Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
26.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-17624
Tsiviilasi
PILLAR SECURITISATION S.A R.L. avaldus DR pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.06.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PILLAR SECURITISATION S.A R.L. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja (avaldaja) PILLAR SECURITISATION S.A R.L. (registrikood B 147031, asukoht J.F.Kennedy Avenue 35a L-1855, Luksemburg), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Võlgnik DR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX, XXXXX, XXXXXXXX) lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaadi abi Tauno Tark
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.06.2014 määrus osas, milles kohus mõistis PILLAR SECURITISATION S.A R.L.-lt välja DR kasuks menetluskulu 4428.41 eurot ületavas osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Lugeda Pärnu Maakohtu 26.06.2014 määruse resolutsioon kehtivaks järgmises sõnastuses: 2.1 Rahuldada DR avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2.2 Määrata kindlaks, et DR põhjendatud menetluskuluks on 4428.41 eurot (käibemaksuta) lepingulise esindaja kulu;
2.3 Välja mõista PILLAR SECURITISATION S.A R.L-lt DR kasuks 4428.41 eurot menetluskulu hüvitamiseks.
2.4.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõike 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 3). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja taotlus
1.17.06.2013 määrusega jättis Pärnu Maakohus PILLAR SECURITISATION S.A R.L. pankrotiavalduse alusel DR ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulud jättis avaldaja kanda. Kohtumäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2013 määrusega, millega jäeti maakohtu määrus muutmata ning ringkonnakohtu menetluskulud samuti avaldaja kanda.
2.Võlgnik esitas 04.09.2013 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on menetluskulude suuruseks 8872.50 eurot (käibemaksuta), mille moodustab lepingulise esindaja kulu. Menetluses esindas võlgnikku kaks advokaati, kes osutasid õigusabi 68,25 tunni ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Võlgnik palus hüvitada talle menetluskulud käibemaksuta ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisaldus õigusabikulude nimekiri.
3.04.03.2014 esitas võlgnik kohtu nõudel menetluskulude täpsustuse, mille kohaselt sisaldavad esitatud menetluskulud ka lepinguliste esindajate kulu sõidule Tallinnast Paidesse ja tagasi, kokku 6,75 tundi ning autokütuse maksumust 41,41 eurot. Võlgnik leidis, et lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest hüvitise välja mõistmata jätmine oleks vastuolus põhiseadusega, kuna rikuks põhiõigust pöörduda oma õiguste kaitsmiseks kohtusse ning advokaadibüroode ettevõtlusvabadust. Menetluses kahe lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud asja keerukuse ning esitatud tõendite rohkuse tõttu.
4.09.09.2013 esitas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, milles nõutavate menetluskulude suurusega ei nõustunud. Vastuväite kohaselt tuleb
hagita asjas lähtuda õigusabikulude kindlaksmääramisel TsMS § 172 lõike 8 esimesest lausest, st määrata lepingulise esindaja kulud samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Tunnistajale makstava hüvitise regulatsioon ei näe ette, et hüvitiselt saaks nõuda viivist. Õigusabi osutamiseks kulunud tundide arv on ülepaisutatud ning peaks olema enam kui poole võrra väiksem, õigusabikuluna võib välja mõista maksimaalselt 60,8 eurot (1,90 eurot x 32 tundi). Võlausaldajale osutati õigusabi vaid 31,9 tunni ulatuses. Esimese astme kohtu määrus
5.Pärnu Maakohus rahuldas 26.06.2014 määrusega avalduse ja määras DR menetluskulude suuruseks 8872.50 eurot (käibemaksuta). Kohus selgitas, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Esitatud menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduva muu materjaliga hinnata võlgniku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Võlausaldaja vaidlustab võlgnikule osutatud õigusabi ajalise mahu (68,25 tundi) ning leiab, et võlgniku õigusabikulu tuleb hüvitada TsMS § 172 lõike 8 esimese lause järgi, milline sätestab, et hagita menetluses hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Sarnast seisukohta on Riigikohus oma varasemates lahendites väljendanud (nt 3-2-1-18-11). 19.06.2013 muutis aga Riigikohus oma varasemaid seisukohti selle sätte rakenduspraktika osas, kuna see ei võimalda kohtutel menetluskulude väljamõistmisel täiel määral arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Riigikohtu muudetud seisukoha kohaselt on üldnormina võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lõikeid 1–31 (lahend nr 3-2-1-58-13). Seega ei ole võlgniku menetluskulu kindlaksmääramine TsMS § 172 lõike 8 esimesest lausest tuleneval alusel põhjendatud. Kulude kindlaksmääramisel tuleb juhinduda nende vajalikkusest ja põhjendatusest võlgniku jaoks.
