Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali hagi JB ja AS vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2013. a otsus
Tsiviilasja menetluses
hind
apellatsiooni- 30 503,22 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood 10221469, asukoha aadress Liivalaia 45/47, Tallinn), tehinguline esindaja Tuuli Tõnsau Kostja I JB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXXXXXXX XXX XX-X
XXXXXXX)
Kostja II AS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXXXXXXXX XXX XX, XXXXXX), määratud korras esindaja advokaat Natalia Lausmaa
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.12.2013. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud AS kanda.
3.Välja mõista AS-lt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot.
4.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab 1(8)
lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ning viitenumber on kohustatud isikule kättesaadavad kohtulahendile lisatavas makseinfos. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas 01.08.2012. a Harju Maakohtusse hagi JB ja AS vastu, milles palus kostjatelt välja mõista solidaarselt 30 503,22 eurot ja JB-lt täiendavalt 3592,94 eurot. Hageja ja JB sõlmisid 17.07.2006. a laenulepingu nr 013201388971, mille alusel andis hageja JB-le laenu 111 845,38 eurot (1 750 000 krooni). Laenulepingu p 6 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingu alusel seati 28.07.2006. a hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteegid kostjale kuuluvatele kinnisasjadele aadressil XXXXXXXXX XXX X, X ja X XXXXXXXX külas Sauga vallas Pärnumaal. 16.03.2007. a sõlmisid hageja ja JB vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 5404165270368436, seotud kontoga nr 17001182758, mille alusel oli krediidilimiit kokku 2556,46 eurot (40 000 krooni). 05.09.2008. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu muudatuse nr 1, lähtudes JB soovist tagastada laenu 73 562,30 eurot (1 151 000 krooni), nõustus hageja kustutama hüpoteegid korteriomanditelt asukohaga XXXXXXXXX XXX X ja X. 29.08.2008. a sõlmis hageja AS-ga käenduslepingu, mille alusel kohustus viimane vastutama laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmise eest maksimaalselt 34 554, 22 eurot (540 656 krooni). Põhjusel, et JB ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja laenulepingu ja krediitkaardilepingu ennetähtaegselt 18.10.2010. a üles. JB-le saadeti 01.10.2010. a ülesütlemisavaldus tähitult ja lihtkirjana aadressidele XXXXXXXXX XXX X XXXXXXXX külas ja XXXXXXX X/X - XX Tallinnas. AS-le saadeti 01.10.2010. a teade laenulepingu ülesütlemise kohta aadressile XXXXXXXXXX XXX XX XXXXXXX. Laenulepingu ülesütlemise hetkel oli JB-l laenulepingust tulenevalt võlgnevusi hageja ees kokku 37 284,75 eurot, millest põhiosa 34 002,08 eurot ja kõrvalkohustustest tulenev võlgnevus 3282,67 eurot. 05.07.2011. a AS-i Pindi Kinnisvara ülevaatuse akti kohaselt oli kinnisasja XXXXXXXXX XXX X turuväärtus 15 977 eurot. 26.10.2011. a Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu nr 37427/PR kohaselt oli kinnisasja XXXXXXXXX XXX X, 12-kuulise müügiperioodi turuväärtus 12 000 eurot, 3-kuulise müügiperioodi turuväärtus 8400 eurot, 2(8)
väärtus sundmüügi korral 6000 eurot. 11.07.2011. a arestis Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rocki Albert kinnisasja hinnaga 15 977 eurot. Vastavalt 16.06.2006. a Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangule oli XXXXXXXXX XXX X tagatise turuväärtus 808 500 krooni (51 673 eurot). Kuna laenu väljastamise hetkel ei olnud eelnimetatud tagatis piisav, paluti JB-l leida ka laenule käendaja, et täita seadusest tulenevaid nõudeid. AS-l oli võimalus enne käenduslepingu allkirjastamist tutvuda lepingu tingimustega. Arvestades asjaolu, et AS allkirjastas käenduslepingu, oli ta oli teadlik kohustustest, mida ta endale võttis. AS pidi oma majanduslikust seisust ja vastutuse suurusest enne käenduslepingu allkirjastamist olema teadlik ning arvestama võimalusega, et mingil ajahetkel võib/peab ta asuma makseid tasuma.
