nende vahel 13.04.2006.a. sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja XXXOÜ vastuhagi võlgniku vastu AS-i XXX ja võlgniku vahel sõlmitud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingu õiguspärasuse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemise nõudes. XXXOÜ esitas 21.mail 2009.a. taotluse Tartu Maakohtule, kus ta loobub AS-i XXX vastu esitatud vastuhagi nõudest Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kannete tegemise kohustamiseks. Kinnistusregistri teabesüsteemist nähtub, et võlgnikule kuuluvad omandiõiguse alusel alljärgnevad kinnistud: 1) Kinnisasi – tootmismaa 100% XXX küla, XXX vald, XXX, XXX alajaam, mille kohta on avatud registriosa number XXX, mille üldpind on 299 m2. Kolmandas jaos on järgmine kehtiv kanne: Keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks ekspert Aksiaselts (registrikood XXX, Tallinna linn) kasuks. Neljandas jaos on kehtiv kanne Hüpoteek summas 12 000 000,00 krooni XXX(isikukood XXX) 6/100 osas, Osaühing XXX (registrikood XXX) 24/100 osas, Osaühing XXX (registrikood XXX, Tallinna linn) 70/100 osas kasuks. Kaaskoormatud kinnistud: XXX, XXX. 2) Kinnisasi – jäätmehoidla maa 95%, tootmismaa 5% XXX linn, XXX, XXX, mille kohta on avatud registriosa number XXX, mille üldpind on 7995 m2. Kolmandas jaos on järgmine kehtiv kanne: Keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks ekspert Aksiaselts (registrikood XXX, Tallinna linn) kasuks. Neljandas jaos on kehtiv kanne Hüpoteek summas 12 000 000,00 krooni XXX(isikukood XXX) 6/100 osas, Osaühing XXX (registrikood XXX) 24/100 osas, Osaühing XXX (registrikood XXX, Tallinna linn) 70/100 osas kasuks. Kaaskoormatud kinnistud: XXX, XXX. 3) Kinnisasi – tootmismaa 100% - katastritunnus 35701:001:0018 XXX küla, XXX vald, XXX, XXX, mille üldpind on 49 000 m2 ja katastritunnus 91201:001:0022 XXX linn, XXX, XXX, mille üldpind on 21 310 m2. Nende kohta on avatud registriosa number XXX.Kolmandas jaos on järgmine kehtiv kanne: Keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks ekspert Aksiaselts (registrikood XXX, Tallinna linn) kasuks. Neljandas jaos on kehtivad kanded: • Hüpoteek summas 185 841,00 krooni Eesti Vabaariigi kasuks. • Hüpoteek summas 90 000 000,00 krooni Aktsiaseltsi Swedbank (end. AS Hansapank, registrikood 10060701) kasuks. • Hüpoteek summas 12 000 000,00 krooni XXX(isikukood XXX) 6/100 osas, Osaühing XXX (registrikood XXX) 24/100 osas, Osaühing XXX (registrikood XXX, Tallinna linn) 70/100 osas kasuks. Kaaskoormatud kinnistud: XXX, XXX. Kinnisasjade bilansiliseks väärtuseks on võlgniku andmetel 30 768 397 krooni. Ajutine haldur lähtus kinnisasjade väärtuse hindamisel hetke turusituatsioonist ja leiab, et nimetatud summa pole käesoleval hetkel enam objektiivne. Vahendite puudumise tõttu on viimane hindamine võlgniku poolt tootmiskompleksi osas tehtud 2007 aastal, millest tulenevalt on selle reaalne väärtus arvestades turusituatsiooni oluliselt madalam. Arvestades eeltoodut ei olnud põhjendatud ka pankrotimenetluses kulude kandmine, mis oleks kaasnenud eksperthinnangute tellimisel ajutise halduri poolt. Arvestades hetke turusituatsiooni, on halduri hinnangul keeruline määratleda tootmiskompleksi reaalset turuväärtust, hind võiks olla ca 4-5 miljonit krooni. Kinnistute realiseerimine käesoleval hetkel ei ole võimalik, kuna kinnistutele nr. XXX, XXX, XXX on seatud 09.06.2006.a keelumärked AS XXX kasuks. Kas ja millises summas on hüpoteegipidajatel nõudeid, selgub edaspidise menetluse käigus. Erikontrolli raportist nähtuvalt võib olla tegemist olukorraga, kus hüpoteegipidajatel puuduvad nõuded võlgniku vastu ning võlausaldajatel on võimalik saada tulevikus oma nõue rahuldatud kinnistute müügist laekuva summa arvelt. Võlgnikul on maksude ettemaksu summas 54 447,39 krooni (lisa 8 - Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse poolt 26.08.2009.a esitatud vastus).