7.Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaadid osutanud võlgnikule õigusabi kokku 68,5 tundi, millest maakohtu menetluses 51 tundi ja määruskaebuse menetluses 17,5 tundi. Õigusabi toimingud on mõlema kohtumenetluse kohta esitatud kuupäevalise ja ajalise täpsusega kirjeldatuna. Võlausaldaja leiab, et võlgniku õigusabi maht peaks olema märgitust poole väiksem. Samas ei ole võlausaldaja nimetanud ühtegi menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi osutamisel tehtud toimingut/tegevust, mida tema teada tegelikult ei teostatud ja/või milleks kulutatud aeg on tema hinnangul põhjendamatu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aega ei saa hinnata ülepaisutatuks ja põhjendamatuks pelgalt teise menetlusosalise eelduslike hinnangute alusel. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel TsMS § 175 lõikega 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (lahend 3-2-1-43-10).
8.Käesoleva asja puhul oli tegemist õiguslikult keskmisest keerukama pankrotiavalduse menetlusega, mida iseloomustas sisuline hagimenetlusele sarnane vaidlus menetlusosaliste vahel ning mis muu hulgas hõlmas endas ka välisriigi õiguse kohaldamisega seonduvaid aspekte, samuti välisriigis koostatud dokumentide analüüsi. Lisaks esitas võlausaldaja maakohtu menetluses pankrotiavalduse täpsustuse, mis sisaldas uusi asjaolusid ja seisukohti ning määruskaebemenetluses ringkonnakohtus
laiendas veelgi vaidluse all olnud küsimuste ringi. Kõik need asjaolud kogumis tingisid õigusabi suurema ajakulu. Hinnates eelmärgitud asjaolusid kogumis võlgniku lepinguliste esindajate poolt kohtuasja menetluses esitatud ja/või koostatud materjalide ning maakohtu istungil esitatud seisukohtade õigusliku kvaliteediga oli lepinguliste esindajate poolt osutatud õigusabi maht 68,5 tundi vajalik ja põhjendatud.
9.Lepingulised esindajad on osutanud võlgnikule õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot. Võlausaldaja tunnihinna rahalist suurust vaidlustanud ei ole. Riigikohus on oma senises praktikas pidanud üldjuhul vajalikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ilma selleta (lahendid 3-2-1-115-13, 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13). Käesoleva asja sisulist ja menetluslikku eripära, iseloomu ja keerukust ning esindajate töö mahtu ja kvaliteeti arvestades on põhjendatud ja vajalik üldjuhust veidi kõrgem võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu, st 130 eurot tund. Eeltoodut arvestades tuleb määrata võlgniku põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 8872,50 eurot. Vastavalt taotlusele hüvitatakse kindlaksmääratud menetluskulu käibemaksuta.
10.TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohaldub ka hagita menetluses tehtud menetluskulude kindlaksmääramise lahendile. Võlausaldaja vastupidine seisukoht ei ole õiguslikult põhjendatud. Määruskaebus
11.15.07.2014 esitas võlausaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, mis võlgniku poolt märgitud õigusabi ajalist mahtu ning rahalist maksumust õigustaks. Ühelegi teisele mõistlikule isikule ei saa olla ettenähtav, et vastaspoole menetluskulu on niivõrd suur.
