28. veebruar 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-11031
Tsiviilasi
T T hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite vastu täiteasjas nr 022/2016/2568 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
T T (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (elektronpost [email protected])
Kostja
Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (registrikood xxx, pankrotis) pankrotihaldurid Andres Hermet (isikukood xxx) ja Olev Kuklase (isikukood xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 14.02.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata T T (isikukood xxx) 14.02.2019.a kohtuistungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele seoses menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisega.
2.Jätta rahuldamata T T (isikukood xxx) 14.02.2019.a kohtuistungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele seoses hageja taotluse rahuldamata jätmisega mitte lõpetada eelmenetlust ja anda hagejale võimalus esitada tõendeid ning taotlusi
Jätta rahuldamata T T (isikukood xxx) hagiavaldus Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (registrikood xxx, pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet) ja Olev Kuklase vastu täiteasjas nr 022/2016/2568 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
4.Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-11031 kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud T T (isikukood xxx) kanda.
1 (9)
6.Rahuldada osaliselt Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (registrikood xxx, pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet) ja Olev Kuklase menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista T Tlt (T, isikukood xxx) Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (registrikood xxx, pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet) ja Olev Kuklase kasuks menetluskulud 2257,78 (kaks tuhat kakssada viiskümmend seitse koma seitsekümmend kaheksa) eurot.
8.Välja mõista T Tlt (T, isikukood xxx) Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (registrikood xxx, pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet) ja Olev Kuklase kasuks viivis menetluskulude 2257,78 (kaks tuhat kakssada viiskümmend seitse koma seitsekümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (registrikood xxx, pankrotis) pankrotihaldurite Andres Hermeti (Hermet) ja Olev Kuklase avaldus menetluskulude 1488,30 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa koma kolmkümmend) eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.T T (hageja) esitas 18.07.2016 hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldurite (kostja) vastu täiteasjas nr 022/2016/2568 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Harju Maakohus keeldus 29.07.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.12.2016 määrusega maakohtu 29.07.2016 määruse ja saatis tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Riigikohus keeldus 01.02.2017 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest ringkonnakohtu 09.12.2016 määruse peale. Kohus rahuldas 05.05.2017 hagi tagamise avalduse. Kohus võttis hagi 08.05.2017 menetlusse. Kostja vastas hagile 29.05.2017. Kohus andis pooltele 10.10.2018 määrusega tähtaja avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks ja asja lahendamise ettevalmistamiseks andis kohus pooltele 11.10.2018 kirjas selgitused. Kohtuistungid toimusid 06.12.2018 ja 14.02.2019.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 13.06.2016 avaldatud täitmisteate edastamine hagejale täiteasjas nr 022/2016/2568. Sissenõudjaks on MRP Ärigrupp OÜ (pankrotis) ja nõude suuruseks on 128 400 eurot. Täitemenetluse nõue tuleneb asjaolust, et 02.05.2011 seati hageja elukaaslasele R P (P) kuuluvatele kinnistutele (xxx korteritele nr xxx ja nr xxx ning xxx korterile nr xxx) kohtumäärusega kohtulik hüpoteek, mis on kinnistusraamatusse kantud 30.06.2011. Tartu Maakohtu 16.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-1117796 rahuldati MRP Ärigrupp OÜ pankrotihaldurite hagi R P vastu, millega Tartu Maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks MRP Ärigrupp OÜ (pankrotis) ja V. M ja R P vahel 2 (9)