2.Hageja esitas 02.03.2011. a Pärnu kohtutäiturile Rocki Albertile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Haamer.net oksjonikeskkonnas 15.12.2011. a toimunud elektroonilisel kordusenampakkumisel müüdi kinnistu hinnaga 12 600 eurot. Kinnistu müügist laekus hagejale 11 163,10 eurot, mis läks laenulepingust tuleneva võla põhiosa katteks. Saadud summa ei olnud piisav, et katta JB võlgnevust hageja ees. Hageja nõue JB vastu on 18.07.2012. a seisuga tulenevalt laenulepingust: põhiosa võlgnevus 22 838,97 eurot; intressid 3271,26 eurot; viivised 4392,99 eurot. Krediitkaardilepingust tulenevalt nõue: põhiosa võlgnevus 2556,46 eurot; intress + viivis 856,48 eurot ning hindamisaktist tulenev nõue 180 eurot. Kostjate vastuväited
3.Kostja I JB vastuväiteid hagiavaldusele ei esitanud.
4.Kostja II AS vaidles hagile vastu. Kostja ei ole laenu võtnud, seda tegi JB. Enne, kui sõlmiti laenuleping, pandi ostetavatele maatükkidele panga poolt hüpoteek. Kui pank paneb hüpoteegi, siis ta arvestab sellega, et see kataks kogu laenusumma ja lisaks veel osad intressid. Lisaks selgub dokumentidest, et peale suure laenu on JB-le antud ka krediitkaart suure summa peale. Pank on pahatahtlikult teinud kõik selleks, et JB võlgadesse mässida ja maksejõuetuks muuta ja seejärel teha sedasama ka AS-ga. AS teadet lepingu ülesütlemisest ei saanud, kuigi elab samal aadressil, mis on hagis märgitud. Ilma teadet kätte toimetamata ei saa laenulepingut üles öelda ja nõuet kohtusse esitada. Hageja ei käitunud lepingulises suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Käenduslepingu allkirjastamisel veenis panga esindaja kostjat AS, et käendusleping on üksnes formaalsus, kuna ostetava kinnisvara väärtus ületab tunduvalt laenusumma ning laenumaksete lakkamisel ja laenulepingu ülesütlemisel on väga lihtsalt võimalik kogu laenusumma tagasi maksta kinnisvara realiseerimise teel. Kui aga kinnisvara realiseerima asuti, siis müüdi see sellise hinnaga, mis kattis üksnes ühe kolmandiku laenujäägist, ülejäänut aga nõutakse nüüd käendajalt, kes käitus heauskselt, lähtudes soovist oma hõimlast aidata. Ilmselt hinnati kinnisvara laenulepingu sõlmimisel ebaõigesti, arvestamata võimalikke kinnisvara hinnamuutustest tulenevaid riske. Hageja soovib laenulepingu sõlmimise ajal kinnisvara ebaõigest hindamisest tingitud kahju panna tarbijakäenduslepingu sõlminud kostjale, soovimata ise mingil määral tekkinud majanduslikku kahju võtta enda kanda. Käendusleping on sõlmitud kujul tühine seetõttu, et see kahjustab ebamõistlikult teist lepingupoolt - kostjat. Käendusleping sisaldab küll rahalist maksimumsummat, kuid käenduslepingu sõlmimisel ei ole hageja üldse välja selgitanud, kas AS-l on majanduslikult võimalik sellise ulatusliku summaga käendust enda peale võtta. Tarbijakäendusleping on tühine, kuna selles nähakse ette, et teine lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist, mida käenduse kohustus endast kujutab. AS-l ei ole ka kohustust tagastada tehingu järgi saadu alusetu rikastumise sätete järgi, kuna tema käendajana laenusummast mingit osa endale ei saanud. Esimese astme kohtu otsus 3(8)
5.Maakohus rahuldas 16.12.2013 otsusega hagi ja mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks laenulepingust nr 01320138897 tuleneva võlgnevuse 30 503,22 eurot ning JB-lt krediitkaardi lepingust nr 5404165270368436 ja Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt koostatud hindamisaktist tuleneva võlgnevuse 3592,94 eurot. Laenulepingust tuleneva nõude osas jäid menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning krediitkaardi lepingust ja Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt koostatud hindamisaktist tuleneva nõude osas JB kanda.
6.Poolte vahel puudus vaidlus, et 17.07.2006. a sõlmitud laenulepingu nr 01320138897 ja krediitkaardilepingu ütles hageja 18.10.2010. a ütles ennetähtaegselt, kuna JB ei tasunud makseid õigeaegselt.