12.Maakohus mõistis ekslikult välja kahe lepingulise esindaja kulud. TsMS § 175 lõige 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohtu lahendi nr 3-21-112-09 punkti 17 kohaselt on TsMS § 175 lõikes 3 pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Maakohus ei ole analüüsinud ega põhjendanud, kas ja miks oli õigustatud, et võlgnikku esindas pankrotiasjas kaks esindajat. Tsiviilasi ei olnud sellise keerukusega, mis õigustaks kahe lepingulise esindaja osalemist. Tegemist oli tüüpilise käendusvõlasuhtel baseeruva pankrotiavalduse menetlusega. Võlgnik esitas pankrotiavaldusele tavapärased vastuväited, mida sellises olukorras esitatakse, nimelt, et laenulepingu üleminek ei ole tõendatud ning et võlgnik ei ole laenulepingut käendanud või alternatiivselt on füüsilise isikuga sõlmitud käendusleping tühine.
13.Maakohus on ekslikult viidanud, nagu oleks poolte vahel toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus. Hagimenetluse puudumist iseloomustab kas või see, et kogu menetlus toimus võlausaldaja esitatud avalduse ja tõendite pinnalt. Võlgniku läbivaks vastuväiteks oli, et võlausaldaja väited ei ole tõendatud. Lisaks jättis maakohus avalduse rahuldamata põhjusel, et vaidlus väljub pankrotimenetluse raamest. Seega sellest raamist väljuvat menetlust ehk hagimenetlust ei toimunud. Ebaõige on maakohtu järeldus, et menetluse muutis keerukaks see, et võlausaldaja esitas 11.06.2013 istungil täiendatud pankrotiavalduse. Võlgniku esindajad lugesid menetlusdokumendi läbi
samal istungil, paludes selleks lühikest vaheaega, ning vastasid menetlusdokumendis esitatud väidetele samal istungil suuliselt. Kokku kulus vastustaja esindajatel dokumendi analüüsiks ning vastuväidete kujundamiseks u 20 minutit. Menetlust ei muuda keerukaks see, et osad dokumendid olid koostatud välisriigis, kuna kohtule olid esitatud vastavate dokumentide tõlked, ega ka see, et võlausaldaja esitas maakohtu 17.06.2013 määrusele määruskaebuse. Lahendite edasi kaebamine on tavapärane ning võlgniku vastus määruskaebusele kordas suures ulatuses esialgses võlgniku vastuväites esitatut. Võlgniku menetlusdokumentide pikkus oli kokku 12,25 lk (arvestatuna tiitelleheta), millele loetakse kohtupraktikas vastavaks 12,25h tööd. Keerulisele menetlusele ei ole omane, et võlgniku menetlusdokumentide pikkus piirdub vaid 12,25 lk-ga.
14.Maakohus leidis ekslikult, et võlgniku lepinguliste esindajate kulu on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-11 punkti 17 kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Lahendi nr 3-2-1-43-10 punktis 14 on Riigikohus järeldanud, et TsMS § 175 lõige 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindajate töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd nende koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad.
15.Võlausaldaja konkreetsed vastuväited võlgniku menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabile kulunud ajamahu osas on järgmised: • punktid 2.5.1-2.5.5: 4-leheküljelise pankrotiavalduse analüüs ning sellele 6lehelise vastuväite koostamine kokku 19,5 tundi; mõistlikuks võlgniku 12.05.2013 vastuväite koostamise vajalikuks mahuks oleks 6h; • punkt 2.5.6: kohtuistungiks ettevalmistamine ja pärast istungit kliendile e-kirja teel tagasiside andmine 4,25h; istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajamahuks saab olla kuni 2h (see hõlmaks pankrotiavalduse ja vastuväite uuesti läbi töötamist) ning kliendile tagasiside andmise vajalikuks mahuks 0,5h, kokku 2,5h; • punkt 2.5.7: istungiprotokolli analüüs 1,5h; vajalik protokolli (3 lk) analüüsimiseks on maksimaalselt 0,5h; • punktid 2.5.8-2.5.9: 29.05.2013 ja 04.06.2013 suheldi kliendi ja võimaliku tunnistajaga kokku 4h; kohus tegi võlgnikule ülesandeks täpsustada tunnistajaga seonduvaid teatud asjaolusid (sh millal saaks tunnistaja istungile tulla, kuhu saata kohtukutse, milliseid keeli tunnistaja valdab), mida võlgnik tegigi 03.06.2013 e-kirjas, pikkusega 0,25 lk; seega saab 29.05.2013 pidada vajalikuks suhtlust kliendiga 0,8h ulatuses, kogu ülejäänud suhtlust ning eriti suhtlust 04.06.2013 ehk pärast kohtunõude täitmist, ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks; • punkt 2.5.10: võlausaldaja 1lk pikkuse 04.06.2013 menetlusdokumendi analüüs 2h; vajalik oli maksimaalselt 0,8h; • punkt 2.5.12: kliendi teavitamine pärast 11.06.2013 kohtuistungit 3,25h; vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 0,5h; • punktid 2.5.13-2.5.14: 12. ja 13.06.2013 suhtlus kliendiga ning tegevuskava koostamine 1,5h; kogu näidatud kulu on ebavajalik, sest 11.06.2013 toimus maakohtus viimane istung ning kohus suundus lahendit tegema, sealjuures oli väidetavalt 11.06.2013 kliendiga juba 3,25h räägitud; • punkt 2.5.15: võlgniku kasuks tehtud kohtumäärusega tutvumine 1h, maakohtu seisukoht oli esitatud vaid 2 lk-l, kohtulahendi lugemisele ja selle mõistmisele ei saanud kuluda enam kui 0,5h;
•
•
•
•
punkt 2.5.16: kohtumäärusest kokkuvõtte tegemine ja suhtlemine kliendiga 1,75h; vajalik ja põhjendatud kulu maksimaalselt 0,5h, väidetavalt tutvusid võlgniku esindajad kohtumäärusega 17.06.2013 juba 1h; punktid 2.5.17-2.5.21: võlausaldaja 8-lehelise määruskaebuse analüüs ning sellele 6-lehelise vastuse koostamine kokku 14,5h; võlgniku vastus määruskaebusele kordas sisuliselt esialgselt esitatud vastuväiteid, mõistlik on, kui 6-lehelise menetlusdokumendi koostamisele kuluks umbkaudu 6h tööd; punkt 2.5.22: 29.07.2013 kliendiga nõupidamine 0,75h; kogu nimetatud ajakulu on ebavajalik ja põhjendamatu, võlgnik esitas võlausaldaja kaebusele vastuse 10.07.2013, ringkonnakohus võlgnikult mingeid täiendavaid seisukohti ei küsinud, seega jääb arusaamatuks kliendiga nõupidamise vajadus; punkt 2.5.23: ringkonnakohtu määrusega tutvumine ning kliendiga suhtlemine kokku 2h; vajalikuks ja põhjendatud ajamahuks maksimaalselt 0,5h, ringkonnakohtu põhjendus oli esitatud 1 lk-l.
16.Vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-65-13 on maakohus välja mõistnud ka tasu võlgniku esindajate sõidule kulunud aja eest kokku 6,75h ulatuses (877.50 eurot). Vastus määruskaebusele
17.DR leidis vastuses määruskaebusele, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik
18.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnkohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis võlgniku kasuks välja menetluskulu 4428.41 eurot ületavas osas. Maakohtu määrus ei ole tühistatavas osas seaduslik ega põhjendatud.
20.Maakohus on võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõistnud lepingulise esindaja kulu võlgniku poolt taotletud ulatuses 8872,50 eurot 68,25 tunni eest tunnihinnaga 130 eurot. Maakohus hindas võlgnikule osutatud õigusabi ajamahtu 68,25 tundi vajalikuks ja põhjendatuks, leides, et tsiviilasja puhul oli tegemist keskmisest keerukama pankrotiavalduse menetlusega, mida iseloomustas hagimenetlusele sarnane vaidlus menetlusosaliste vahel ning mis muuhulgas hõlmas ka välisriigi õiguse kohaldamisega seonduvaid aspekte, samuti välisriigis koostatud dokumentide analüüsi, lisaks laiendas võlausaldaja menetluse kestel ka vaidluse all olnud küsimuste ringi. Määruskaebuse esitaja esitas maakohtus vastuväite, leides, et vastaspoolele õigusabi osutamiseks kulunud tundide arv on ülepaisutatud ja peaks olema taotletust vähemalt poole võrra väiksem. Määruskaebuses esitas võlausaldaja vastuväited ka konkreetsete õigusabitoimingute ajakulu kohta.
