Harju Maakohtu 16.03.2015 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.H.A 15.04.2015 apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus H.A kanda. H.Ale ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Välja mõista H.Alt Eesti Vabariigi kasuks 650 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates, vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfo lehele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike I teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.03.2014 esitas hageja Harju Maakohtule hagi Danske Bank A/S, kohtutäitur Hille Kudu, O.Z-i ja B.T vastu, paludes tuvastada, et kinnistu XXX (registriosa number XXXXXXX) on seltsingulepingu alusel hageja, O.Z-i ja B.T ühisomandis, millest ühisomandi lõppemisel kuuluks hagejale 60% ja abikaasadele O.Z ja B.T ülejäänud osa; tunnistada täitemenetlused tsiviilasja 2-10-40740 kohtuotsuse ja –määruse täitmiseks kinnistu XXX (registriosa number XXXXXXX) suhtes lubamatuteks ja
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786
vabastada kinnistu arestist täiteasjades 03572013/764 ja 035/2014/56; tuvastada, et kõik kostjad on kohustatud andma nõusoleku kinnisasja (registriosa number XXXXXXX) omanikukande muutmiseks selliselt, et omanikeks oleksid kantud hageja ja O.Z ning B.T ühiselt; menetluskulud jätta kostja I kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja III hageja tütar. Kostja II on kostja III abikaasa aastast 1980. Hagejal suri 1993. aastal mees, hageja tervis muutus 2000. aastal oluliselt halvemaks, hagejal oli raske elada üksi ja ta veenis kostjaid II ja III ehitama maja. Abikaasad kostja II ja kostja III kahtlesid, kas neil on piisavalt vahendeid sellise ettevõtmise jaoks ja hageja nõustus võtta suurema osa kulutustest enda peale. 2002 aasta alguses sõlmisid hageja ning abikaasad kostja II ja kostja III suuliselt ja konkludentselt ühise tegutsemise lepingu ENSV TsK § 438 mõttes eesmärgiga rajada ühine kodu, ehitada ühine elamu, hoolitseda selle eest, et elada seal ühiselt, abistada üksteist ja kasvatada järeltulijaid. Selle eesmärgi saavutamiseks müüsid kostjad II ja III oma korteri ja hageja oma korteri. Hageja suunas kõik oma säästud ja vara müügist saadud vahendid ühise elamu (XXX) ja kodu rajamiseks. Nii tegi hageja maksed seoses majaga XXX kokku 1 702 166,49 krooni, mis vastab summale 108 788,27 eurot. See moodustab hageja andmetel vähemalt 60 % kulutustest, mis olid maja ehitamiseks ja sisustamiseks tehtud. Lisaks rahalisele osalusele tegi hageja ja teeb ka praegu mitterahalisi panuseid: aia-, koristus-, koduperenaise-, lapsehoidja-, valvuri-, koka- jms töö. Kostjad II ja III kaotasid töökohad ja aastatel 2008 kuni 2011 ei töötanud, seega tegi sellel ajal kulutusi hageja. Asjaajamise lihtsustamiseks vormistati dokumente mitte kõikige seltsinglaste nimele ühiselt, vaid omanikuks oli kantud ainult kostja II. Hagejal ei ole õigusalaseid teadmisi ja seega ei ole hageja kunagi tundnud huvi dokumentide vormistamise viisi vastu, uskudes, et tema õigustega on arvestatud. Hageja arvab, et hageja ja kostjate II ja III vaheline ühise tegutsemise leping kehtib ka siis, kui see polnud sõlmitud notariaalselt. Hageja taotleb ühisomandiõiguse tunnustamist. Hageja soovib, et tegelik omandiõigus oleks kantud kinnistusraamatusse. See aitaks ära hoida ootamatusi ja kaitsta hageja õigusi olukorras, kus teiste ühisomanike vastu suunatud nõudeid üritatakse rahuldada ka hagejale kuuluva asja arvel. Hagejal andmetel kostjad on keeldunud kinnistusraamatu parandamiseks nõusoleku andmisest vabatahtlikult. Omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõue on suunatud kõikide kostjate vastu. 17.04.2013 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-40740, millega kostjalt II on välja mõistetud 65 883 eurot ja 13 senti kostja I kasuks. 27.12.2013 jõustus kohtumäärus samas tsiviilasjas, millega kostjalt II mõisteti kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena 13 362,62 eurot. Kostja I kavatseb rahuldada täitemenetlustes 035/2013/764 ja 035/2014/56 oma nõuded kostja II vastu maatüki XXX müügi arvel. Et maatükk XXX kuulub tegelikult mitte kostjale II ainuisikuliselt, vaid hagejale, kostjale II ja kostjale III ühiselt, siis sellele maatükile ei või pöörata sissenõuet kostja II vastu suunatud nõude täitmiseks. Sel põhjusel palub hageja vabastada maatüki XXX arestist ja tunnistada kostja II vastu suunatud nõuete täitmine maatüki XXX arvel lubamatuks.
Kostja I vastuväited
8.Kostja I vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ja palub selle jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, kui hageja kohtu määratud tähtajaks tagatist ei anna või alternatiivselt hagi läbi vaatamisel jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kinnistusraamatust nähtub, et hageja näol ei ole tegemist kinnistu omanikuga, mistõttu tuleb hageja hagi pidada täielikult perspektiivituks, kuna hagiga ei ole võimalik hageja
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786 taotletavat eesmärki saavutada. Kuivõrd kinnistu ei kuulu hagejale, siis ei saa sundtäitmine kinnistu suhtes mingil viisil rikkuda hageja õigusi ning hagejal ei ole alust esitada hagi arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal on elamu ehitusse panustamisega seotud rahalised nõuded võimalik esitada kinnistu omanike (O.Z ja B.T ) vastu.
10.Notariaalselt tõestatud tehingut hageja poolt kinnistu omandamiseks sõlmitud ei ole ja hageja poolt väidetud suulises vormis tehingud on vorminõude rikkumise tõttu tühised.
11.Kohtupraktika kohaselt, kui seltsingu eesmärk oli kinnisasja omandamine, peab seltsinguleping olema sõlmitud notariaalses vormis.
12.12.04.2005 sõlmitud lepingu kohaselt omandas kinnistu O.Z. Ka 23.05.2013 omandiõiguse tunnistusest, 09.05.2005 lepingust ning O.Z-i ja B.T poolt digitaalselt allkirjastatud 06.05.2013 kinnistamisavaldusest nähtuvalt on kinnistu O.Z-i ja B.T, mitte H.A ühisvara. Asjaolu, et H.A, O.Z ja B.T on väidetavalt sõlminud suulise seltsingulepingu ja, et H.A on väidetavalt elamu ehitamist finantseerinud, ei muuda kinnistu osas kinnistusraamatu kannet ebaõigeks, samuti ei muuda see faktilist asjaolu, et H.A ei ole kinnistu omanik.
13.Hagi eesmärk on välistada läbi ebaõigete andmete esitamise kostja I nõude rahuldamine kinnistu arvelt.
14.Suurem osa kinnistule elamu ehitamise kuludest on kantud O.Z ja B.T poolt. Hageja väide, nagu oleks hageja kandnud suurema osa kinnistule elamu ehitamise kulutustest, ei ole eluliselt usutav. Hageja näol on tegemist pensionäriga, kelle sissetulekuks on pension summas 349 eurot, samuti ei ole hageja tõendanud, millises summas laekus talle rahalisi vahendeid talle kuulunud korteri (XXX) müügist. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole hagejale kuulunud suvilat. Tõendamata on, et hageja kandis 60% kuludest. Hagist nähtuvalt müüsid O.Z ja B.T elamu ehitamisse panustamiseks korteri aadressil YYY, samuti võtsid O.Z ja B.T kinnistule elamu ehituseks laenu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalist summas 191 735 eurot. Ka hagile lisatud 03.05.2002 notariaalsest lepingust nähtuvalt on kinnistu ostmise eest tasunud O.Z. Eelnevast nähtuvalt on suurem osa kinnistule elamu ehitamise kuludest kantud O.Z ja B.T, mitte hageja poolt.
15.Suurema osa hageja poolt hagis esile toodud makseid on hageja kandnud O.Z-ile ja B.T-le või O.Z-i äriühingule (AS R), mistõttu ei ole tõendatud nende maksete seos elamu ehitamisega. Kostja II vastuväited
16.Kostja II on seisukohal, et kuigi aadressil XXX asuv maja on kostja II nimel, tuleks tegelikuks omanikuks lugeda hagejat. Kostja III vastuväited
17.Kostja III avaldas, et tema ema, H.A, poolt hagiavalduses toodud asjaolud on põhimõtteliselt õiged, kostja III ei vaidle neile vastu. See oli hageja idee, et kõik müüksid oma vara ja ehitada ühine maja.
18.Kostja II ja kostja III rahast ei piisanud ja suurema osa kulutustest võttis enda peale hageja. Hageja kehva enesetunde ja kostja III hõivatuse pärast ei käidud dokumente vormistamas kõik kolmekesi, vaid kostja II vormistas kõik paberid enda nimele, kuna nii oli tol ajal lihtsam.
19.Hageja on alati olnud täieõiguslik ja täisväärne perenaine ja omanik selles majas ja kostjad II ja III ei ole kunagi sellele vastu vaielnud, kuna maja ehitamine oli hageja algatus, tema osales aktiivselt, mõtles välja, mida ja kuidas ehitada või kujundada, kogus selle idee elluviimiseks rohkem raha kui kostjad II ja III kahekesi.
