Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 14.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-54129/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 14.10.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1812

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2014, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-54129

Tsiviilasi

OÜ XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad

ja

Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata nende Võlgnik OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku esindajad: seaduslik esindaja XXX(e-isikukood XXX, e-post XXX) Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid, Lauteri 7-12, 10145 Tallinn, e-post [email protected])

Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

02.10.2014 Võlgniku seaduslik esindaja XXX Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik

Resolutsioon

1.Lõpetada OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2.Ajutisel pankrotihalduril esitada töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avaldused võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu, töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest, likvideerida OÜ XXX ja kustutada äriregistrist.

3.Peale OÜ XXX äriregistrist kustutamist vabastada Kalle Mõtsnik pankrotihalduri kohustustest.

4.Määrata OÜ XXX dokumentide hoidjaks XXX (isikukood XXX).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ XXX esitas 08.07.2014 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: OÜ XXX(edaspidi võlgnik) on registreeritud äriregistris 10.09.1997, varem oli võlgnik registreeritud ettevõtteregistris ärinimega Aktsiaselts XXX . Võlgniku tegevusaladeks on olnud toitlustus (sh restoranide pidamine ja toitlustamine üritustel), toidukaupade kaubandus ja vahendus, alkoholi jaemüük jne. Võlgniku peamiseks tegevuseks oli Ungari restorani Kapten Tenkeš pidamine Tallinnas Pärnu mnt 30 üüritud ruumides. Kuni novembrini 2011 oli osanikuks ja juhatuse liikmeks XXX , siis aga said osanikeks XXX , XXX ja XXX , juhatuse liikmeteks aga XXX ja XXX . 2012 oli võlgnikul keskmiselt 8 töötajat. 2011 majandusaasta lõppes 581 euro suuruse kasumiga, kuid 2012 majandusaasta juba 20 146 euro suuruse kahjumiga. 2013 majandusaasta aruannet äriregistrile võlgnik ei ole esitanud, ka ei esitanud ta ajutisele haldurile 2014 bilanssi, kuna raamatupidaja keelduvat seoses saamata jäänud töötasuga neid tegemast. 20.06.2014 kasutas üürileandja üürileandja pandiõigust võlgniku Pärnu mnt. 30 asunud vaia (kasutatud mööbel, köögitehnika) suhtes ning pooled leppisid kokku, et see vara antakse OÜ-le XXX rendilepingust tuleneva võla katteks ning nad seoses sellega üksteisele enam pretensioone ei oma. Rendileandja juhatuse liikme XXX sõnul on käesolevaks ajaks need varad uuele ruumide rentnikule müüdud. 20.06.2014 lõppes ka võlgniku reaalne majandustegevus, kuigi töötajatega töölepinguid ei lõpetatud. Käesoleval ajal jätkavad samades ruumides restorani pidamist selle asutajad, kes on ka enamuse endistest töötajatest tööle võtnud. Võlgniku 2011 bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2011 seisuga vara 19 342 eurot, millest käibevara 15 306 eurot ja põhivara 4036 eurot. Kohustusi oli 15 914 eurot. 2012 majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli 31.12.2012 seisuga vara 25 529 euro väärtuses, millest käibevara 21 349 eurot ja põhivara 4180 eurot. Kohustusi oli aga 42 247 eurot ja omakapital 16 718 euroga miinuses. 2013 raamatupidamise aastaaruannet ja 2014 bilanssi võlgnik ei esitanud, kuna raamatupidaja keelduvat neid seoses saamatajäänud töötasuga tegemast. Pankrotiavaldusele lisatud hankijatele võlgnevuste nimekirja kohaselt ollakse võlgu 21 463,03 eurot ja see sisaldab ka võlgnevust üürileandjale OÜ-le XXX 18 803,29 eurot. Üürivõlgnevust arvestamata oleks võlg hankijatele 2659,74 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil moodustab maksuvõlg 23.09.2014 seisuga 3996,38 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 277,68 eurot ehk kokku on maksuvõlg 4274,06 eurot. Lisaks sellele on juhatuse liikme andmeil töötajatel saamata 4 kuu palk alates 2014 maikuust. Kui nende töötasu oleks kehtivas alammääras 355 eurot kuus, siis moodustaks võlgnevus 12 780 eurot, millele lisanduvad saamata puhkuserahad ja töölepingu lõpetamisega seotud hüvitised. Võlgnikul on arvelduskontod AS-s Swedbank ja AS-s SEB Pank, milliste saldod on 4,25 eurot ja 0 eurot. Maksu-ja Tolliamet on pangakontod arestinud maksuvõlaga seoses. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid, Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnisasju. Võlgniku andmeil võlgnikul kassa jääk puudub. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on XXX OÜ, mille juhatuse liikmeks on samuti XXX,

26.11.2013 laenanud võlgnikule 5000 eurot, milline summa on ajavahemikul 02.12.2013 – 27.02.2014 võlgniku SEB Pangas oleva konto kaudu talle tagastatud. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on reaalset vara ainult pangakontol olev 4,25 eurot, võlgasid on aga vähemalt 19 712 eurot, arvestamata viiviseid. Samal ajal on võlgnik igasuguse majandustegevuse lõpetanud ning mingeid sissetulekuid ei oma. Ka ei kavatse osanikud võlgniku tegevusse rohkeni investeerida. PankS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. SEB Pangas pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on tagastanud juhatuse liikme kaudu seotud äriühingule 5000 eurot laenu, milline summa võib olla võimalik PankS § 113 alusel tagasi võita. Kasutatud mööbli ja köögitehnika võla katteks üleandmist tagasi võita ei ole ilmselt otstarbekas, sest üle antud põhivara turuväärtus tulenevalt selle pikaajalisest ekspluateerimisest (kuni 17 aastat) on oluliselt väiksem kui oli võlgniku võlgnevus üürileandjale. See nähtub ka 2012 bilansist, mille kohaselt põhivara väärtus oli 31.12.2012 seisuga ainult 4180 eurot. Teisi reaalseid vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi ajutisel halduril teada ei ole. Vara, mille arvel saaks kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid, on võlgnikul ainult 4 eurot. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ajutine haldur teeb ettepaneku deposiiti makstava summa suuruseks määrata 2000 eurot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on ajutise halduri arvates üha tugevnev toitlustusteenuste osutajate konkurents Tallinna kesklinnas ja võlgniku suhteliselt ebasoodne tegutsemiskoht küll vanalinna lähikonnas, kuid siiski eemal potentsiaalsete klientide liikumisteest. Seetõttu tuli tasuda küll suhteliselt kõrget üüri, kuid väljaminekuid katvat käivet ei tekkinud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 19 712 eurot ja reaalset vara ainult pangakontol olev 4,25 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.10.2014. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 13.10.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1170 eurot ja kinnitada kuludeks 87,60 eurot koos käibemaksuga. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning tasu 773 eurot ja kulud koos käibemaksuga 87,60 eurot võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik