EN hagi Danske Bank A/S, kohtutäitur Hille Kudu, BL, IL vastu ühisomandiõiguse tunnustamiseks, kinnisasja arestist vabastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2014.a määrus hagi osaliselt läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EN määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): EN (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXX XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Ilya Zuev Kostja I: Danske Bank A/S (registrikood: 61126228) Eesti filiaali kaudu (registrikood: 11488826; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v.adv Rainer Kuulme Kostja II (vastustaja): Tallinna kohtutäitur Hille Kudu tehinguline esindaja Reet Vokk Kostja III: BL, (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht:
XXXX X XX XXXXXXX XXXX, XXXX XXX
XXXXX XXXXXX, XXXXXXXXXXX XX XXXXXXXXX XXXXXXXXXXX) Kostja IV: IL (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht:
XXXXX XXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(5)
Tsiviilasi nr 2-14-13786
Resolutsioon:
1.
Harju Maakohtu 18.06.2014.a määrus jätta muutmata.
2.EN määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta EN kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.26.03.2014 esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu ühisomandiõiguse tunnustamiseks, kinnisasja arestist vabastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. 30.04.2014.a esitas kostja II taotluse jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata. Kostja II leidis, et ta tegutseb ametiülesannete korras ja viib läbi täitemenetlust üksnes täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1), pöörates sissenõudja soovil sissenõude võlgniku varale. Kui kohus tunnistab mingil põhjusel sundtäitmise lubamatuks või vabastab vara arestist (TMS § 222), siis kohaldub koheselt TMS § 222 lg 4. Selle rakendumiseks ei ole vajalik esitada hagi kohtutäituri vastu. Kohtutäitur ei saa olla asjast huvitatud isik omandivaidluses võlgniku ja kolmanda isiku vahel. Kohtutäituri tegevuses täitemenetluse läbiviimisel kehtib formaliseerituse printsiip, st kui täitmiseks on esitatud nõuetekohane täitedokument ning on täidetud täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused, siis kohtutäitur alustab sundtäitmisega. Kohtutäitur ei osale, ei võta seisukohta ega anna hinnanguid materiaalõiguslikes vaidlustes menetlusosaliste vahel. 14.05.2014.a esitas hageja oma seisukoha kostja II taotlusele. Hageja leidis, et kostja II on vastanud nõuetele, mis teda ei puuduta. Selline esindaja töö polnud antud asjas vajalik ja seega palus hageja kohtul jätta sellega seotud kulud igal juhul kostja II enda kanda. Kostja II vastu oli suunatud vaid nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõue, mis tuleneb kinnistusraamatuseadusest. Menetluskulude tekkimise vältimiseks tuli kostjal II hagi õigeks võtta, kuna sel juhul tekiks kostjal II õigus taotleda menetluskulude jätmist hageja kanda TsMS § 168 lg 6 alusel. Hagi õigeksvõtmine ei kahjustaks kostja II olukorda, kuna kostja II vastu esitatud nõue kuulub rahuldamisele juhul, kui rahuldatakse ka ülejäänud nõuded, millistes kostja II ei ole menetlusosaline, ja seda n-ö automaatselt. Kui ülejäänud nõudeid ei rahuldata, siis omanikukannet ei parandata sõltumata kostja II õigeksvõtust.