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786
20.Kostja I käitub ebaausalt, kui püüab müüa iga kavalusega vara, mille kohta teab, et see tegelikult ei kuulu tema võlgnikule. Näiteks, kui notar andis välja tõendi, et maja oli ehitatud abielu jooksul, seega kuulub mitte ainult mehele, vaid ka kostjale II ja kostja 3II tahtis, et ka kostja II oleks kantud kinnistusraamatusse, siis kostja I advokaat sellega ei nõustunud põhjust seletamata ja survestas kohtutäiturit maja kiiremini müüma. Menetluse edasine käik
21.Kostjaks olnud Tallinna kohtutäitur Hille Kudu vaidles hagile vastu ja palus selle jätta tema suhtes läbi vaatamata.
22.18.06.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu taotluse jätta asi tema suhtes läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus jõustus 21.01.2015. Esimese astme kohtu otsus
23.Harju Maakohus jättis 16.03.2015 otsusega hagi rahuldamata; tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega keelati kohtutäitur Hille Kudul täitemenetlustes nr 035/2013/764 ja 035/2014/56 kinnisasja osas, mille registriosa nr on XXXXXXX, täitetoimingute läbiviimine ning jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 2178,69 eurot.
24.Käesolevas asjas on hageja esitanud nõude ühisomandiõiguse tunnustamiseks, kinnisasja arestist vabastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Hageja on seisukohal, et tema õigus kõigi eelnimetatud nõuete esitamiseks tuleb asjaolust, et hageja on aadressil XXX asuva kinnistu üks omanikest. Kostja I vaidleb esitatud nõudele vastu põhjendusel, et hagejal puudub õigus nõuda enda tunnustamist XXX kinnisasja kaasomanikuna, kuna ükski tehingutest, mis hõlmas kinnisasja soetamist, ei ole sõlmitud notariaalselt.
25.Kohus märgib, et antud asjas on tuvastamist leidnud, et kinnistu asukohaga XXX omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja II (kd I lk 151). Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda ka enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja ühe omanikuna.
26.Hageja on oma nõuet põhistanud asjaoluga, et hageja ning kostjad II ja III sõlmisid suulise seltsingulepingu, mille raames nii hageja kui kostjad II ja III müüsid neile kuuluvat kinnisvara ning soetasid saadud ressursside eest kinnistu asukohaga XXX. Hageja väitel kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna üksnes kostja III, kuna see hõlbustas asjaajamist.
27.Kohus märgib, et antud juhul on XXX kinnistu soetamise näol olnud tegemist kinnisasja omandamise tehinguga. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 120 lg-st 1 tulenevalt peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Lähtuvalt eelnimetatud sätetest pidi hageja olukorras, kus ta soovis, et ka temast saaks üks kinnisasja omanikest, sõlmima selleks notariaalselt tõestatud tehingu. Antud juhul hageja seda teinud ei ole.
28.Hageja on küll väitnud, et hageja ning kostjate II ja III vahel oli suuline kokkulepe, et kõik saavad ühiselt kinnisasja omanikeks, kuid kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786 õiguslikke tagajärgi. Kohus on lähtuvalt eelnimetatud sätetest seisukohal, et ka juhul, kui hageja ja kostjate II ja III vahel oli suulises vormis sõlmitud leping kinnisasja ühiseks omandamiseks, on kõnealune leping tühine ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi, kuna lepingu sõlmimisel ei ole järgitud seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Kohus märgib, et ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-99 asunud seisukohale, et ainuüksi kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu osa, ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna. Majaosade ostmise eel võis selline kokkulepe pooltel olla, kuid kui poolte eesmärgiks oli kaasomandi loomine, siis tuli majaosad osta poolte kaasomandisse. Kohus leiab tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist, et ka praegusel juhul ei piisanud hagejal vaidlusaluse kinnistu omanikuks saamiseks sellest, et hageja ja kostjate II ja III vahel oli väidetavalt olemas suuline kokkulepe kinnistu ühisesse omandisse ostmiseks. Olukorras, kus hageja soovis, et ka temast saaks üks kinnistu omanikest, oleks hageja pidanud vastava tehingu ka notariaalselt vormistama. Antud juhul ilmneb esitatud tõenditest, et XXX kinnistu omandas 12.04.2005 notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga kostja II ning hageja tehingu osaline ei olnud.
29.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja ei ole notariaalses vormis sõlminud ühtegi lepingut, mis võimaldaks anda aluse tunnistada hagejat kui üht XXX kinnistu omanikest, tuleb hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata jätta.
30.Lisaks omandiõiguse tunnustamise nõudele on hageja esitanud ka nõuded kinnisasja arestist vabastamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning kinnistusraamatu omanikukande parandamiseks. Kohus märgib, et olukorras, kus leidis tuvastamist, et hageja näol ei ole tegemist ühega XXX kinnistu omanikest, puudub hagejal õigus vastavate nõuete esitamiseks, kuna nimetatud nõudeid saaks esitada üksnes kinnisasja omanik, kellel on vastava nõude esitamiseks õigustatud huvi.