7.Juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Krediitkaardi lepingu p 4. lg 3 alusel kuulus iga krediidilimiidi kasutatud osalt tasumisele intress, mida hageja arvestas lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Kohaldatav intressimäär on kehtestatud panga hinnakirjaga. Intressi arvestatakse 360-päevase aasta alusel. Krediitkaardi lepingu p 4. lg 3 alusel debiteeris hageja arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Krediitkaardi lepingu p 4. lg 5 alusel tehingu summa, intressi ja teenustasu debiteerimise võimaldamiseks on kontoomanik kohustatud tegema kaardikontole sissemakse, võimaldamaks pangal eelnimetatud summad krediidilimiiti ületamata kaardikontolt debiteerida. Hagejal oli õigus debiteerida nimetatud summad kaardikontolt ka juhul, kui selle tulemusel saab krediidilimiit ületatud.
8.Hageja selgitas, et krediitkaardi lepingu intressimakseid on teenindatud kuni 21.05.2009. a, kuid pärast seda ei võimaldatud hagejal debiteerida intressimakseid, kuna kontot ei krediteeritud piisavate vahenditega. Kuivõrd krediitkaardi leping öeldi üles intressi maksete tasumise kohustuse rikkumise põhjusel alates 18.10.2010. a, siis muutus kogu summa sissenõutavaks 19.10.2010. a krediitkaardi lepingu p 5 lg 5 ja p 11 lg 4 p 1 alusel. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt oli hageja nõue põhjendatud ning JB-lt tuleb välja mõista krediitkaardi lepingu alusel võlgnevus 3412,94 eurot.
9.Ober-Haus Kinnisvarafirma koostas hindamisakti kinnistule asukohaga XXXXXXXXX XXX X XXXXXXXX. Hageja nõue hindamisakti tasu saamiseks on põhjendatud ning JB-lt tuleb välja mõista arvest nr 558 tulenev võlgnevus 180 eurot.
10.Hageja ja JB vahel sõlmiti laenuleping, mille alusel hageja laenas JB-le 111 845,38 eurot. Laenulepingu p 7. 3 alusel on selle lahutamatuks osaks üldtingimused. Üldtingimuste § 3 lg 5 alusel loetakse laenulepingust tulenevad maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui JB on loonud hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluva summa laenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki või kontoga seotud krediidilimiiti. JB teenindas laenulepingut kuni 16.02.2010. a. Pärast seda ei võimaldanud ta hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega. Sellest tulenevalt jättis JB laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata ja rikkus VÕS §-i 100. Laenulepingu lõppemise ajaks ei olnud JB täitnud enda laenulepingust tulenevat kohustust kokku 37 284,75 euro ulatuses - põhiosa võlgnevus 34 002,08 eurot, intressi võlgnevus 3271,25 eurot ja viivis 11,42 eurot. Kohus leidis, et VÕS § 82 lg 7 kohaselt on kogu kohustus muutunud sissenõutavaks.
11.Üldtingimuste § 4 lg 2 alusel kuulus iga kalendrikuu laenu tagasimaksmise tähtpäeval tasumisele laenusummalt laenuintress, mida arvestatakse § 4 lg 1 alusel 360-päevase aasta baasil ja määra alusel, mis on toodud välja laenulepingu p-des 5. 1 - 5. 3. Laenulepingu lõppemise ajaks ei olnud JB täitnud intressi maksmise kohustust laenulepingust tulenevalt kokku 3271,25 eurot. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel maksab JB pangale viivist, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summast iga maksega viivitatud 4(8)
päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodud määrale. Laenulepingu kehtivuse ajal kogunes viivis kuni laenulepingu lõppemiseni 11,42 eurot. Lisaks sellele muutus laenulepingu lõppemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ning alates laenulepingu lõppemisest oli hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast lõppemist 19.10.2010. a kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist võttes arvesse VÕS § 94 lg-s 1 toodud intressimäära. Kuni hagiavalduse esitamiseni kogunes viivist 4381,57 eurot.
12.AS sõlmis hagejaga käenduslepingu, mille alusel kohustus ta vastutama laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmise ees täies ulatuses, maksimaalselt 34 554,22 eurot. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja nõudis laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist mõlemalt kostjalt. Käenduslepingu p 4 kohaselt vastutab AS käendatava kohustuse täitmise eest solidaarselt JB-ga, p 9 kohaselt kohustub AS viivitamatult informeerima hagejat oma kontaktaadressi muutumisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel loetakse käendajale saadetud teade talle kätte antuks, kui see on edastatud AS poolt hagejale viimasena teatatud aadressil. Käenduslepingul on AS aadressiks märgitud XXXXXXXX XX XXXXXXX. Asja materjalidest nähtuvalt saatis hageja AS-le laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate aadressil XXXXXXXXXX XX XXXXXX, mis tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. AS-le edastatud teatest nähtus, et hageja pakkus kostjatele võimalust läbi rääkida võlgnevuse tasumise ja tagatise vabatahtliku müügi osas.
13.Kohus leidis, et AS kui käendaja vastutuse tekkimise aluseks ei olnud vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemisteate kättesaamine käendaja poolt. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Juhul, kui teade tähitud kirja kohta on saabunud, tuleb lugeda tähitud kirjaga saadetud tahteavaldus kättesaaduks, kui teadet kirja kohta on olnud mõistlik võimalus kätte saada, ka arvestades kirjal järelkäimiseks vajalikku aega.
14.AS ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja oleks avaldanud talle survet käenduslepingu allkirjastamiseks või mõjutanud teda muul viisil lepingule allkirja andma. ASl oli võimalus käenduslepingu tingimustega tutvuda ja nende osas oma seisukohtade avaldamiseks ning vajadusel selgituse küsimiseks. AS-l oli võimalus käenduslepingu sõlmimisest loobuda, s.t kokkuleppe sõlmimine ja allkirjastamine toimus poolte vaba tahte alusel. Seega on AS vastuväide, et käenduslepingu allakirjutamisel veenis panga esindaja teda, et käendusleping on üksnes formaalsus, kuna ostetava kinnisvara väärtus ületab tunduvalt laenusumma ning laenumaksete lakkamisel ja laenulepingu ülesütlemisel on väga lihtsalt võimalik kogu laenusumma tagasi maksta kinnisvara realiseerimise teel, paljasõnaline ja tõendamata.
15.Kinnisasi realiseeriti vastavalt turuväärtusele. AS ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu tegelik turuväärtus selle võõrandamise hetkel. Hageja kanda ei saa jätta kõiki laenu tagasimaksmisega seonduvaid kostjate riske. Hageja oli seisukohal, et hageja ei ole institutsioon, kes enne krediiditoodete väljastamist palub krediidi saajatel välja valida temale sobiva käendaja. Seetõttu oma majanduslikust seisust ja vastutuse suurusest pidi AS olema enne käenduslepingu allkirjastamist teadlik ning arvestama võimalusega, et mingi ajahetkel võib/peab ta asuma laenusaaja kohale makseid tasuma.
16.Kohus asus seisukohale, et laenusaajal on alati vähemalt passiivne kohustus anda pangale oma maksevõime ja seda mõjutavate asjaolude kohta teavet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine teenib nii krediidiandja kui krediidisaaja huve, krediidiandja riskide vähendamise ning krediidisaaja jaoks temale sobivaimate pakkumiste tegemise ning nõustamise näol. AS käendajana pidi siiski eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ja AS vahel sõlmitud käendusleping tühine. Seega on hageja nõue põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tuleneva nõude osas 30 503,22 eurot. 5(8)
AS apellatsioonkaebus
17.AS palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
18.AS on algusest peale nõudele vastu vaielnud, kuna tema ei võtnud laenu. Seda tegi JB, kes sai raha Pärnumaal kinnisvara ostmiseks. Enne, kui sõlmiti laenuleping, pandi ostetavatele maatükkidele panga poolt hüpoteek. Kui pank paneb hüpoteegi, siis ta arvestab sellega, et see kataks kogu laenusumma ja lisaks veel osad intressid. Järelikult peab ostetava vara väärtus olema tükk maad suurem, kui panga poolt antud laen. Kui JB laenu enam tagasi ei maksnud, siis oleks pidanud piisama tagatiseks oleva kinnisvara müügist. Pärast seda, kui laenu tagatiseks olev kinnisvara ära müüdi, piisas sellest aga ainult ühe kolmandiku laenuvõla jäägi kustutamiseks. Lisaks selgus kohtus, et JB-le oli antud ka krediitkaart suure summa peale. Pank tegutses täiesti selgelt eesmärgiga JB kõrvuni võlgadesse mässida. Vaidlust ei ole selles, et AS käenduslepingu sõlmis, aga pangast seletati talle, et see on formaalsus ja tegelikult see käiku ei lähe, sest kinnisvara katab kogu võla. AS arvestas, et isegi kui nii hästi ei lähe, siis ehk väikese osa eest peab ta maksma. Nüüd on aga tekkinud olukord, kus kogu laenujääki nõutakse temalt.