2.Maakohus rahuldas 18.06.2014.a määrusega kostja II taotluse asja tema suhtes läbi vaatamata jätmiseks ja jättis hagi vastavas osas läbi vaatamata. Kohus jättis kostja II menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt palub hageja kostja II suhtes tuvastada kohustus anda nõusolek kinnisasja XXXXXX X, XXXXXXX XXXXX, XXXXX XXXX omanikukande muutmiseks, kuna kostja II on alustanud kostja III suhtes täitemenetlust täiteasjades nr 035/2013/764 ja
2(5)
Tsiviilasi nr 2-14-13786 035/2014/56 täitmisavalduse ja täitedokumendi täitmiseks tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 1. Kostja I kasuks on täitemenetluse käigus seatud kostjale III kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXX X, XXXXXXXX XXXXX, XXXXX XXXX kohtulik hüpoteek. Kohus märkis, et TMS § 23 lg 1 I lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega on kostja II täitnud enda ametist tulenevaid ülesandeid vastavalt TMS-le ning alustanud täitemenetlust kostja I avalduse alusel. Kohus lisas, et kui kohus tunnistab sundtäitmise lubamatuks või vabastab kinnisasja arestist, siis kuulub kohaldamisele TMS § 222 lg 4, mille kohaselt hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Seega ei ole kostja II osalemine menetluses hageja taotletud eesmärgil vajalik ning see ei taga hageja seadusega kaitstud õigust, kuna kostja II tegevus täitemenetluse raames on reguleeritud TMS-i alusel ning riik ei pea hagejale käesoleval juhul andma õiguskaitset kostja II suhtes. Seega leidis kohus, et antud juhul on tegemist olukorraga, mis tingib hagi läbi vaatamata jätmise kostja II suhtes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
18.06.2014.a esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada.
Kaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud hageja sellega, et hagi jäi kostja II suhtes läbi vaatamata. Täitekulude ja kohtutäituri tasu osas on kohtutäitur ka ise sissenõudja, kuna kohtutäitur täidab samas menetluses TMS § 2 lg 1 p 16 alusel ka oma täitekulude ja kohtutäituri tasu määramise otsust. Oma sellise nõude tagamiseks seadis kostja II keelumärke enda kasuks. Seega kohaldub TMS § 222 lg 3 ka kohtutäituri suhtes, kes on sissenõudjaks täitekulude ja kohtutäituri tasu osas, ja seega peab hageja nõue seadusest tulenevalt olema suunatud ka kostja II kui sissenõudja vastu. Analoogilisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1164-13 p-s 11. Sellest seisukohast tulenevalt laiendas hageja kostjale II ka nõuded kinnistu arestist vabastamiseks ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks (nõuded 2 ja 3). Hageja ei välistanud, et kohus võib rahuldada hageja esimese nõude, st tuvastada, et kinnistu on hageja, kostja III ja kostja IV ühisomandis, ja jätta rahuldamata nõuded 2 ja 3. Sellisel juhul on hageja neljanda nõude, st omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamine, kohtutäituri vastu õigustatud. Ka juhul, kui kohus rahuldaks hageja kolm esimest nõuet, ei tähendaks see kinnisasja aresti alt automaatset vabastamist, vaid kostja II peab esitama selleks registrile avalduse. Välistatud ei ole olukord, kus kinnisasja vabastamisega võib tekkida viivitus ja hagejal tekib vajadus pöörduda kohtusse teist korda. Käesolevas menetluses osalemine koormaks kostjat II palju vähem kui hageja jaoks uue kohtuasja algatamine. TsMS § 369 kohaselt võib esitada hagi ka tulevase kohustuse kohta. Hagejale nähtub kostja II käitumisest praeguses menetluses, et kinnisasja aresti alt vabastamiseks vajaliku avalduse esitamisega kostja II poolt võib tekkida viivitus või muu raskus. Riigikohus on lahendi nr 3-21-69-11 p-s 18 märkinud menetlusosaliste ringi kohta, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt, seega kostjana tuleb käsitleda ka kohtutäiturit. Hageja ei nõustunud sellega, et ta peab kandma kohtutäituri õigusabikulud. Kohus ei ole lahendanud hageja taotlust jätta kostja II menetluskulud osas, milles need on seotud kostjat II mittepuudutavatele nõuetele vastamisega kostja II kanda. Lisaks leidis hageja, et ta ei pea üldse kandma kostja II õigusabikulusid, kuna viimane osaleb menetluses oma avalik-õigusliku ametitegevuse tõttu ja seega tuleb kostjat II käsitleda kui tavapäraseid halduskohtumenetluses vastustajana osalevaid haldusorganeid. Sarnasele järeldusele on jõudnud Riigikohus lahendi nr 3-3-1-62-05 p-des 8 ja 9.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-14-13786
4.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ülejäänud kostjad ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud.
5.Harju Maakohtus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 18.06.2014.a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus leidis õigesti, et TMS §-s 222 reguleeritud hagi puhul ei saa üldjuhul kohtutäiturit pidada menetlusosaliseks. Kuigi kohtutäitur teeb iga täitemenetluse algatamisel kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning määrab nii täitemenetluse algatamise aluseks olnud täitedokumentidest tulenevate nõuete kui ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva kohtutäituri tasu nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja, näeb TMS § 222 lg 3 siiski ette, et TMS §-s 222 reguleeritud hagi esitatakse üksnes sissenõudja ja võlgniku vastu. Seadusandja on vastava hagi puhul teadlikult kohtutäituri menetlusosaliste ringist välistanud. Sama menetlusosaliste ring on ka TMS §-s 221 reguleeritud hagi puhul. Määruskaebuse esitaja väide, et kohtutäitur tuleb lugeda sissenõudjaks TMS § 222 lg 3 tähenduses põhjusel, et kohtutäitur täidab lisaks täitemenetluse algatamise aluseks olnud nõudele ka kohtutäituri tasunõuet, ei saa tingida teistsuguse järelduse tegemist, sest olukorda, kus kohtutäitur oma tasunõuet sama täitemenetluse raames ei täidaks, sisuliselt ei eksisteeri ning sellisel juhul muutuks TMS § 222 lg 3 sisutühjaks. Seadusandja eesmärk on see, et vaidlused täitmisele kuuluva vara koosseisu üle toimuksid täitemenetluse osaliste vahel ning täitemenetluse läbiviijana tegutsev kohtutäitur ei peaks osalema eraisikutevahelistes varalistes vaidlustes, mis puudutavad täitemenetluse osaliste huve ja õigusi. Kuivõrd kohtutäitur ei ole TMS §-s 222 sätestatud hagi menetlusosaline, on täituri suhtes kehtestatud õiguslik tagajärg TMS § 222 lg-s 4. Kohtutäitur tuleb lugeda sissenõudjaks TMS §-s 222 sätestatud hagi puhul siis, kui täitemenetlus algatatakse ainuüksi kohtutäituri tasunõude täitmiseks või kui täitemenetlus viiakse läbi ainuüksi selle nõude täitmiseks.
8.Maakohus leidis õigesti ka seda, et kohtutäitur ei ole mitte ühegi käesolevas menetluses esitatud õigussuhte osaline, mistõttu ei saa riik anda hagejale nendes nõuetes täituri suhtes esitatava hagi puhul õiguskaitset. Tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks saab esitada vaidlusaluse õigussuhte poolte suhtes eeldusel, et õigussuhte pooled õigussuhte olemasolu või selle konkreetset sisu ei tunnista. Viimast siiski eeldusel, et hagejal on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Vara aresti alt vabastamise ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi menetlusosaliste ringiga seonduvat käsitles ringkonnakohus eespool. Hagejal puudub kostja II suhtes õiguskaitsevajadus ka hagiavalduse resolutsiooni p-s 1.4. märgitud haginõude osas. Seal palub hageja kohustada kõiki kostjaid andma nõusolek vaidlusaluse kinnisasja registriosa 2. jao kande muutmiseks selliselt, et kinnisasja omanikena oleksid kinnistusraamatusse kantud hageja, kostja 3 ja kostja 4 ühiselt. Kostja 2 suhtes võiks hagejal õiguskaitse vajadus tuleneda sellest, et hageja väidete kohaselt koormas kostja II vaidlusaluse kinnisasja keelumärkega enda kasuks. Kuivõrd aga TMS § 222 lg 4 kohaselt kuulub TMS §-s 222 reguleeritud hagi rahuldamise korral keelumärge
4(5)
Tsiviilasi nr 2-14-13786 kustutamisele, puudub hagejal vajadus hageda kostjaltII kui keelumärke järgi õigustatud isikult omanikukande muutmise eeldusena puudutatud isiku nõusolekut.