31.Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hageja nõude ühisomandiõiguse tunnustamise, kinnisasja arestist vabastamise, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise ja omanikukande parandamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudes rahuldamata.
32.Võttes arvesse, et kohus jätab käesoleval juhul esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega keelati kohtutäitur Hille Kudul täitemenetlustes nr 035/2013/764 ja 035/2014/56 kinnisasja osas, mille registriosa nr on XXXXXXX, täitetoimingute läbiviimine. Apellatsioonkaebus
33.Hageja esitas maakohtu otsuse peale kaks apellatsioonkaebust, millest esimese, so 13.04.2015 apellatsioonkaebuse esitas hagejale maakohtu menetluses riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat ning mille Tallinna Ringkonnakohus jättis menetlusse võtmata 13.08.2015 määrusega, mis jõustus 11.09.2015.
34.Hageja poolt esitatud teises, so 15.04.2015 apellatsioonkaebuses, palub apellant maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, juhul kui ringkonnakohtul puudub alus uue otsuse tegemiseks, tühistada maakohtu otsus ja saata asi tagasi maakohtusse uue otsuse tegemiseks, menetluskulud jätta kostja I kanda.
35.Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ning on seetõttu ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi.
36.Apellatsioonkaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul on Harju Maakohus jätnud oma otsuse tegemisel hageja väited seltsingu olemasolu ning seltsinglaste ühisomandi osas kaalumata. Kohus ei ole selgitanud, miks ei pea vajalikuks kaaluda seltsingu ning seltsinglaste ühisomandi olemasolu.
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786
37.Hageja on nii oma hagis kui ka hilisemas kohtumenetluses jäänud selle juurde, et 2002 aasta alguses sõlmisid hageja ning kostja II ja kostja III suuliselt ja konkludentselt ühise tegutsemise lepingu ENSV TsK § 438 mõttes eesmärgiga rajada ühine kodu, ehitada ühine elamu, hoolitseda selle eest, et elada seal ühiselt, abistada teineteist ja kasvatada järeltulijaid.
38.Seega on tegemist ühise tegutse eesmärgil soetatud varaga, millest tulenevalt võib lugeda, et XXX kinnistu näol tegemist seltsinglaste ühisomandisse kuuluva varaga. Sama asjaolu on käesolevas menetluses kinnitanud ka kostja II ja kostja III.
39.Hageja on kohtule tõendanud, et tema panus nimetatud kinnistu soetamisse ja maja ehitusse ning edaspidisesse korrashoidu ja laenu tagasimaksetesse võrdub umbes 60% kogu kinnistu soetus maksumusest, kogusummas 1 702 166,49 krooni, mis vastab summale 108 788,27 eurot.
40.Seega on hageja tõendanud oma suurt osalust nimetatud seltsingusse ning seda, et kinnistu oli soetatud ühise tegutsemise eesmärgil, olenemata asjaolust, kelle nimele nimetatud kinnistu kinnistusraamatusse kanti. Kaebaja leiab, et seltsinglaste ühisomandi sätete kohaldamist ei välista see, kas asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab seltsingu likvideerimisel või lõpetamisel ka jagada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-10914 leidnud, et seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama pool, kes sellele tugineb. Käesoleval juhul on hageja seltsingulepingu olemasolu tõendatud kostjate II ja III omaksvõtuga vastavalt TsMS § 231 lg 2. Hageja ei oleks võõrandanud talle kuuluvat eluaset, kui tal ei oleks olnud soovi elada ühiselt kostja II ja III XXX kinnistul. Kohus on jätnud aga eeltoodud hageja selgitused ning nõuded tähelepanuta.
41.Asjaolu, et kohus võib tuvastada seltsinglaste omandiõigust soetatud varale, olenemata kelle nimele see on soetatud, tõendab olukord, et seltsingu likvideerimisel jagatakse nimetatud vara vastavalt poolte panusele seltsingusse. Seltsingu likvideerimisel peaks kohus nimetatud asjaolu arvestama.
42.Apellatsioonkaebuse esitaja leiab, et eeltoodud asjaoludel on võimalik seltsinguvara tuvastamine ka enne seltsingu likvideerimist ning vara jagamist. Kuivõrd Riigikohus on tunnustanud vabaabielu poolte puhul ka seltsingulepingu regulatsioonile sarnast Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 438 lg 1 järgset ühise tegutsemise lepingu regulatsiooni kohaldades, millele hageja ka käesoleval juhul tugines, siis ei oma siinkohal tähtsust asjaolu, kas nimetatud seltsing või ühine tegutsemine sai alguse tsiviilkoodeksi või võlaõigusseaduse kehtivuse ajal. Tähtsust omab üksnes asjaolu, et tegutseti ühistes huvides ning kõik kolm osapoolt on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused; pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.
43.Kuivõrd seltsingu kokkulepe oli sõlmitud enne VÕS ja TSÜS (2002) jõustumist, siis selle vormile tuleb kohaldada sõlmimise ajal kehtinud TsK sätetest tulenenud vormivabadust. VÕSRS üleminekusätete kohaselt enne VÕS ja TSÜS (2002) sõlmitud lepingud on kehtivad, kui olid kooskõlas sõlmimise ajal kehtinud õigusega.
44.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd tema ning kostja II ja kostja III on kinnistut soetades tegutsenud ühistes huvides, soetades nimetatud kinnistu seltsingu varasse, esineb hagejal ka õigustatud huvi kinnisasja arestist vabastamise/sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete esitamiseks. TMS § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786 lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Maakohus oleks pidanud nimetatud nõuded ka sisuliselt lahendama. Vastustaja I vastus apellatsioonkaebusele
45.Vastustaja I leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et see on võetud ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse, mistõttu tuleks jätta läbi vaatamata või apellatsioonkaebuse läbivaatamisel jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda.
46.Hageja esitas 13.04.2015 Harju Maakohtu 16.03.2015 otsusele apellatsioonkaebuse. 14.04.2015 avaldusega loobus hageja 13.04.2015 esitatud apellatsioonkaebusest ning 15.04.2015 esitas hageja uue apellatsioonkaebuse. TsMS § 644 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja algselt (13.04.2015) esitatud apellatsioonkaebusest loobunud, mistõttu TsMS § 644 lg 3 teise lause kohaselt ei saa hageja enam käesolevas asjas uut apellatsioonkaebust esitada, mistõttu tuleks hageja uus (15.04.2015) apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.
47.Kostja I ei pea hageja apellatsioonkaebust õigeks, maakohus on teinud asjas õige lahendi.
48.Maakohus on asjas esitatud tõendite alusel asunud õigele seisukohale, et hageja ei ole kinnistu asukohaga XXX-i, registriosa nr XXXXXXX (edaspidi: kinnistu) omanikuks ning jätnud sel põhjusel õigesti hageja nõude omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamata. Juhul kui hageja leiab, et tal on seoses elamu ehitusse väidetava panustamisega rahalisi nõudeid kinnistu omanike (O.Z ja B.T) vastu, siis on hagejal võimalik selliste nõuetega pöörduda kinnistu omanike poole.
49.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-8-99 rõhutanud, et ”Ainuüksi eelnev kokkulepe osta ühiste vahenditega elamu või selle osa ei ole vaadeldav ühise tegutsemise lepinguna. Kui eesmärgiks on kaasomandi loomine, siis tuleb ka elamu või tema osa osta kaasomandisse.” Riigikohtu eelviidatud lahend on tehtud TsK § 438 kehtivuse ajal.
50.Riigikohus on rõhutanud, et notariaalselt peab olema tõestatud ka ühise tegutsemise leping kinnistu omandamiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-09, p 17).
51.Ekslik on hageja väide, et maakohus on jätnud hageja väited seltsingu olemasolu ja seltsinglaste ühisomandi osas kaalumata. Maakohtu otsuse p 29 nähtub, et maakohus on hageja eelviidatud väiteid põhjalikult kaalunud, asudes selles osas õigele seisukohale, et ka juhul, kui hageja ja kostjate II ja III vahel oli suulises vormis sõlmitud leping kinnisasja ühiseks omandamiseks, on kõnealune leping tühine ning sellel ei ole õiguslikke tagajärgi, kuna lepingu sõlmimisel ei ole järgitud seaduses sätestatud kohustuslikku vormi.
52.Apellatsioonkaebuse p 1.5 on hageja esitanud uue väite, et hageja mõtteks ei ole olnud mitte omandiõiguse tunnustamise nõue, vaid hoopis seltsinglaste ühisomandi tunnustamise nõue. Kuna sellist nõuet maakohtus hageja poolt esitatud ei ole, siis tuleb selline uus väide TsMS § 652 lg 4 kohaselt jätta tähelepanuta. Samas ka sellise nõude esitamisel tuleb see jätta rahuldamata, sest kinnistu omandamiseks sõlmitud seltsinguleping peab selle kehtivuseks olema sõlmitud notariaalses vormis, mida käesoleval juhul aga tehtud ei ole.
53.Ka hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-109-14 on Riigikohus selgesõnaliselt rõhutanud, et kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse.
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786
54.Hageja viited seltsinglaste vara jagamisele ei ole asjakohased, sest eelnevast nähtuvalt on üheselt tuvastamist leidnud, et kinnistu ei ole väidetava seltsingu varaks, st hageja ei ole kinnistu omanikuks.