02.06.2009 sõlmitud 14.03.2008 müügilepingu muutmise lepingu ning mõistis MRP Ärigrupp OÜ (pankrotis) kasuks välja V. Mlt 269 710,35 eurot ja R Plt 256 800,20 eurot. Selle nõude alusel esitasid pankrotihaldurid 01.06.2015 Harju Maakohtule pankrotiavalduse R P pankroti väljakuulutamiseks. Hageja ja R P olid elukaaslased, kelle vahel oli moodustatud seltsing ühiste eesmärkide saavutamiseks, milleks oli ühise perekonna loomine, laste kasvatamiseks parimate võimalike tingimuste loomine ning kõigi pereliikmete äraelamise tagamiseks võimalikult hästi majandamine ühiste investeeringute tegemise läbi ja majanduslike panuste tegemise kaudu. Pärast seltsingu lõppemist esitas hageja R P vastu hagi nõudega kohustada teda andma nõusolek kolme korteriomandi (registriosade numbritega xxx, xxx ja xxx), mis olid seltsingu tulemusel omandatud, hageja ja R P ühisomandisse, omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse korteriomandite registriosadesse sisse kaasomanikuna ka hageja. Harju Maakohtu 19.08.2014 kohtuotsusega nr 2-14-54623 kohustas kohus R P andma nõusolekut seniste omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kanti korteriomandite kaasomanikuna 1⁄2 mõttelises osas kinnistusraamatusse hageja. Seega jagati antud otsusega seltsingule kuulunud kinnistud seltsinguliikmete vahel seltsingu lõppemise tõttu ning sisuliselt tuvastati, et korteriomandid kuulusid võrdsetes osades pooltele alates nende soetamisest. Hageja leiab, et ta ei vastuta R P ärilisest tegevusest realiseerunud riskide eest ja analoogia korras tuleb kohaldada perekonnaseaduse sätteid. Hageja hinnangul ei saanud ühisvarasse kuulunud korteriomandile kohtulikku hüpoteeki seada ja kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteek ei ole ühishüpoteek. Sissenõudja saab sissenõude pöörata seltsinglasele kuuluvale osale. Antud juhul kuulub seltsinglane R P 1⁄2 kinnistute kaasomandist. Kuna hageja ei ole vastutav sissenõudja nõude eest, mis põhineb täies ulatuses R P äritegevusel, siis on hageja suhtes sundtäitmise teostamine alusetu. Hageja ei ole võlgnikuks mitteoleva isikuna nõus sissenõude pööramisega hagejale kuuluvale varale. Sundtäitmine hageja vara arvelt on lubamatu asjaolu tõttu, et kinnistusraamatusse sisse kantud kohtulik hüpoteek ei ole ühishüpoteek, mistõttu on võimatu sissenõude pööramine üksnes hagejale kuuluvale kaasomandi osale. Hageja ei nõustu kohtuga, et isegi kui poolte vahel on seltsingu võlasuhe tuvastatud kohtu poolt, ei muuda see ühe seltsinglase ainuomandisse omandatud korteriomandit tagasiulatuvalt seltsinglaste ühisomandisse kuuluvaks. Seltsinguleping võib olla sõlmitud muuhulgas suuliselt. Korteriomand oli hageja ja R P ühisomandis juba alates selle omandamisest R P nimele.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja toob välja järgneva. Hageja esitas 18.07.2016 OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/2568, mis on algatatud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt kostja avaldusel sissenõude pööramiseks hagejale kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale xxx asuvast korteriomandist (registriosa nr xxx) kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude (Tartu Maakohtu 16.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 tunnustatud kostja nõue põhivõlgniku R P vastu) rahuldamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud sundtäitmiseks esitatud materiaalõigusliku nõude kehtivust. Hagiavalduses esitatud vastuväited sundtäitmisele ei ole lubatavad. Hageja ei väida hagiavalduses, et kostja nõue põhivõlgniku vastu oleks (pärast eelnimetatud kohtuotsuse jõustumist) rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega ei vaidlusta hageja sundtäidetava materiaalõigusliku nõude kehtivust ega tugine ühelegi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-te 1 ja 2 järgi lubatavale vastuväitele. Samuti ei vaidlusta hageja asjaolu, et kostja kasuks sissekantud hüpoteek tagab sundtäitmiseks esitatud nõuet. Kostja arvates ei saa hageja vaidlustada sissenõude pööramist temale kuuluvale xxx korteriomandi mõttelisele osale hagiavalduses esitatud