19.Pank on pettusega meelitanud AS käenduslepingut sõlmima. Pettusega tehtud leping ei saa olla kehtiv ja seetõttu palus ta maakohtul lugeda selle tühiseks. Maakohus ei arvestanud AS seisukohaga, et peamine osa süüst lasub pangal. Nii laenu- kui käendusleping on kahepoolsed. Mõlemal osapoolel on omad kohustused. AS antud käenduse puhul ei olnud tegemist tavalise vaid tarbijakäendusega. Seetõttu oleks pank pidanud talle selgitama tagajärgi, mis võivad saabuda, kui JB laenu tagasi ei maksa. Seda pank ei teinud. Samuti oleks pank pidanud hüpoteekide seadmisel hindama, kas need katavad laenu või mitte. On arusaadav, kui eksitakse kuni 10%. Praegusel juhul hindas pank aga tagatise väärtust mitu korda suuremaks, kui see tegelikult oli ja tekitas AS-le sellega petliku ettekujutuse tema vastutuse väiksusest.
20.Kui leping on kahepoolne, siis peab olema vastutus ka pangal. Pank võib rääkida mõnevõrra väiksematest tuludest, kuid AS puhul tuleb rääkida täielikust finantskatastroofist. Tegemist on majanduslanguse riski väga ebavõrdse jaotumisega laenuandja ja laenuvõtja vahel. Arvestades seda, et pank on saanud juba kogu tagatisvara realiseerimisest laekunud raha, oleks igati mõistlik, õiglane, loogiline, kui jäägi jagaksid käendaja ja pank selliselt, et käendaja kanda jääb sellest 20% ja panga kanda 80%. Kui veel arvestada, et lepingut alla kirjutama meelitati AS panga poolse pettusega - öeldi, et seda käendust ei ole kindlasti vaja, aga reeglid nõuavad, et peab olema - siis peaks käendaja vastutus vähenema nullini. Arvesse tuleb võtta ka seda, et AS on tarbijast käendaja, kellel puudub majanduskriisi kogemus. Pank pidi oskama selliste kriiside saabumist ette näha. Eestis tegutsevad rahvusvahelise kogemusega pangad omavad piisavalt analüütilist suutlikkust, et taolisi laenumulle ette ennustada ja neid ära hoida püüda. Vastustajate seisukohad
21.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
22.JB apellatsioonkaebusele ei vastanud.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Apellatsioonkaebuses on kostja peamiselt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohtu otsus tuleb jätta 6(8)
muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid, sealhulgas neid, mis puudutavad käenduslepingu sõlmimist, laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumist ja hagejal laenulepingust tulenevate nõuete suurust. Kostja II märgib, et hageja ja tema vahelise käenduslepingu puhul on tegemist tarbijakäenduslepinguga, mistõttu on hageja jätnud täitmata kohustuse selgitada, millised tagajärjed saabuvad, kui põhivõlgnik jätab oma laenulepingust tulenevad kohustused täitmata, kuid kaebuse põhjal ei ole mõistetav, mis osas täpsemalt on hageja kostja hinnangul selgitamiskohustust rikkunud. Iseenesest võib hagejal kui krediidiandjal olla kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest krediiditaotleja krediidivõimekuse osas ja krediidiga seotud riskidest nii krediiditaotleja kui ka tema kohustusi tagava isiku teavitamise kohustus VÕS § 14 lg 2 alusel, kuid ainuüksi asjaolust, et põhivõlgnik ei ole tegelikult suutnud laenu tagasi maksta ja/või teiste tagatiste arvel ei ole saadud nõuet rahuldada või sellest, et apellandile ei ole justkui selgitatud, et põhivõlgniku võimetus kokkulepitud rahalisi kohustusi täita ongi olukord, mida käendaja on lubanud tagada, taolist rikkumist järeldada ei saa. See teave on tuletatav lepingu kontekstist. Apellant ei ole vaidlustanud, et on 29.08.2008. a sõlminud hagejaga käenduslepingu, mille punktis 2 on kinnitanud, et on tagatava laenulepinguga tutvunud ja selle sisust aru saanud ning punktist 4 nähtub kokkulepe, et apellant vastutab käendajana käendatava kohustuse eest solidaarselt laenusaajaga ning käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 540 656 krooni (34 554,22 eurot). Seega pidi apellant aru saama, et põhivõlgniku poolt laenu tagastamata jätmisel tähendab käendus põhivõlgniku varalise vastutuse kokkulepitud mahus ülevõtmist.