55.Hageja apellatsioonkaebuse p 1.13. viidatud kostja II ja kostja III omaksvõtt ei kehti kostja (so Danske Bank A/S) suhtes. Hageja on kinnisasja omandamise vorminõude osas eksitavalt viidanud TsK-le ega ole maakohtule tõendanud, et on panustanud kinnistu soetamisse.
56.Kuna hagejal omandiõigust kinnistule ei ole, puudub tal ka TMS § 222 lg 1 kohaselt õigus esitada hagi vara arestistvabastamiseks või sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vastustaja II vastus apellatsioonkaebusele
57.Vastustaja II vastas, et on apellatsioonkaebusega nõus ning esitas maakohtu menetluses esitatud seisukohtadega identsed seisukohad. Vastustaja III vastus apellatsioonkaebusele
58.Vastustaja III vastas, et on apellatsioonkaebusega nõus ning esitas maakohtu menetluses esitatud seisukohtadega identsed seisukohad. Ringkonnakohtu seisukoht
59.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi.
60.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kostja II ja kostja III 2002.a alguses ühise tegutsemise lepingu, mille eesmärgiks oli ühise kodu rajamine. Ühepereelamus aadressil XXX, mis ehitati hageja, kostja II ja kostja III ühiste pingutuste ja panuste arvel, elab maja valmimisest hageja, kostja III, hageja lapselaps ja hageja lapselapselaps ning seal elas ka kuni 2014.a kevadeni kostja II. 17.04.2013 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-40740, millega mõisteti kostjalt II välja 65 883,13 eurot kostja I kasuks. 27.12.2013 jõustus kohtumäärus samas asjas, millega kostjalt II mõisteti kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitisena 13 362,62 eurot. Nimetatud kohtulahendite täitmiseks alustati täitemenetlused, kinnisasi aadressil XXX arestiti ning kinnistusraamatusse seati kohtutäituri ja kostja I kasuks keelumärge. Kuna kinnisasi kuulub tegelikult hagejale, kostjale II ja kostjale III ühiselt, siis ei või sellele pöörata sissenõuet kostja II vastu suunatud nõude täitmiseks.
61.Käesolevas asjas on vaidlus eelkõige selles, kas hageja, kostja II ja kostja III vahel sõlmiti seltsinguleping (ühise tegutsemise leping) ning kas seltsingulepingust tulenevalt kuulub vaidlusalune kinnistu hageja, kostja II ja kostja III ühisomandisse. Kuni 30.06.2002 kehtis TsK (tsiviilkoodeks) § 438 lg 1, mis sätestas, et pooled kohustuvad ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS (võlaõigusseadus) § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. TsK ajal kehtinud ühise tegutsemise lepingut ja alates 01.07.2002 kehtiva VÕS-i seltsingulepingut reguleerivate normide näol on tegemist sarnaste regulatsioonidega. Kuna seltsinguleping on oma olemuselt kestvusleping, siis lähtuvalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg-st 1 kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud seltsingulepingule alates 01.07.2002 võlaõigusseaduses sätestatut.
62.Asja materjalidele lisatud kinnisasja võlaõigusliku ostu-müügilepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks (I kd, tlk 66-72) järgi sõlmisid AS Sampo Liising, kui müüja
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786 ja O.Z, kui ostja Harku vallas XXX alevikus XXX asuva kinnistu müügilepingu. 12.04.2005 sõlmisid AS Sampo Liising ja O.Z asjaõiguslepingu (I kd, tlk 61-65) kinnistu asukohaga XXX omandi üleandmiseks. Hageja üheks nõudeks on tuvastada, et kinnistu XXX, XXX on seltsingulepingu alusel hageja, kostja II ja kostja III ühisomandis. Käesolevast asjast nähtuvalt on kostja II ja kostja III hagi õigeks võtnud (II kd, tlk 7 ja 24) ning tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse, see ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Sel juhul võib olla sõlmitud kokkulepe kasutada vara seltsingu eesmärgil, st majanduslikus mõttes ühisvarana. Seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, selleks võib olla ka vara ühine soetamine. Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab seltsingu likvideerimisel jagada. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 p 17). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kostja II ja kostja III võtsid hagi õigeks on ringkonnakohus seisukohal, et seltsinglaste sisesuhtes tuleb vaidlusalust vara lugeda ühisvaraks.