põhjendustega. Puudub vaidlus, et korteriomandile seati kohtulik hüpoteek kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-11-17796 põhivõlgniku vastu esitatud hagi tagamiseks ning selles asjas jõustunud kohtuotsusega on mõistetud põhivõlgnikult kostja kasuks välja 256 800,20 eurot. Selline kohtulahend kehtib ka isiku suhtes, kes omandas koormatud kinnisasja pärast hagi esitamist ja selle tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist (s.o praegusel juhul hageja suhtes) sõltumata sellest, kas ta hagi esitamisest teadis. Hageja ei saanud olla xxx korteriomandi (ühis)omanikuks enne tema omanikuna sissekandmist. Nimetatud korteriomand ei saanud kuuluda hageja ja R P seltsinguvarasse ning perekonnaseaduse (PKS) regilatsioon ei ole kohaldatav. Hageja ei olnud enne 06.10.2014 xxx korteriomandi (ühis)omanik, kuna ta ei olnud kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Hageja ja põhivõlgnik ei olnud abielus. Hageja leiab ekslikult, et tema ja põhivõlgniku varalistele suhetele tuleb analoogia korras kohaldada abikaasade ühisvara regulatsiooni. Hageja ei ole tõendanud tema ja 3 (9)
põhivõlgniku vahel seltsingulepingu olemasolu ega ka asjaolu, et xxx korteriomand kuulus seltsinguvara hulka. Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Järelikult peab ka seltsinguleping, mille eesmärgiks on kinnisasja omandamine seltsinguvarasse, olema notariaalselt tõestatud. Hageja ei ole põhivõlgnikuga notariaalse seltsingulepingu sõlmimist väitnud ega tõendanud. Sellise lepingu puudumisel ei saanud korteriomand kuuluda hageja ja põhivõlgniku seltsinguvarasse. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks teinud xxx korteriomandi omandamiseks või parendamiseks mistahes rahalisi panuseid, rääkimata põhivõlgnikuga võrreldavate rahaliste panuste tegemisest. Asjaolusid ei esine, mille alusel saaks vaidlusaluse korteriomandi lugeda hageja ja põhivõlgniku seltsinguvaraks isegi nende sisesuhtes. Täitemenetlust on alustatud hüpoteegi alusel hageja kui xxx korteriomandi mõttelise osa omaniku suhtes, mitte kui isikliku võlgniku suhtes. Kohtulik hüpoteek seati kostja kasuks põhivõlgniku vastu tsiviilasjas nr 2-11-17796 esitatud hagi tagamiseks ning kuna hageja omandas korteriomandi mõttelise osa pärast selle hagi esitamist, kehtib tsiviilasjas nr 2-11-17796 tehtud kohtuotsus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise kohta ka hageja suhtes. Ekslik on hageja väide, mille kohaselt ei ole kinnistusraamatusse sissekantud (kohtulik) hüpoteek ühishüpoteek. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei ole hagi tagamise määruse alusel kohtuliku hüpoteegi seadmisel võimalik seda heauskselt omandada. Kostja omandas kohtuliku hüpoteegi korteriomandile Tartu Maakohtu 02.05.2011 hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-11-17796. Kui kohus leiab, et kohtuliku hüpoteegi heauskne omandamine on võimalik, on kostja seisukohal, et nimetatud sättes toodud heauskse omandamise eeldused on praegusel juhul täidetud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Vastuväidete lahendamine
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 14.02.2019 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele seoses menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisega. Kohtu hinnangul hageja vastuväide rahuldamisele ei kuulu. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu ei ole kohtu kohustus. Kohus võib menetluse peatada teise menetluse tõttu, kui see on kõiki asjaolusid silmas pidades mõistlik. Hagiavalduse lahendamine ei sõltu tsiviilasjas nr 2-16-7541 tuvastatavatest õigussuhetest. See, et tsiviilasjas nr 2-16-7541 jõustuv kohtulahend võib ümber kujundada korteriomandi registriosa numbriga xxx omandisuhteid, ei ole TsMS § 356 lõikes 1 nimetatud menetluse peatamise alus. Kohus saab esitatud asjaolude põhjal hagiavalduse lahendada, sh tuvastada, kas korteriomand kuulus seltsinguvarasse või mitte. Kohus jätab rahuldamata hageja 14.02.2019 kohtuistungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele seoses menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisega. Hageja esitas 14.02.2019 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele seoses hageja taotluse rahuldamata jätmisega mitte lõpetada eelmenetlust ja anda hagejale veel võimalus esitada tõendeid ning taotlusi. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda (TsMS § 5 lg 2 kohaselt). Kohus on eelnevalt andnud pooltele tähtajad oma avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid kohtu määratud tähtaja jooksul, TsMS § 329 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul ega ka 14.02.2019 kohtuistungil. Hageja ei avaldanud 14.02.2019 kohtuistungil konkreetseid tõendid, mida kavatseb esitada. Hageja 14.02.2019 kohtuistungil avaldatust nähtuvalt hageja üksnes kaalus võimalust tõendeid esitada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks hageja ei järginud kohtu määratud ja 4 (9)
seadusest tulenevaid menetlustähtaegu ega esitanud tõendeid ja taotlusi isegi pärast tähtaegade möödumist. Kohus on seisukohal, et kohus oli 14.02.2019 istungi toimumise ajaks täitnud eelmenetluse ülesanded, sh täitnud selgitamiskohustust ja andnud pooltele tähtaja seisukohtade ning tõendite esitamiseks. Seetõttu ei rikkunud kohus eelmenetluse lõpule viimisega ja hagejale täiendava menetlustähtaja andmata jätmisega menetlusõigust. Kohus jätab rahuldamata hageja 14.02.2019 kohtuistungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele seoses hageja taotluse rahuldamata jätmisega mitte lõpetada eelmenetlust ja anda hagejale veel võimalus esitada tõendeid ning taotlusi. Asjas tuvastatud asjaolud
5.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - Kohtutäitur Elin Vilippus algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2016/2568 hageja (võlgnik) suhtes kostja (sissenõudja) täitmisavalduse alusel; - Täitedokumendiks on jõustunud Tartu Maakohtu 16.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-11-17796; - Nõude sisu on sissenõude pööramine hagejale kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale Tallinnas xxx asuvast korteriomandist (registriosa nr xxx) kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude (Tartu Maakohtu 16.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-17796 tunnustatud kostja nõue põhivõlgniku R P vastu) rahuldamiseks. Korteriomandile seati kohtulik hüpoteek kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-11-17796 põhivõlgniku R P vastu esitatud hagi tagamiseks ning selles asjas jõustunud kohtuotsusega on mõistetud põhivõlgnikult R Plt kostja kasuks välja 256 800,20 eurot. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on õigus täiteasjas nr 022/2016/2568 sissenõue pöörata hagejale kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale xxx asuvast korteriomandist (registriosa nr xxx), mis on kohtuliku hüpoteegiga tagatud. Hageja nõude lahendamine
6.TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus andis pooltele 10.10.2018 määrusega tähtaja avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks ja asja lahendamise ettevalmistamiseks andis kohus pooltele 11.10.2018 kirjas selgitused. Kohtul tuleb asja lahendamiseks välja selgitada, kas hagejal on täiteasjas nr 022/2016/2568 sundtäitmist takistav õigus.
7.Hageja avaldas, et hageja ja R P olid elukaaslased, kelle vahel oli moodustatud seltsing. Hageja avaldatust nähtuvalt on hageja hinnangul täiteasjas nr 022/2016/2568 sissenõue pööratud xxx asuv korteriomandile (registriosa nr xxx), mis on seltsingu tulemusel omandatud hageja ja R P ühisomandisse. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtu hinnangul on hageja väited korteriomandi kuulumise kohta poolte ühisomandisse ja seltsingu moodustamise kohta põhistamata ning tõendamata. Kohus leiab, et vaidlusalune korteriomand ei kuulunud kohtuliku hüpoteegi seadmisel hageja ja R P ühisomandisse. Kohus põhjendab seisukohta alljärgnevalt.
7.1.Hageja ei ole sõnaselgelt avaldanud, kas ta tugineb hageja ja R P vahel seltsingulepingu sõlmimisele või korteriomandi omandamisele hageja ja R P ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel. Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa 5 (9)
iseenesest lugeda seltsinguks ja kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1109-14, p 13).
