2-12-30016/26 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXX ja XXX vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XXX(kostja 1) 17.07.2006 laenulepingu nr XXX . Laenulepingu alusel kohustus hageja kostjale 1 välja maksma laenu summas 111 845,38 eurot (1 750 000 krooni). Laenulepingu punkti 6 ja notariaalselt sõlmitud pandilepingu alusel seati 28.07.2006 hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteegid kostjale 1 kuuluvatele kinnistutele aadressil XXX; kinnistule aadressil XXX ja kinnistule aadressil XXX. 16.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr XXX, seotud kontoga nr XXX, mille alusel oli krediidilimiit kokku 2 556,46 eurot (40 000 krooni). 05.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu muudatuse nr 1, mille alusel lähtudes kostja 1 soovist tagastada laenu summas 73 562,3 eurot (1 151 000 krooni), nõustus hageja kustutama hüpoteegid korteriomanditelt asukohaga XXX ja XXX. 29.08.2008. sõlmis hageja XXX(kostjaga 2) käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja 2 vastutama laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, maksimaalselt summas 34 554,22 eurot (540 656 krooni). Põhjusel, et kostja 1 ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja laenulepingu ja krediitkaardilepingu ennetähtaegselt (18.10.2010) lepingu rikkumise tõttu üles. Kostjale 1 saadeti 01.10.2010 ülesütlemisavaldus tähitult ja lihtkirjana aadressile XXX ja aadressile XXX. Kostjale 2 saadeti 01.10.2010 teade laenulepingu ülesütlemise kohta aadressile XXX. Laenulepingu ülesütlemise hetkel (18.10.2010) oli kostjal 1 laenulepingust tulenevalt kokku võlgnevusi hageja ees summas 37 284,75 eurot, millest põhiosa võlgnevus oli 34 002,08 eurot ja kõrvalkohustustest tulenev võlgnevus 3 282,67 eurot. Hagejale on teatatud viimasena kostja 2 aadress XXX. 01.10.2012 saatis hageja kostjale 2 lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus tasuda võlgnevust kuni 15.10.2010. Juhul, kui võlgnevust eelpool näidatud kuupäevaks ei tasutud, lubas hageja laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles öelda 18.10.2012. Samuti pakkus hageja võimalust läbirääkimisteks võlgnevuse tasumiseks ja/või tagatise vabatahtlikuks müügiks. Kostja 1 ega kostja 2 ei võtnud ühendust hagejaga ega tasunud võlgnevust.

05.07.2011 AS Pindi Kinnisvara ülevaatuse akti kohaselt oli kinnisasja XXX turuväärtus 15 977 eurot. 26.10.2011 Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu nr XXXkohaselt oli kinnisasja XXX 12-kuulise müügiperioodi turuväärtus 12 000 eurot, 3-kuulise müügiperioodi turuväärtus 8 400 eurot, väärtus sundmüügi korral on 6 000 eurot. 11.07.2011 arestis Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rocki Albert kinnisasja hinnaga 15 977,00 eurot. Vastavalt 16.06.2006 Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ eksperthinnangule oli laenulepingu sõlmimisel XXX maatükki ruutmeetri keskmine hind 500 krooni ehk XXX tagatise turuväärtus oli 500 krooni x 1 617 ruutmeetrit = 808 500 krooni ehk 51 673 eurot. Kuna laenu väljastamise hetkel ei olnud eelnimetatud tagatis piisav, paluti kostjal 1 leida ka laenule käendaja, et täita seadusest tulenevaid nõudeid. Kui laenu väljastamisel tagatise turuväärtusest piisanuks laenu katteks, siis ei oleks käendus vajalik olnud. Kostjal 2 oli võimalus enne käenduslepingu allkirjastamist tutvuda käenduslepingu tingimustega. Arvestades asjaolu, et kostja 2 allkirjastas käenduslepingu, oli selge, et kostja 2 oli teadlik kohustustest, mida ta endale hageja ees võttis. Hageja ei sundinud kostjat 2 kirjutama käenduslepingule alla. Käenduslepingu allkirjastamine toimub vabatahtlikkuse printsiibi alusel ning hageja ei ole institutsioon, kes enne krediiditoodete väljastamist palub krediidi saajatel välja valida temale sobiva käendaja. Seetõttu oma majanduslikkust seisust ja vastutuse suurusest pidi kostja 2 enne käenduslepingu allkirjastamist olema teadlik ning arvestama võimalusega, et mingil ajahetkel võib/peab ta asuma laenusaaja kohale makseid tasuma. Hageja esitas 02.03.2011 Pärnu kohtutäiturile Rocki Albert täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Vara oli arestitud 11.07.2011. Haamer.net oksjonikeskkonnas 15.12.2011 algusega kell 10.00 toimunud elektroonilisel kordusenampakkumisel oli kinnistu müüdud hinnaga 12 600 euro eest. Kinnistu müügist laekus hagejale 11 163,10 eurot, mis läks laenulepingust tuleneva põhiosa katteks. Saadud summad ei olnud piisavad, et katta kostja 1 võlgnevust hageja ees. Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja 1 vastu seisuga 18.07.2012 tulenevalt laenulepingust: 1) põhiosa võlgnevus summas 22 838,97 eurot; 2) intressid summas 3 271,26 eurot; 3) viivised summas 4 392,99 eurot. 18.07.2012 seisuga on krediitkaardilepingust tulenevalt nõue kostja 1 vastu: 1) põhiosa võlgnevus 2 556,46 eurot; 2) kõrvalnõuded (intress+viivis) 856,48 eurot. 18.07.2012 seisuga on hagejal kostja 1 vastu hindamisaktist (kinnistu aadressil Vesiroosi tee 3) tulenev nõue 180 eurot. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ning välja mõista XXX ja XXX 30 503,22 eurot ja XXX3 592,94 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja XXX vastuväited ja nende põhjendused Kohtumaterjalid on kostjale XXX kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.04.2013. Kostja XXX kohtule vastuväiteid hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostja XXX vastuväited ja nende põhjendused Kostja XXX vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole laenu võtnud, seda tegi XXX, kes sai raha Pärnumaal kinnisvara ostmiseks. Enne, kui sõlmiti laenuleping, pandi ostetavatele maatükkidele panga poolt hüpoteek. Kui pank paneb hüpoteegi, siis ta arvestab sellega, et see kataks kogu laenusumma ja lisaks veel osad intressid. Lisaks selgub dokumentidest, et peale suure laenu on XXX antud ka krediitkaart suure summa peale. Kostja arvates on pank pahatahtlikult teinud kõik selleks, et XXX võlgadesse mässida ja maksejõuetuks muuta ja seejärel teha sedasama ka kostjaga. Hagis on märgitud, et 2010 öeldi laenuleping üles ja sellest teatati kostjale ja XXX ́ile. Kostja sellist teadet ei ole saanud, kuigi elab samal aadressil, mis on hagis märgitud. Kostjal on

kahtlus, et nimetatud teadet ei ole saadetud ka XXX ́ile. Ilma teadet kätte toimetamata ei saa laenulepingut üles öelda ja siis ei saa ka nõuet kohtusse esitada. Kostja leiab, et hageja ei ole käitunud lepingulises suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Käenduslepingu allakirjutamisel veenis panga esindaja kostjat Andres Sinisalu, et käendusleping on üksnes formaalsus, kuna ostetava kinnisvara väärtus ületab tunduvalt laenusumma ning laenumaksete lakkamisel ja laenulepingu ülesütlemisel on väga lihtsalt võimalik kogu laenusumma tagasi maksta kinnisvara realiseerimise teel. Kui aga kinnisvara realiseerima asuti, siis müüdi see sellise hinnaga, mis kattis üksnes ühe kolmandiku laenujäägist, ülejäänut aga nõutakse nüüd käendajalt, kes käitus omal ajal heauskselt, lähtudes soovist oma hõimlast aidata. Ilmselt hinnati kinnisvara laenulepingu sõlmimisel ebaõigesti, arvestamata võimalikke kinnisvara hinnamuutustest tulenevaid riske. Hageja on käitunud käesolevat nõuet kostja vastu esitades hea usu vastaselt selles, et ta soovib laenulepingu sõlmimise ajal kinnisvara ebaõigest hindamisest tingitud kahju panna tarbijakäenduslepingu sõlminud kostjale, soovimata ise mingil määral tekkinud majanduslikku kahju võtta enda kanda. Käesolevas asjas on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Käendusleping on sõlmitud kujul kostja arvates tühine seetõttu, et see kahjustab ebamõistlikult teist lepingupoolt- kostjat. Käendusleping sisaldab küll rahalist maksimumsummat, kuid käenduslepingu sõlmimisel ei ole teine lepingupool - hageja - üldse välja selgitanud, kas Andres Sinisalul on majanduslikult võimalik sellise ulatusliku summaga- 540 656 krooni- käendust enda peale võtta. Tarbijakäendusleping 