Kokkuvõtvalt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et kui lähtuda eeldusest, et pankrotivara koosseisu saab arvata kinnistud, siis on võlgnikul vara arvestuslikus väärtuses 5 167 707,42 krooni, Kui kinnistud välja arvata, siis likviidse varana saab arvestada üksnes pangakontol olevaid vahendeid summas 6512,03 krooni ning maksude ettemaksu summas 54 447,39 kr, mida aga ei õnnestu terves ulatuses sisse nõuda ainuüksi põhjusel, et võlgnikul esineb samas maksuvõlg (võlgnevus maamaksu eest). Sellest tulenevalt on äärmiselt küsitav kas saab kindlalt väita, et on vahendid olemas pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ise on hinnanud oma kohustuste suuruseks kohtule koos pankrotiavaldusega esitatud võlanimekirjas seisuga 25.04.2009.a kokku 29 521 617,36 krooni, sh

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja ja võlgniku pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Ene Ahase. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku nduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlausaldaja nõude aluseks on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud laenulepingud, mille alusel saadud laenusummadest on võlgnik tagastanud laenu üksnes osaliselt. Seisuga 15.04.2009. a on võlausaldaja nõue summas 1 703 411 krooni. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 20.03.2009. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks laenulepingud (tl 4-10). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku olemasoleva vara väärtuseks on 5 167 707.42 krooni, teadaolevate kohustuste maht on 29 526 147.64 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku nduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse 25.05.2009. a. Pankrs § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused said alguse 2007. aastast, kuid olemasoleva informatsiooni põhjal oli tegemist ajutiste makseraskustega. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2007 positiivne 2 455 738 krooni, osakapital samal ajal 40 000 krooni; vara kokku väärtuses 32 241 736 krooni, kohustusi kokku 29 785 998 krooni, kuid võlgnik teenis kahjumit summas 6 652 774 krooni. 2008.a vältel süvenesid võlgniku makseraskused võlgniku esindaja poolt pankrotiavaldusele lisatud seletuses märgitud põhjustel. Võlgniku esindaja ja juhatuse liige on seisukohal, et makseraskused said alguse erinevatest võlgnikuga seotud kohtumenetlustest ja osanike vahelistest vaidlustest. PankrS § 109 kohaselt saavad pankrotivara moodustamise aluseks olla tagasivõitmise hagid. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks selgeid tagasivõitmise võimalusi. Tagasinõudmise võimalused, mis selgusid võlgniku erikontrolli käigus 2008.aastal on järgmised: Nõuded kolmandate isikute vastu sh rahaline nõue endise juhatuse liikme XXX vastu kogusummas 37 548 krooni (tema kätte jäänud kaasaraha); rahaline nõue OÜ XXX vastu summas 762 435 krooni, mida püüti välja nõuda ka kohtu kaudu. Kuna aga võlgnikul puudusid vahendid 65 000 kroonise riigilõivu tasumiseks, siis jäetigi hagi läbi vaatamata; rahaline nõue alusetult OÜ XXX arvele kantud 3 760 904 krooni vastu. Lõplik seisukoht tagasivõitmise ja 6

nõudmise võimaluste kohta tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Lõplik hinnang selle kohta kas võlgniku poolt on seoses maksejõuetuse tekkimisega tehtud juhtimisvigu pankrotiseaduse mõttes või toime pandud kuriteo tunnustega tegusid tuleb samuti anda edaspidise pankrotimenetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas on esitanud tasunõude 25,5 töötunni eest kokku summas 32 718 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 32 718 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 3 455.50 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Võlausaldaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude võlgniku kanda jätmise taotlust. Eeltoodu alusel jäävad võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud nende endi kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.