Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kokku summas 130 852 eurot. Põhivara omas võlgnik summas 9000 eurot. Võlgniku käibevarast enamuse moodustavad ostjate tasumata arved ning muud lühiajalised nõuded. Võlgniku poolt antud selgituse järgi on ostjate laekumata arved sisuliselt garantiideposiidid juba valminud objektidest, kuid garantiitööde teostamiseks puudub vajalik tööjõud, sest töölepingud on lõpetatud ja seetõttu on garantiideposiiti kantud summade tagasisaamine vähetõenäoline. Võlgniku poolt on väljastatud tagatiseta laenu XXX OÜ-le kokku summas 58 830 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt puuduvad OÜ-l XXX rahalised vahendid laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et on võimalik esitada hagi laenusaaja vastu, kuid see nõuaks täiendavaid rahalisi vahendeid, mida hetkel pankrotivaras ei ole. Seega võiks kokkuvõtvalt hinnata võlgniku reaalseks vara väärtuseks kassas olevaid rahalisi vahendeid summas 1150,24 eurot. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et praegusel ajal XXXOÜ mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on kõikide töötajatega töölepingud lõpetatud k.a. aprillis. Pangakontol rahaliste vahendite laekumine puudub alates maist 2014. Nagu nähtub võlgniku raamatupidamisbilansist 31.12.2013 oli juba siis äriühingu omakapital negatiivne summas – 133 173 eurot ning kahjum summas – 136 126 eurot. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole otseselt tagatiseta välja antud laenu andmine, kuna juba 2013 majandusaasta lõppedes oli äriühingu omakapital negatiivne summas 136 126 eurot. Pigem süvendas tagatiseta laenu andmine võlgniku maksejõuetust, kuid ei ole põhjuslikus seoses maksejõuetuse tekkega. Arvestades, et võlgnikul esialgsetel andmetel vara praktiliselt puudub või koosneb üksnes nõuetest kolmandate isikute vastu ja kohustusi on vähemalt 297 717 eurot, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Ajutise menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, riigilõivude jms tasumiseks ning Töötukassale vajalike arvestuste ja dokumentide esitamiseks töötajate saamata töötasu, puhkusekompensatsiooni jms väljamaksmiseks. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. Võlgniku majanduslik olukord halvenes veelgi 2014 kui realiseerimise netokäive vähenes võrreldes sama perioodiga 2013 ca kolm korda ning võlgnik ei suutnud enam täita oma lühiajalisi kohustusi. Seoses eeltooduga tekkis võlgnikul pidev käibekapitali puudujääk ning võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku maksevõime näitajad on halvad ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku selgituste kohaselt ilmnes 2013 majandusaasta aruande koostamisel 2014, et äriühingu omakapital on negatiivne ning äriühingu omakapital ei vastanud Äriseadustiku § 176 sätestatule, seetõttu esitati võlgniku poolt pankrotiavaldus kohtule. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühingul olid makseraskused juba 2013 majandusaasta lõppedes kui oli tekkinud käibekapitali puudujääk 139 063 euro ulatuses, mis oli üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks. Üldkokkuvõttes võib aktsepteerida võlgniku pankrotiavalduse lisas toodud selgitusi maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, majandustegevus on seiskunud, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 274 000 eurot ja võlgniku reaalseks vara väärtuseks võiks hinnata kassas olevaid rahalisi vahendeid summas 1150,24. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 23.09.2014. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 08.10.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX(ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1248 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu 411,84 eurot) ja kuludeks 98 eurot (sh käibemaks). Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning tasu summas 851 eurot ja kulud summas 98 eurot võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.