25.Riigikohus on otsuses 3-2-1-136-12 selgitanud, et krediidisaaja võiks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi on seejuures kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk. nn. negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Kostja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tingitud kahjunõude olemasolule viidanud, taolist nõuet esitanud ega tuginenud võimalikule nõuete tasaarvestusele.
26.Apellatsioonkaebuses on kostja II väitnud, et samuti laenutagatiseks olnud hüpoteegi seadmisel tulnuks hinnata, kas selle esemeks olnud kinnisasja müügist saadav raha katab laenu ära või mitte, kuid ei ole näidanud, kuidas see mõjutab käenduskohustuse kehtivust või millise õigusnormi alusel ja mil viisil võiks see hageja poolne väidetav rikkumine vaidlusaluse asja lahendamise tulemust mõjutada. Kolleegium märgib, et hageja on maakohtus selgitanud, et põhivõlgnikul paluti laenule leida käendaja, kuna põhivõlgnikule laenu väljastamise ajal ei olnud esemelise tagatise turuhind piisav (tl 163-165, I kd). Samuti on apellatsioonkaebuses esitatud väide justkui müünuks pank (st hageja) vara liiga odavalt. Maakohus on kostja II väiteid hinnates jõudnud järeldusele, et laenukohustusi taganud hüpoteegi ese realiseeriti turuhinnaga, apellatsioonkaebusest ei nähtu aga, miks kostja II selle maakohtu tõdemusega ei nõustu ning milliste asjaolude ja tõendite alusel tuleks jõuda teistsugusele järeldusele. Samuti ei ole apellatsioonkaebuses näidatud, mis õigusnormi alusel ja mil viisil võiks kohus pärast laenu taganud hüpoteegi realiseerimist veel täitmata jäänud laenulepingust tulenevaid kohustusi jagada võlausaldaja ja käendaja vahel apellandi väljendatud proportsioonides või vähendada käendaja vastutust nullini.
27.Apellant viitab apellatsioonkaebuses ka väidetavale pettusele hageja poolt, kes olevat öelnud, et käendust ei ole kindlasti vaja, kuid reeglid nõuavad. Vastavalt tsiviilseadustiku 7(8)
üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 esimesele lausele võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Apellant ei ole väitnud, et ta oleks vaidlusaluse lepingu pettuse tõttu tühistanud. Kolleegium leiab ka, et põhjendatud ei saa olla käenduslepingu tühistamine põhjendusel, et käendaja ise on põhivõlgniku maksevõimes eksinud, sest viimase võimetus kokkulepitud rahalisi kohustusi täita ongi olukord, mida käendaja on lubanud tagada. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
28.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras kindlaks maakohtu menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda. Kostjalt II tuleb TsMS § 190 lg 2 ja 5 alusel välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv, mille osas ringkonnakohus otsustas 22.01.2014. a tehtud määrusega jätkata kaebajale menetlusabi andmist vabastades AS riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kolleegium märgib, et kuigi osundatud määruses on tsiviilasja hinnaks märgitud 34 096,16 eurot ning apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustatakse Harju Maakohtu 16.12.2013. a otsust täies ulatuses, saab lugeda, et kostja II on otsuse vaidlustanud temalt solidaarselt kostjaga I väljamõistetud 30 503,22 euro osas. Seega tuleb juhindudes TsMS § 124 lg-st 1 ja § 136 lg-st 4 lugeda tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 30 503,22 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg-s 1 nimetatud lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 30 503,22 tasuda riigilõivu 850 eurot (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistas riigilõivuseaduse § 57 lõiked 1 ja 15 ning lisa 1 [alates 1. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis] põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, mistõttu ei rakendu riigilõivumäär summas 1000 eurot). Seega tuleb AS-lt riigi tuludesse välja mõista apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 850 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.