7.1.1.Hageja tugineb sellele, et tema ja R P vahel oli moodustatud seltsing. Kohus on hagejale selgitanud, et kinnisasja omandamine hageja ja R P ühisomandisse on võimalik üksnes notariaalses vormis sõlmitud seltsingulepingu alusel. Kohus on teinud hagejale ettepaneku tõendada notariaalses vormis seltsingulepingu sõlmimist. Hageja on avaldanud, et poolte vahel ei olnud sõlmitud notariaalses vormis seltsingulepingut. Kohus on seisukohal, et kinnistu omandamine seltsinglaste ühisomandisse on võimalik üksnes siis, kui seltsinglased on sõlminud notariaalselt tõestatud seltsingulepingu (asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1, vt ka Riigikohtu 18.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664, p 15). Seetõttu ei ole hageja avaldatud asjaoludel võimalik korteriomandi kui kinnisasja hageja ja R P ühisomandisse. Kohus on seetõttu seisukohal, et xxx asuva korteriomand (registriosa nr xxx) ei kuulunud kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal hageja ja R P ühisomandisse. Eeltoodut arvestades ei mõjuta asja lahendamist asjaolu, kas hageja ja R P vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Kohus jätab seetõttu arvestamata poolte tõendid, mis on esitatud seltsingulepingu olemasolu või puudumise tõendamiseks (TsMS § 238 lg 4).
7.1.2.Hageja ei ole oma nõuet sõnaselgelt põhjendanud väitega, et korteriomand omandati hageja ja R P ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel. Samas on hageja avaldanud, et tema ja R P olid elukaaslased. Seetõttu hindab kohus, kas korteriomand kuulus hageja ja R P ühisomandisse nendevahelise abieluvälise kooselu (vabaabielu) tõttu. Kohus leiab, et ühise majapidamisega abieluvälise kooselu ajal omandatud kinnisasjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, see tähendab kas ühe poole ainuomandisse või kaasomandisse (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-109-14, p-d 17 ja 19). Asjaõiguslikult oli vaidlusaluse korteriomandi omanik kohtuliku hüpoteegi seadmisel R P (KRS §§-d 9, 14; AÕS § 56 lg 1). Isegi kui vara oleks olnud võimalik hageja ja R P vahelises sisesuhtes lugeda ühisvaraks, ei saanud see muuta asja omandiõiguslikku kuuluvust, s.t muuta vaidlusalust korteriomandit hageja ja R P ühisomandis olevaks. Abieluväline kooselu ei muuda poolte omandisuhteid, vaid annab kooselu poolele õiguse kooselu lõppemisel nõuda sellise vara jagamist, mille saab pooltevahelises sisesuhtes lugeda ühisvaraks (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-109-14, p-d 17 ja 19). Hageja ja R P võimalik sisesuhe ei muuda vara õiguslikku staatust välissuhtes. Kinnistu omanik on kinnistusraamatusse kantud isik (KRS §§-d 9, 14). Kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kantud isiku võlausaldajad saavad eeldada, et kinnistusraamatu kanne on õige (AÕS § 56 lg 1). Isegi kui vaidlusalust korteriomandit sai kohtuliku hüpoteegi seadmisel lugeda hageja ja R P sisesuhtes ühisvaraks, ei saanud see takistada korteriomandi kui R P kuuluva kinnistu koormamist kohtuliku hüpoteegiga võlausaldajate kasuks (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-13786, p 65). Kohus on seetõttu seisukohal, et korteriomandi omandamine hageja ja R P abieluvälise kooselu (vabaabielu) ajal ei saanud muuta korteriomandit hageja ja R P ühisomandisse kuuluvaks. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune korteriomand kuulus kohtuliku hüpoteegi seadmisel R P ainuomandisse. Eeltoodut arvestades ei oma hagiavalduse lahendamisel tähtsust järgmised asjaolud: kas korteriomand omandati hageja ja R P ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel; kas mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panuseid (VÕS § 581 mõttes); kas pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1109-14, p 19).
6 (9)
Kohus leiab, et isegi kui hageja oleks tõendanud eelnevalt loetletud eeldused, ei muudaks see vaidlusalust korteriomandit hageja ja kostja ühisomandisse kuuluvaks. Lisaks eeltoodule ei ole hageja selliseid asjaolusid ka tõendanud. Hageja ei ole seltsingu sätete kohaldamiseks põhistanud ega tõendanud, et hageja ja R P tegid vaidlusaluse korteriomandi omandamiseks või parendamiseks olulisi ja võrreldavad majanduslikke (rahaliselt hinnatavaid) panuseid ning et pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi ostis R P. R P kinnitas ostmisel 09.02.2007, et ta pole abielus (abielu on lahutatud) ja lepingu ese ei moodusta ühisvara (I kd, tl-d 144-150). R P võttis korteri ostmiseks pangalaenu isiklikult (I kd, tl-d 151-155) ja tasu laenu isiklikult enda pangakontolt (I kd, tl-d 156-163). 11.08.2010 sõlmitud korteriomandile isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus notar on korteriomandi registriosa numbriga xxx kuulumise omaniku R P lahusvara hulka ja lepingu kohaselt lepingu ese on omaniku R P omand ja seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (vt lepingu punktid 1.2 ja 2.1.1.; I kd tl-d 164-168). Kohtu hinnangul nähtub tõenditest, et R P tahe on olnud suunatud korteriomandi omandamiseks enda lahusvara hulka. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud eeldusi, mille esinemisel on võimalik kohaldada korteriomandi jagamisele hageja ja R P vahelises sisesuhtes seltsingu likvideerimise sätteid.