29.08.2009 on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine, kuna selles nähakse ette, et teine lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist, mida käenduse kohustus endast kujutab. Kostjal 2 ei ole ka kohustust tagastada tehingu järgi saadu alusetu rikastumise sätete järgi, kuna tema käendajana laenusummast mingit osa endale ei saanud. Kostja 2 palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et • 17.07.2006 sõlmisid hageja ja XXX(kostja 1) laenulepingu nr XXX, mille alusel kohustus hageja kostjale 1 välja maksma laenu summas 111 845,38 eurot (1 750 000 krooni) (kd I, tl 912); • 28.07.2006 sõlmiti notariaalse pandilepingu ja laenulepingu punkti 6 alusel hageja kasuks laenulepingust tuleneva kohustuse tagamiseks hüpoteegid kostjale 1 kuuluvatele kinnistutele aadressil XXX; XXX ja XXX (kd I, tl 13-19); • 16.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja 1 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr XXX, seotud kontoga nr XXX, mille alusel oli krediidilimiit kokku 2 556,46 eurot (40 000 krooni) (kd I, tl 20);

• 05.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 laenulepingu muudatuse nr 1, mille alusel lähtudes kostja 1 soovist tagastada laenu summas 73 562,30 eurot (1 151 000 krooni) nõustus hageja kustutama hüpoteegid korteriomanditelt asukohaga XXX ja XXX (kd I, tl 21-23); • 29.08.2008 sõlmis hageja XXX(kostja 2) käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja 2 vastutama laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmise ees täies ulatuses, maksimaalselt summas 34 554,22 eurot (540 656 krooni) (kd I, tl 24); • 01.10.2010 saadeti kostjale 1 ülesütlemisavaldus tähitult ja lihtkirjana aadressile XXX ja aadressile XXX (kd I, tl 25-27); • 01.10.2010 saadeti kostjale 2 teade laenulepingu ülesütlemise kohta aadressile XXX (kd I, tl 25-27); • 18.10.2010 ütles hageja laenulepingu ja krediitkaardilepingu ennetähtaegselt üles, kuna kostja 1 ei tasunud makseid õigeaegselt; • 02.03.2011 esitas hageja Pärnu kohtutäiturile Rocki Albert täitmisevalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Vara oli arestitud 11.07.2011. Haamer.net oksjonikeskkonnas 15.12.2011 algusega kell 10.00 toimunud elektroonilisel kordusenampakkumisel oli kinnistu müüdud hinnaga 12 600 eurot. Kinnistu müügist laekus hagejale 11 163,10 eurot, mis läks laenulepingust tuleneva põhiosa katteks (kd I 31-35, 36, 125126, 128-129, 130-131, 133-137, 138, 141); • 26.10.2011 väljastas Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ hagejale arve hindamisakti koostamise eest summas 180 eurot (kd I, tl 28). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus summas 30 503,22 eurot ja kostjalt 1 krediitkaardilepingust tulenev võlgnevus summas 3 412,94 eurot ja hindamisaktist tulenev võlgnevus 180 eurot, kokku 3 592,94 eurot. Kostja 1 ei ole kohtule esitanud vastuväiteid hageja nõuete osas ega kostja 2 seisukohtade osas. Kostjal 1 on tekkinud hageja ees krediitkaardilepingust tulenev võlgnevus kokku summas 3 412,94 eurot (põhiosa võlgnevus 2 556,46 eurot, kõrvalnõuded 856,48 eurot) seisuga 18.07.2012. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Krediitkaardi lepingu punkt 4. lõike 3 alusel kuulus iga krediidilimiidi kasutatud osalt tasumisele intress, mida hageja arvestas lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Kohaldatav intressimäär on kehtestatud panga hinnakirjaga. Intressi arvestatakse 360-päevase aasta alusel (kd II, tl 34). Krediitkaardi lepingu punkt 4. lõike 3 alusel debiteerib hageja arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Krediitkaardi lepingu punkt 4. lõike 5 alusel tehingu summa, intressi ja teenustasu debiteerimise võimaldamiseks on kontoomanik kohustatud tegema kaardikontole sissemakse, võimaldamaks pangal eelnimetatud summad krediidilimiiti ületamata kaardikontolt debiteerida. Hagejal on õigus debiteerida nimetatud summad kaardikontolt ka juhul, kui selle tulemusel saab krediidilimiit ületatud (kd II, tl 34).