9.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka see, et hageja kardab, et kohtutäitur ei tarvitse tulevikus seaduses sätestatud kohustusi täita. Juhul, kui kohtutäitur peaks tulevikus jätma seaduses sätestatud kohustused täitmata, on võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
10.Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole olnud oma avaldustes järjekindel. Esmalt esitas hageja hagi nelja kostja suhtes. Hageja ei märkinud hagiavalduses, millised nõuded ta milliste kostjate suhtes esitab. Kuivõrd kostjatena oli hagiavalduses märgitud neli isikut ning hageja ei märkinud, et ta mõnda nõuet mõne kostja suhtes ei esita, tuli hagiavalduse pinnalt järeldada, et hageja soovis kõiki hagiavalduses märgitud nõudeid esitada kõikide kostjate suhtes. See, et kõiki nõudeid ei saa alati kõikide kostjate suhtes rahuldada, ei välista seda, et hageja soovib hagi või mõnda haginõuet esitada mõne sellise kostja suhtes, kelle osas hagi rahuldamisele kuuluda ei saa. Hagimenetluses otsustab hageja kas ja kelle suhtes ta hagi esitab. Seejuures võib juhtuda, et hageja ja kohus on hagi esitamise lubatavuse või õigussuhte osaliste osas erinevatel seisukohtadel nii nagu see on ka käesoleval juhul. Juhul, kui hageja esitab hagi nelja kostja suhtes ja ei märgi hagiavalduses, et ta osasid nõudeid mõne kostja suhtes esitada ei soovi, siis tuleb kohtul lähtuda sellest, et hageja soovis kõik nõuded esitada kõikide kostjate suhtes ja kohus ei saa ega tohi hakata ise eeldama, et äkki hageja osasid nõudeid kõikide kostjate suhtes esitada ei soovinud põhjusel, et vastavad nõuded oleksid perspektiivitud. Sellest tulenevalt ei saanud ei kohus ega ka kostja II eeldada, et hageja mõnda nõuet kostja II suhtes ei esitanud ning seega ei olnud ka kostja II poolne hagile täielik vastamine põhjendamatu.
11.Samas esitas hageja määruskaebuses vastukäivad väited. Hageja väitis määruskaebuses, et kostja II suhtes esitati hagi üksnes omanikukande muutmise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes. Samas määruskaebuses väitis aga hageja, et kostjat II tuleks siiski pidada ka sissenõudjaks TMS § 222 lg 3 tähenduses, ning et sellel põhjusel tuleks kostja II suhtes hagi läbivaatamata jätmise määrus tühistada. Seega tugines hageja määruskaebuses vastuoluliselt sellele, et ta ei soovinudki TMS §-s 222 sätestatud nõuet kostja II suhtes esitada, aga ka sellele, et kostja II on TMS §-s 222 sätestatud õigussuhte pooleks. Juhul, kui hageja aga kostja II suhtes vastavasisulisi nõudeid esitada ei soovinud, ei oma see küsimus tähendust.
12.Maakohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse muutmiseks alus puudub. Hagi läbivaatamata jätmise korral jäävad menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul erandeid ei esine. Juhul, kui kohtutäituri suhtes esitatakse hagi, osaleb kohtutäitur hagimenetluses nagu iga teine menetlusosaline. Hagimenetluses menetluskulude jaotust halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri. Maakohus määras kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Selle alusel mõistetakse hagejalt summaarselt välja need kostja 2 menetluskulud, mis on põhjendatud ja vajalikud. Selle vastuväite, et osad kostja 2 poolt kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud, saab hageja esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise menetluses.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.