7.1.3.Hageja avaldas, et hageja ja R P ei olnud abielus. Seetõttu ei kohaldata hageja ja R P vahelistele varalistele suhetele perekonnaseaduses sätestatud ühisvara regulatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole korteriomandi hageja ja R P ühisomandisse omandamine võimalik perekonnaseaduses abikaasade ühisvara tekkimist reguleerivate sätete alusel.
7.2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kinnistusraamatusse kantud hüpoteek ei ole ühishüpoteek. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et korteriomandi registriosa numbriga xxx omanikuna kanti 09.02.2007 asjaõiguslepingu alusel kinnistusraamatusse sisse 01.03.2007 R P. Kohtulik hüpoteek summas 128 400 eurot kanti kinnistusraamatusse 30.06.2011 kostja kasuks 02.05.2011 kohtumääruse alusel (I kd, tl-d 54-67). Poolte vahel puudub vaidlus, et korteriomandile seati kohtulik hüpoteek kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-11-17796 põhivõlgniku R P vastu esitatud hagi tagamiseks ning selles asjas jõustunud kohtuotsusega on mõistetud põhivõlgnikult R Plt kostja kasuks välja 256 800,20 eurot. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi kaasomanikuna 1⁄2 kaasomandist kanti kinnistusraamatusse hageja 06.10.2014 (I kd, tl-d 54-67). Hageja avaldatust ja kohtuasja materjalidest nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi omanikuna 1⁄2 kaasomandist kanti kinnistusraamatusse hageja Harju Maakohtu 19.08.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-54623 alusel, milles kohustati R P andma nõusolekut seniste omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks ning kohtuotsus põhineb R P hagi õigeksvõtul (I kd, tl-d 3, 52-53). Hagi õigeksvõtmine R P poolt tsiviilasjas nr 2-14-54623 on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-16-7541 (I kd, tl-d 169-175). Kohtuasja materjalidest nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi kohtulik hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 30.06.2011, millal korteriomandi ainuomanik oli R P. Hageja on seisukohal, et hageja poolt korteriomandi mõttelise osa hilisema omandamisega ja hageja kaasomanikuna 1⁄2 kaasomandist kinnistusraamatuse 06.10.2014 kandmisega, ei muutunud kohtulik hüpoteek automaatselt ühishüpoteegiks. Kohus leiab, et korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek muutus korteriomandi kaasomandiosadeks jagamisega (st hageja poolt mõttelise osa omandamisega korteriomandist) ühishüpoteegiks. AÕS § 54 lg 2 esimese lause kohaselt jäävad kinnisasja jagamisel kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. AÕS § 359 lg 1 ja 11 järgi jääb kinnisasja koormav hüpoteek koormama kaasomanike mõttelisi osi, mis on seaduse mõistes kinnisasjadeks, mistõttu tuleb hüpoteek lugeda ühishüpoteegiks. Seda, et hüpoteek muutub kinnisasja kaasomandiosadeks jagamisel ühishüpoteegiks, on tunnustatud nii kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-17, p 21) kui ka õiguskirjanduses (vt nt AÕS II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2014, lk-d 702, 734). Antud juhul on korteriomand pärast kohtuliku hüpoteegi seadmist jagatud kaasomandiosadeks (st 7 (9)
hageja on saanud kaasomanikuks). Hüpoteek muutus kinnisasja kaasomandiosadeks jagamisel ühishüpoteegiks. Seetõttu on hageja väide selle kohta, et kinnistusraamatusse kantud hüpoteek ei ole ühishüpoteek, õiguslikult põhjendamata. Hageja avaldatud asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Sellise realiseerimise õigus tuleneb kohtuliku hüpoteegi puhul AÕS § 363 lõikest 2 ja TMS § 2 lg 1 punktist 1. Jõustunud kohtulahend, mille alusel on rahuldatud kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõue, annab hüpoteegipidajale õiguse esitada kohtutäiturile avaldus hüpoteegi realiseerimiseks, st esmajoones koormatud kinnisasja müümiseks täitemenetluses. Sellises täitemenetluses on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik võlgnikuks üksnes tinglikult, kuna puudub isiklik täitedokument tema suhtes ja tema osas ei saa pöörata sissenõuet muule kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale.