Hageja on selgitanud, et krediitkaardi lepingu intressimakseid on teenindatud kuni 21.05.2009, kuid pärast seda ei võimaldatud hagejal debiteerida intressimakseid, kuna kontot ei krediteeritud piisavate vahenditega. Kuivõrd krediitkaardi leping öeldi üles intressi maksete tasumise kohustuse rikkumise põhjusel alates 18.10.2010, siis muutus kogu summa sissenõutavaks 19.10.2010 krediitkaardi lepingu punkt 5. lõike 5 ja punkt 11 lõike 4 punkt 1 alusel (kd II, tl 34). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt 1 kuulub välja mõistmisele krediitkaardi lepingu alusel võlgnevus summas 3 412,94 eurot. Hageja nõuab täiendavalt kostjalt 1 arvest nr 558 tuleneva võlgnevuse 180 eurot tasumist (kd I, tl 28). Ober Haus Kinnisvarafirma poolt on koostatud hindamisakt kinnistule asukohaga Vesiroosi tee 3, Tammiste summas 180 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt 1 kuulub välja mõistmisele arvest nr 558 (hindamisakti koostamine) tulenev võlgnevus summas 180 eurot. Hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 1 111 845,38 eurot. Kostja 1 kohustus laenulepingust tuleneva laenu põhisumma tagasi maksma 337 järjestikuste osamaksetena. Esimene tagasimakse summas 73 565,13 eurot (1 151 000 krooni) kuulus tasumisele 11.09.2008. Ülejäänud 336 tagasimakset kuulusid tasumisele alates 16.09.2008 iga kuu 16. kuupäeval (kd I, tl 9-11). Vastavalt eraisiku laenulepingu üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) § 4 lõikele 2 oli kostja 1 kohustatud tasuma intressi tagasimakseid osamaksetena iga kuu laenu tagasimakse tähtpäeval. Laenulepingu muudatuse punkti 4.2 alusel on tagasimaksete summad näidatud laenulepingu muudatuse lisas toodud tagasimaksete graafikus. Laenulepingu punkti 7.3 alusel on selle lahutamatuks osaks üldtingimused. Üldtingimuste § 3 lõike 5 alusel loetakse laenulepingust tulenevad kostja 1 maksekohustused nõuetekohaselt täidetuks, kui kostja 1 on loonud hagejale võimaluse debiteerida tasumisele kuuluva summa laenulepingus näidatud kontolt, ületamata seejuures konto vaba jääki või kontoga seotud krediidilimiiti. Kostja 1 teenindas laenulepingut kuni 16.02.2010. Pärast seda ei võimaldanud kostja 1 hagejal debiteerida laenusummade tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega. Sellest tulenevalt jättis kostja 1 laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata ja rikkus VÕS §-i

määrale. Laenulepingu kehtivuse ajal kogunes viivis kuni laenulepingu lõppemiseni summas 11,42 eurot. Lisaks sellele muutus laenulepingu lõppemisega sissenõutavaks kogu laenusumma ning alates laenulepingu lõppemisest oli hagejal õigus nõuda alates järgmisest päevast pärast lõppemist (19.10.2010) kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist (võttes arvesse VÕS § 94 lg-s 1 toodud intressimäära). Alates 19.10.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni (18.07.2012) kogunes viivis summas 4 381,57 eurot. Hageja on palunud mõlemalt kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 30 503,22 eurot. Kostja 2 on sõlminud hagejaga käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja 2 vastutama laenulepingust tulenevate maksekohustuste täitmise ees täies ulatuses, maksimaalselt summas 34 554,22 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on nõudnud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist mõlemalt kostjalt (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-5-05). Kostja 2 oli seisukohal, et temale ei ole edastatud teadet laenulepingu ülesütlemise kohta. Hageja selgitas, et temale on teatatud viimasena kostja 2 aadress XXX. 01.10.2012 saatis hageja kostjale 2 lepingu erakorralise ülesütlemise teate, milles palus tasuda võlgnevust kuni 15.10.2010. Juhul, kui võlgnevust eelpool näidatud kuupäevaks ei tasutud, lubas hageja laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles öelda 18.10.2012. Hageja on täpsustanud, et pakkus võimalust ka läbirääkimisteks võlgnevuse tasumiseks ja/või tagatise vabatahtlikuks müügiks. Kostja 1 ega kostja 2 ei võtnud ühendust hagejaga ega tasunud võlgnevust. Käenduslepingu punkti 4 kohaselt vastutab kostja 2 käendatava kohustuse täitmise eest solidaarselt kostjaga 1. Käenduslepingu punkti 9 kohaselt kohustub kostja 2 viivitamatult informeerima hagejat oma kontaktaadressi muutumisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel loetakse käendajale saadetud teade talle kätte antuks, kui see on edastatud kostja 2 poolt hagejale viimasena teatatud aadressil. Käenduslepingul on kostja 2 aadressiks märgitud Keerispea 48, Maardu (kd I, tl 24). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 2 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate aadressil Keerispea 48, Maardu 74117, Harjumaa (kd I, tl 25-26), mis on hagejale tagastatud hoiutähtaja möödumisel (kd I, tl 90-92). Kostjale 2 edastatud teatest nähtub, et hageja on pakkunud kostjatele võimalust läbi rääkida võlgnevuse tasumise ja tagatise vabatahtliku müügi osas. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Antud sättes nimetatud teatamiskohustus tekib üksnes käendaja nõudel. Kohus leiab, et käendaja vastutust ei ole laenulepingu teate kättesaamisest sõltuvusse seatud VÕS §-ide 142-154 kohaselt. Käendaja vastutus tekib reeglina automaatselt juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendati. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja 2 kui käendaja vastutuse tekkimise aluseks ei olnud vaidlusaluse laenulepingu ülesütlemisteate kättesaamine käendaja poolt. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiastutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Kohus leiab, et juhul, kui teade tähitud kirja kohta on saabunud, tuleb lugeda tähitud kirjaga saadetud tahteavaldus kättesaaduks, kui teadet kirja kohta on olnud mõistlik võimalus kätte saada, ka arvestades kirjal järelkäimiseks vajalikku aega. Kostja 2 leiab, et käenduslepingu allakirjutamisel veenis hageja esindaja kostjat 2, et käendusleping on üksnes formaalsus, kuna ostetava kinnisvara väärtus ületab tunduvalt laenusumma ning laenumaksete lakkamisel ja laenulepingu ülesütlemise on väga lihtsalt võimalik kogu laenusumma tagasi maksta kinnisvara realiseerimise teel. Hageja selgitas, et kuna laenu väljastamise hetkel ei olnud tagatis piisav, paluti kostjal 1 leida laenule käendaja, et täita seadusest tulenevaid nõudeid. Kui laenu väljastamisel oleks piisanud tagatise turuväärtusest laenu katteks, siis ei oleks käendus vajalik olnud. Kohus leiab, et kostja 2 nimetatud vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja 2 ei ole kohtule tõendeid esitanud selle kohta, et hageja oleks avaldanud kostjale 2 survet käenduslepingu allkirjastamiseks või mõjutanud kostjat 2 muul viisil lepingule allkirja andma. Kostjal 2 oli võimalus käenduslepingu tingimustega tutvuda ja nende osas oma seisukohtade avaldamiseks ning vajadusel selgituse küsimiseks. Kohus märgib täiendavalt, et kostjal 2 oli võimalus käenduslepingu sõlmimisest veel 29. augustil 2008 koha peal loobuda, st kokkuleppe sõlmimine ja allkirjastamine toimus poolte vaba tahte alusel. Samuti oli kostja 2 seisukohal, et ilmselt hinnati kinnisvara laenulepingu sõlmimisel ebaõigesti, arvestamata võimalikke kinnisvara hinnamuutustest tulenevaid riske. Hageja on käitunud käesolevat nõuet kostja vastu esitades hea usu vastaselt selles, et ta soovib laenulepingu sõlmimise ajal kinnisvara ebaõigest hindamisest tingitud kahju panna tarbijakäenduslepingu sõlminud kostjale, soovimata ise mingil määral tekkinud majanduslikku kahju võtta enda kanda. Asja materjalidest nähtuvalt oli 05.07.2011 AS Pindi Kinnisvara ülevaatuse akti kohaselt kinnisasja XXX turuväärtus 15 977 eurot (kd I, tl 93-94). 