21.TsMS § 175 lõike 1 teise lause järgi kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus hindab ja otsustab lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust
diskretsiooniõiguse alusel ja kõrgema astme kohus muudab või tühistab alama astme kohtu määruse menetluskulude väljamõistmise kohta üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on küll andnud lühikese hinnangu võlgniku menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele üldiselt, arvestades seejuures asja keerukuse astet, kuid ei ole hinnanud võlgniku menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabitoimingute asjakohasust ega ka nendele toimingutele kulunud aja põhjendatust konkreetsemalt, millega rikkus TsMS § 465 lõike 2 punktist 8 tulenevat määruse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi üldisest, asja keerukuse astmest lähtuvast hinnangust õigusabikulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamiseks ei piisa.
23.Maakohus on vaidlustatud lahendis märkinud, et võlausaldaja, vaidlustades võlgniku õigusabile kulunud aja mahtu, ei ole oma vastuväites näidanud konkreetselt, milliste toimingute osas ja millises ulatuses on õigusabiks kulutatud aeg põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja poolt põhjendamatu õigusabikulu osas detailse ülevaate esitamata jätmine ei anna iseenesest alust menetluskulude väljamõistmiseks taotleja poolt soovitud ulatuses, kuivõrd TsMS § 175 lõike 1 teisest lausest tulenevalt peab kohus vastuväite saamisel ise hindama lepingulise esindaja kulu väljamõistmise põhjendatust ja vajalikkust. Lisaks sellele saab kohus nõuda TsMS § 3401 lõike 1 alusel menetlusosaliselt menetluskulude taotlusele esitatud vastuses puuduste kõrvaldamist.
24.Ringkonnakohus kõrvaldab ise maakohtu vea ja hindab menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust, hinnates ühtlasi ka võlausaldaja määruskaebuse vastuväiteid ja võlgniku vastuväiteid määruskaebusele. Ringkonnakohus hindab põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks nimekirja p-des 2.5.1, 2.5.2 ja 2.5.3 märgitud, so pankrotiavaldusele vastuväite koostamisega seotud ajakulu kokku 11,25 tundi. Punktis 2.5.6 hindab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistusaega 1 tund, kohtuistungil esindamise aega 2 tundi ja e-kirjade koostamise aega 0,5 tundi, kokku 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks hindab ringkonnakohus ka punktis 2.5.10 märgitud dokumentide analüüsi toimingu 2 tundi. Punktides 2.5.11 ja 2.5.12 märgitud toimingute osas hindab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 11.06.2013 kohtuistungiks ettevalmistusaega 1 tund ja kohtuistungil esindamise aega 1,25 tundi, kokku 2,25 tundi. Põhjendatud ajakuluks hindab ringkonnakohus ka nimekirja punktis 2.5.13 märgitud kliendiga e-kirjavahetuse aega 0,25 tundi, samuti punktides 2.5.17, 2.5.18, 2.5.19, 2.5.20 ja 2.5.21 märgitud määruskaebusele vastuse koostamisega seotud toimingute ajakulu 14,5 tundi. Kokku loeb ringkonnakohus võlgniku esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 33,75 tundi.
25.Põhjendamatuks hindab ringkonnakohus nimekirja punktides 2.5.4 ja 2.5.5 märgitud ajakulu selle ebamäärasuse tõttu ja muuhulgas seetõttu, et 21.05.2013 istungiks ettevalmistusaeg on märgitud korduvalt (punktid 2.5.4, 2.5.5 ja 2.5.6). Punktis 2.5.6 on põhjendamatuks toiminguks kohtuistungi analüüs samuti selle ebamäärasuse tõttu. Põhjendamatuks hindab ringkonnakohus punktides 2.5.7, 2.5.8 ja 2.5.9 märgitud toimingute ajakulu nende ebakonkreetsuse ja piisava põhistuse puudumise tõttu. Avaldaja ei ole põhistanud punktides 2.5.7, 2.5.8 ja 2.5.9 märgitud toimingute osas, milles seisneb 21.05.2013 mai istungi protokolli analüüs ja milleks see vajalik oli; ebamäärased on kliendi informeerimine, kliendi ja tunnistajaga suhtlemise toimingud.