7.3.Hageja on esitanud väited, et R P võlgnevus tuleneb tema ärilisest tegevusest ega ole seltsingu kohustus, mille eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Kohus tuvastas käesolevas asjas eelnevalt, et vaidlusalune korteriomand, millele on täiteasjas nr 022/2016/2568 sissenõue pööratud, ei kuulunud hageja ja R P ühisomandisse. Hageja ja R P vahelisel võlasuhtel ei ole asjas tähtsust, sest kostja ei loe hagejat R P solidaarvõlgnikuks, vaid nõuab hagejalt kohesele sundtäitmise allumise kokkuleppe täitmist ning sissenõude pööramist hüpoteegiga koormatud kinnisasjale. Eeltoodust tulenevalt ei oma asja lahendamisel tähtsust asjaolu, kas hageja ja R P on kostja suhtes solidaarvõlgnikeks või mitte.
8.Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hageja hagiavalduse sundtäitmise täiteasjas nr 022/2016/2568 lubamatuks tunnistamise nõudes.
9.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 05.05.2017 määrusega rahuldanud hagi tagamise avalduse ja peatanud täitemenetluse. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seega tegi kohus otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja menetluskulud 14.02.2019 nimekirja kohaselt kokku 3746,08 eurot. Menetluskulud koosnevad registripäringute kulust 3 eurot, riigilõivust 50 eurot määruskaebuselt ja kautsjonist 100 eurot ning lepingulise esindaja tasust 3478,04 eurot, millele lisandub esindustasu 14.02.2019 kohtuistungil 115,04 eurot (1 tund * tunnitasu 115,04 eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kostja ei nõua menetluskulusid koos käibemaksuga. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi 31,23 tundi tunnitasuga 115,04 eurot. Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu.
12.Kohus peab kostja menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulusid lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus 8 (9)
lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas kostja lepingulise esindaja tunnitasu 115,04 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai kostja lepingulisel esindajal käesolevas asjas põhjendatud õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavaldusele vastamine, menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja kohtuistungitel osalemine) kuluda 19,6 tundi tunnitasuga 115,04 eurot, mis moodustab summa 2254,78 eurot (19,6*115,04). Samuti on põhjendatud kostja registripäringute menetluskulu 3 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu 4,48 tundi määruskaebuse koostamisega seonduvate toimingutega Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2016 määruse peale (TsMS § 169 lg 3). Kostjal puudus kaebeõigus Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2016 määruse peale ja Riigikohus keeldus 01.02.2017 määrusega kostja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu 7,15 tundi määruskaebuse koostamisega seonduvate toimingutega Harju Maakohtu 05.05.2017 hagi tagamise määruse peale ja määruskaebust lahendanud Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.2017 määruse peale ning tasutud riigilõiv 50 eurot määruskaebuselt (TsMS § 169 lg 3). Kostja määruskaebus jäi ringkonnakohtu poolt rahuldamata ning Riigikohus jättis määruskaebuse menetlusse võtmata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja märgitud kautsjon 100 eurot. Kautsjoni hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt (TsMS § 149 lg 11). Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et kostja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on kostja menetluskulud põhjendatud 2257,78 euro ulatuses (2254,78+3). Kohus määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud menetluskulud 2257,78 eurot. Kostja nõuab menetluskulud kokku summas 3746,08 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise nõude summas 1488,30 (3746,08-2257,78) eurot. Vastavalt kostja taotlusele mõistetakse välja hagejalt kostja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.