26.10.2011 Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu nr XXX kohaselt oli kinnisasja XXX 12-kuulise müügiperioodi turuväärtus 12 000 eurot, 3-kuulise müügiperioodi turuväärtus 8 400 eurot, väärtus sundmüügi korral 6 000 eurot (kd I, tl 95-115). 11.07.2011 arestis Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rocki Alber kinnisasja hinnaga 15 977 eurot (kd I, tl 118-121). 31.08.2011 saatis kohtutäitur Rocki Albert täitetoimingust teatamise, mille kohaselt vara müüakse elektroonilisel enampakkumisel. Pakkumiste esitamise aeg oli teate avaldamisest kuni 05.10.2011 kell 11.00 elektroonilises oksjonikeskkonnas ja enampakkumine on pikeneva lõpuga. Enampakkumise alghind oli 15 977 eurot (kd I, tl 125-126). 05.10.2012 enampakkumine nurjus (kd I, tl 128-129). 15.12.2012 toimus järgmine enampakkumine (enampakkumise alghind oli 12 000 eurot) (kd I, tl 133-137). 15.12.2012 kordusenampakkumisel müüdi vara hinnaga 12 600 eurot (kd I, tl 138). Hagejale maksti välja 11 163,10 eurot ja kohtutäiturile täitekulud 1 436,90 eurot (alustamise tasu 19,16 eurot, põhitasu 1 190,94 eurot ja enampakkumistega seotud täitekulu 226,80 eurot) (kd I, tl 141).

Hageja selgitas täiendavalt, et kinnistu müügist laekus hagejale 11 163,10 eurot, mis läks laenulepingust tuleneva põhiosa katteks. Kohus on seisukohal, et kinnisasi on realiseeritud vastavalt turuväärtusele. Kostja 2 ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks laenulepingu tagatiseks olnud vaidlusaluse korteriomandi tegelik turuväärtus selle võõrandamise hetkel. Kohus on seisukohal, et hageja kanda ei saa jätta kõiki laenu tagasimaksmisega seonduvaid kostjate riske (nt kostja 2 töötuks jäämine, laenulepingust tulenevate kohustuse täitmist tagavate tagatiste väärtus nende realiseerimise ajal jne). Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg.s 2 ja 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuse täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Kostja 2 arvamuse kohaselt on käendusleping tühine, kuna see kahjustab ebamõistlikult teist lepingupoolt- kostjat 2. Käendusleping sisaldab küll rahalist maksimumsummat, kuid käenduslepingu sõlmimisel ei ole teine lepingupool- hageja- üldse välja selgitanud, kas kostjal 2 oli majanduslikult võimalik sellise ulatusliku summa (540 656 krooni) käendust enda peale võtta. Hageja oli seisukohal, et hageja ei ole institutsioon, kes enne krediiditoodete väljastamist palub krediidi saajatel välja valida temale sobiva käendaja. Seetõttu oma majanduslikust seisust ja vastutuse suurusest pidi kostja 2 olema enne käenduslepingu allkirjastamist teadlik ning arvestama võimalusega, et mingi ajahetkel võib/peab ta asuma laenusaaja kohale makseid tasuma. Kohus on seisukohal, et laenusaajal on alati vähemalt passiivne kohustus anda pangale oma maksevõime ja seda mõjutavate asjaolude kohta teavet. Kohus märgib täiendavalt, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine teenib nii krediidiandja kui krediidisaaja huve, krediidiandja riskide vähendamise ning krediidisaaja jaoks temale sobivaimate pakkumiste tegemise ning nõustamise näol. Kohus leiab, et kostja 2 käendajana pidi siiski eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping ei ole tühine. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tuleneva nõude osas 30 503,22 eurot ja kostjalt 1 krediitkaardi lepingust ja arvest nr 558 (hindamisakti koostamine) tuleneva nõude osas 3 592,94 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja esitas kostjate 1 ja 2 vastu laenulepingust nr XXX tuleneva nõude 30 503,22 eurot. Samuti esitas hageja kostja 2 vastu krediitkaardi lepingust nr XXX ja Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt koostatud hindamisaktist tuleneva nõude 3 592,94 eurot.