Põhjendamatuks hindab ringkonnakohus ka nimekirja punktides 2.5.14-2.5.16 märgitud toimingute ajakulu nende ebamäärasuse ja nende vajalikkuse piisava põhistuse puudumise tõttu. Menetlusosalise kasuks tehtud kohtulahendiga tutvumine eraldi ei ole vajalik õigusabikulu, välja arvatud juhul, kui sellega tutvutakse vastaspoole kaebusele vastamiseks. Põhjendamatuks hindab ringkonnakohus ka punktides 2.5.22 ja 2.5.23 märgitud toimingute ajakulu nende ebamäärasuse tõttu.
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult hinnanud ka käesoleva asja keerukuse astet keskmiselt keerukamaks. Maakohus on hinnanud käesolevat asja keskmisest keerukamaks seetõttu, et menetlust iseloomustas sisuline hagimenetlusele sarnane vaidlus menetlusosaliste vahel ning muuhulgas hõlmas vaidlus endas ka välisriigi õiguse kohaldamisega seonduvaid aspekte ja samuti välisriigis koostatud dokumentide analüüsi. Kuigi vaidlus pankrotiavalduse aluseks oleva võlanõude selguse üle omab sarnasust vaidlusega nõude üle hagimenetluses, ei ole pankrotimenetluse algatamise staadiumis kohtu ülesandeks lahendada nõude tõendatuse, vaid ainult nõude selguse küsimus (PankrS § 15 lõige 3 punkt 1). Pankroti väljakuulutamiseks vajaliku nõude selguse üle otsustamine on aga eelduslikult väiksema aja-, analüüsi- ja hindamiskuluga toimuv menetlus võrreldes nõude tõendatuse üle otsustamisega hagimenetluses. Arvestades ka pankrotimenetluse kiiret iseloomu ja seda eriti algatamise küsimuse lahendamisel, ei saa eelduslikult hinnata pankrotiavalduse läbivaatamise menetlust tavapärasest keerulisemaks. Välisriigis koostatud dokumendid iseenesest asja keerukuse astet ei tõsta, kuna võõrkeelsed dokumendid tuleb TsMS §-st 33 tulenevalt esitada niikuinii eestikeelse tõlkega.
27.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud käesolevas asjas võlgnikule ka selle kuluosa hüvitamine, mis on tingitud kahe lepingulise esindaja osalemisest menetluses (esindamine kohtuistungil), kuna asja keerukuse aste ringkonnakohtu arvates seda ei tingi. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates alust käesoleva menetluse tavapärast keerukust arvestades võlausaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu üle 4387.50 euro (33,75 tundi x 130 eurot).
28.Maakohus on võlausaldajalt alusetult välja mõistnud ka menetluskulu hüvitise võlgniku lepingulise esindaja kohtusse sõiduks kulunud aja eest. Menetluskulude nimekirja punktiss 2.5.6 on täpsustuse järgi märgitud sõiduajaks 2,5 tundi ja punktis 2.5.12 4,5 tundi, so kokku 6,75 tundi. Arvestades tunnihinda 130 eurot on taotletud kuluks 877.50 eurot (6,75x130). Riigikohtu seisukoha järgi ei võimalda TsMS § 174, § 175 ega ka § 144 punkt 1 mõista välja menetluskuluna teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõiduaja kulu (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, punkt 17). Seega on alusetu nimetatud summa väljamõistmine võlausaldajalt. Menetluskulude nimekirja täpsustuses märgitud autokütuse kulu kokku 41.41 eurot (21.93+19.48) on põhjendatud ja see tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks TsMS § 144 punkti 2 alusel välja mõista.
29.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks võlgniku taotlust jätta kohaldamata lepingulise esindaja sõiduaja kulu hüvitamise osas TsMS § 144 punktide 1 ja 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalisel on küll õigus vabalt valida lepingulist esindajat sõltumata lepingulise esindaja asukohast, kuid see ei tähenda, et teine menetlusosaline peaks hüvitama vastaspoole lepingulise esindaja sõiduaja kulu, arvestades muu hulgas ka asjaolu, et sõiduaja kulu on võimalik vältida, valides ja kasutades kohapealse lepingulise esindaja õigusabi. Avaldaja ei ole
esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohapealset lepingulist esindajat ei olnud võimalik valida.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.