63.Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja nõuet, tuvastada, et vaidlusalune kinnistu on seltsingulepingu alusel hageja, kostja II ja kostja III ühisomandis hoolimata kostja II ja kostja III õigeksvõtust siiski rahuldada, sest hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt on hagi eesmärgiks tuvastada kinnistu ühisomand välissuhtes ja parandada kinnistusraamatu omanikukanne. Vaidlusaluse kinnistu võlaõiguslik müügileping sõlmiti TsK kehtimise ajal ja asjaõigusleping VÕS kehtimise ajal. Õige on maakohtu seisukoht, et AÕS (asjaõigusseadus) § 119 lg-st 1 kui ka AÕS § 120 lg-st 2 tulenevalt pidi nii kinnistu võlaõiguslik müügileping, kui ka asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Nimetatud lepingud on küll notariaalselt tõestatud, kuid kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud vaid kostja 3. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul, kui seltsingulepingu (enne 01.07.2002 järgi ühiste tegusemise lepingu) eesmärgiks on omandada kinnisasi ühisomandisse, siis tuleb esiteks seltsinguleping sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ning teiseks peab ühisomandisse omandamiseks sõlmitud kinnistu müügi- ja asjaõigusleping olema notariaalses vormis. Kuigi seltsinguleping kinnisasja omandamiseks peab olema sõlmitud notariaalselt, kõrvaldab selle puuduse AÕS § 119 lg 2 järgi omandamiskande (kinnisasja omandamine ühisomandisse või kaasomandisse) tegemine seltsinglaste nimele. Kuna käesolevast asjas nähtuvalt ei ole eelnimetatud lepingud sõlmitud notariaalses vormis, siis tuleb hageja nõue tuvastada vaidlusaluse kinnistu kuulumine ühisomandisse jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et vormipuuduse tõttu ei saa kinnistu omandamisele suunatud lepinguid hageja, kostja II ja kostja III ühisomandisse lugeda kehtivateks. Hageja seisukoht, et 2002.a alguses, kui hageja, kostja II ja kostja III vahel sõlmiti kinnistu omandamiseks ühise tegutsemise leping, oli see vormivaba, on ekslik, sest ka sel ajal kehtisid AÕS sätted, mis kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingule sätestasid kohustusliku notariaalse vormi.
64.Eelpooltoodust nähtuvalt on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusaluse kinnistu ühisomandiõigus seltsinglaste välissuhtest tulenevalt tõendamist ei leidnud. Hageja esitas AÕS § 65 lg-st 1 tuleneva nõude. Kinnistusraamatu kande parandamise nõude rahuldamise üheks võimalikuks eelduseks võib olla see, et hageja toob hagi alusena esile asjaolud, millest nähtub asjaõiguslepingu tühisus. Hagis tugines hageja sellele, et kinnistu omandamiseks sõlmitud leping oli näilik. Näilikuks tehinguks oli kinnistu
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786 omandamine kostja II poolt ja varjatud tehinguks kinnistu omandamine kõikide seltsinglaste poolt. Ringkonnakohus osutab, et kuna asjaõigusleping on käsutusena suunatud konkreetsele õigusmuudatusele (mitte sellest mulje jätmisele), on seda raske pidada TsÜS § 89 alusel tühiseks näiliku tehinguna. Tehingu näilikkuse asjaolud puudutavad kausaaltehingut. Seega ei ole hageja väited tehingu võimaliku näilikkuse kohta põhjendatud.
65.Hageja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et ta küll möönab, et kohtul võib puududa võimalus omanikukande parandamise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks, kuid kuna käesoleval juhul on võimalik tuvastada seltsinglaste ühisomandisse kuuluv vara ning kaks teist seltsinglast (kostja II ja kostja III) ei vaidle sellele vastu, siis ei tohiks nimetatud hagi rahuldamine olla võimatu. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt esitas hageja nõuded ühisomandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatus omanikukande parandamiseks nõusoleku andmiseks seetõttu, et kinnisasi oli täitemenetluses kostja II võlgnevuse tõttu kostja I ees arestitud. Hagi alusena ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks nähtuda, et hageja soovib mingil põhjusel tuvastada ühisvara koosseisu seltsinglaste sisesuhtes. Ringkonnakohtu arvates on põhimõtteliselt võimalik, juhul kui selleks on tuvastushuvi, ka enne seltsingu likvideerimist esitada nõue, mille eesmärgiks on tuvastada seltsinglaste ühisvara (seltsinguvara) koosseis sisesuhtes. Selleks peab aga hageja hagis esile tooma tuvastushuvi. Käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada hageja tuvastushuvi seltsinglaste sisesuhtes seltsinguvara koosseisu tuvastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et seltsinglaste sisesuhtes seltsinguvara koosseisu kindlaksmääramine ei mõjuta kinnistusraamatusse omanikuna kantud seltsinglase välissuhtest tulenevate kohustuste täitmist kinnisasja müügist saadud summadest. Ringkonnakohus osutab, et kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kantud seltsinglase võlausaldajad saavad AÕS § 56 lg-le 1 tuginedes eeldada, et kanne on õige, sest vaidluse korral kinnistusraamatu andmete üle eeldatakse kande õigsust. Seega isegi juhul, kui hageja oleks hagis mingil põhjusel palunud tuvastada seltsinglaste sisesuhtes ühisvara (seltsinguvara) koosseis, ei takistaks see täitemenetluses kinnistu müüki ja selle arvelt kinnistusraamatusse omanikuna kantud isiku võlgnevuste tasumist müügist saadud summadest. Ringkonnakohtu arvates on ekslik hageja seisukoht, et juhul, kui seltsinglaste sisesuhtes tuvastatakse, et hagejale kuulub 60 % kinnistust (selle väärtusest) ja kostjale II ja III ülejäänud osa, siis peaks enne vara võõrandamist täitemenetluses kostja II võlgnevuse tasumiseks seltsinglaste vahel vara jagama ja alles siis saaks kostja II võlausaldaja, juhul, kui kostjale II jääks vara jagamisel mingi vara, selle arvel oma nõude rahuldada. See seisukoht on vastuolus sellega, et kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Hageja viidatud võrdlus seltsinguvara jagamise ja abielu ühisvara jagamisega ei ole kohane, sest erinevalt seltsinguvarast tuleneb abielu ühisvara korral kinnistusraamatu kande ebaõigsus seadusest, juhul kui kinnistusraamatusse on kantud vaid üks abikaasadest.
66.Hageja esitas ka nõude tuvastada, et ühisomandi lõppemisel kuuluks hagejale 60 % ja kostjatele II ja III ülejäänud osa vaidlusalusest kinnistust. Seltsingulise varasuhte likvideerimisel on vaja täita ühised kohustused, tagastada panused ning alles seejärel kuuluks järelejäänud vara VÕS § 604 järgi seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises, st VÕS § 592 lg 1 järgi vastavalt poolte panustele. Kuigi hagis kirjeldatud seltsingu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav likvideerimismenetlus panuste tagastamise ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega, tuleb ringkonnakohtu arvates seltsingu likvideerimissätteid kohaldades arvestada ka seltsingu kohustustega. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et vaidlusalust kinnistut koormab mitu hüpoteeki (I kd, tlk 151-152). Kuna seltsingu ühiste kohustuste suurus
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-13786 ning seltsinguvara väärtus selgub seltsingu likvideerimise käigus, ei ole ringkonnakohtu arvates, hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades, võimalik rahuldada hageja tuvastusnõuet, et seltsingu likvideerimisel kuuluks hagejale 60 % kinnistust ja kostjatele II ning III ülejäänud osa. Eelpooltoodust nähtuvalt osutas ringkonnakohus, et hageja ei ole hagis esile toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada hageja tuvastushuvi seltsinglaste sisesuhtes seltsinguvara koosseisu tuvastamiseks. Sellest tulenevalt ei ole hageja esile toonud ka sellist tuvastushuvi, et määrata seltsinglaste sisesuhtes võimalik vara määrade jaotus. Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik rahuldada sellist tuvastusnõuet, kus ilma seltsingu likvideerimise soovita (nagu hageja seda on hagis väljendanud) etteulatuvalt (hüpoteetiliselt) tuvastataks, et juhul kui seltsing likvideeritakse, siis vaidlusalusest kinnistust (selle väärtusest) 60 % kuulub hagejale ning ülejäänud osas kostjale II ja kostjale III.
67.Kuna vaidlusaluse kinnistu ühisomandiõigus tõendamist ei leidnud, siis tuleb hageja tuvastusnõuded ja kinnistusraamatus kande parandamisele suunatud nõue jätta rahuldamata. Kuna vara arestist vabastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete rahuldamise üheks eelduseks on, et hageja oleks vaidlusaluse kinnistu (ühis)omanik, see asjaolu aga tõendamist ei leidnud, siis tuleb ka need nõuded jätta rahuldamata.
68.Kuna hagi on õigesti jäetud rahuldamata, siis on tulenevalt TsMS § 386 lg-st 4 maakohtu poolt hagi tagamise tühistamine põhjendatud.
69.Kostja I esitas asjas taotluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna hageja loobus esimesena esitatud apellatsioonkaebusest ja seega ei saanud ta teist apellatsioonkaebust esitada. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei loobunud apellatsioonkaebuse esitamisest TsMS § 644 mõttes, vaid teatas, et ta ei ole volitanud RÕA korras määratud esindajat kaebust esitama. Menetluskulude jaotus
70.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda ja kostjate menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
71.Hageja sai 18.05.2015 määrusega menetlusabi ja ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 650 euro tasumisest. TsMS § 190 lg 2 ja 4 alusel tuleb hagejalt riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks välja mõista ning TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamisel välja mõista viivis. H.Ale määrati 03.04.2014 Harju Maakohtu määrusega õigusabi riigi kulul, ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud. RÕA korras esindajale määrati ringkonnakohtu menetluse ajal vandeadvokaat S.P poolt ringkonnakohtu menetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 216 eurot. Kuna hageja vabastati riigi õigusabi kulude tasumisest, siis tuleb RÕA kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.