Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-51391

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

23.04.2013 saabus Pärnu Maakohtule e-posti teel K. V. (V.) hagi OÜ Xxxxx Xxxxxxxx vastu 14 060,93 € väljamõistmiseks.-+* Hagiavalduse kohaselt kostja OÜ Xxxxx Xxxxxxxx ja AS DnB NORD Banka (Läti äriregistri nr 40003024725) sõlmisid 09.10.2007 laenulepingu nr 93/07K33 (lisas 1), mille alusel AS DnB NORD Banka andis OÜ-le Xxxxx Xxxxxxxx laenu 19 182 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 09.10.2013. Laenulepingu p 4.1 kohaselt oli laenu tagatiseks muu hulgas panga kasuks seatav hüpoteek hüpoteegisummaga 25 000 eurot hageja ema L. V.i korteriomandile xxxxxx xx xxx-x, xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx). 11.10.2007 L. V.i ja AS DnB NORD Banka vahelise notariaalselt tõestatud vormis hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteekide loovutamise ja hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu p 4.1 alusel seati L. V.i korteriomandile hüpoteek hüpoteegisummaga 391 165 krooni (25 000 eurot). AS DnB NORD Banka ja L. V. leppisid kokku, et hüpoteegiga on tagatud kõik AS DnB NORD Banka nõuded OÜ Xxxxx Xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) vastu, mis tulenevad AS DnB NORD Banka ja OÜ Xxxxx Xxxxxxxx vahel 09.10.2007 sõlmitud lepingust nr 93/07K33 ja selle võimalikest lisadest. 30.04.2009 laenulepingu muudatuse nr 1 p-s 2 kinnitas OÜ Xxxxx Xxxxxxxx, et 30.04.2009 seisuga on laenusaaja jääk panga ees 16 370 eurot. Laenulepingu muudatuse nr 1 p 3 alusel võimaldas pank lisalaenu summas 1920 eurot, mistõttu uus laenusumma oli 18 290 eurot. Intressimääraks leppisid pooled kokku 10% aastas. AS DnB NORD Banka esitas 26.10.2010 Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Svetlana Põld’ile täitmisavalduse, milles AS DnB NORD Banka palus pöörata sissenõude L. V.i hüpoteegiga koormatud korteriomandile. Täitmisavaldusest nähtuvalt oli AS DnB NORD Banka öelnud kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles. Täitmisavalduse kohaselt oli 26.10.2010 seisuga AS DnB NORD Banka nõude suuruseks kokku 14 017.64 eurot (219 328.40 kr), millest 13 712.04 eurot (214 546.81 kr) moodustas tagastamata laenusumma, 286.56 eurot (4483.69 kr) tasumata intressid, 19.04 eurot (297.91) kr tasumata viivised. Lisaks palus AS DnB NORD Banka arvestada täitemenetluse käigus lisanduvaid viiviseid tähtajaks tasumata laenult (214 546.81 kr) alates 26.10.2010 kuni nõude täitmiseni 0,1% päevas. L. V.ile kuulunud korteriomand realiseeriti täitemenetluses 18 000 euroga ja täitemenetlusest laekus AS-ile DnB NORD Banka 14 060.93 eurot. L. V. kui hüpoteegiga koormatud kolmanda isiku suhtes toimunud täiteasjas nr 181/2010/1025 lõppes menetlus kohtutäituri 08.11.2011 täitemenetluse lõpetamise otsusega. AS NnB NORD Banka 09.10.2007 laenulepingust nr 93/07K33 tulenev nõue OÜ Xxxxx Xxxxxxxx vastu läks rahuldatud 14 060.93 euro ulatuses AÕS § 349 lg 3 alusel L. V.le üle. L. V. loovutas 24.05.2013 nõude loovutamise lepinguga nõude summas 14 060.93 eurot K. V.le. Kostja juhatuse liige P. R. on Pärnu Maakohtu kriminaalasjas nr x-xx-xxxx kohtuistungil 27.05.2013 hageja kaitsja küsimustele vastates hagejale tagasivõtmatult tunnistanud, et ta on tahtlikult rikkunud AS-iga DnB NORD Banka sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, jättes alates 2010.a keskpaigast tahtlikult tasumata AS-iga DnB NORD Banka sõlmitud laenulepingu järgsed maksed. Seejuures kostja teadis, et tema poolt laenu tasumata jätmisel ütleb pank laenulepingu üles ning pöörab sissenõude L. V. hüpoteegiga koormatud korteriomandile. OÜ Xxxxx Xxxxxxxx on teatanud, et ei kavatse võlgnevust hagejale hüvitada. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

02.07.2014 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja teatab, et kaalub vastuhagi esitamist hageja kui OÜ Xxxxx Xxxxxxxx endise juhatuse liikme vastu seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ning Kostjale kahju tekitamisega.

2-14-51391 Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja ja AS DnB NORD Banka sõlmisid 09.10.2007 laenulepingu nr 93/07K33, mille alusel AS DnB NORD Banka andis kostjale laenu 19 182 eurot. Kostja nimel sõlmis laenulepingu hageja ise, kes oli tol ajal kostja juhatuse liikmeks ja osanikuks. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 09.10.2013. Laenulepingu p 4.1 kohaselt oli laenu tagatiseks muu hulgas panga kasuks seatav hüpoteek hüpoteegisummaga 25 000 eurot hageja ema L. V. korteriomandile Xxxxxx xx xxx-x, Xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx). Seega tagas L. V. oma tütre äriühingu poolt võetud laenu. Laenulepingule sõlmiti 30.04.2009 muudatus nr 1, mille p-s 2 kinnitas hageja kostja seadusliku esindajana, et 30.04.2009 seisuga on laenusaaja jääk panga ees 16 370 eurot. Laenulepingu muudatuse nr 1 p 3 alusel võimaldas pank lisalaenu summas 1 920 eurot, mistõttu uus laenusumma oli 18 290 eurot. Intressimääraks leppisid pooled kokku 10% aastas. Kostja juhatuse liikmeks kanti 24.08.2009.a P. R. (isikukood xxxxxxxxxxx). AS DnB NORD Banka ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 93/07K33 erakorraliselt üles 11.10.2010 edastatud teatisega nr 4-2/10/6023, millest tulenevalt muutus nõue sissenõutavaks 11.10.2010 ja hakkas jooksma TsÜS § 147 lg 1 kohane 3 aastane aegumistähtaeg. AS-iga DnB NORD Banka 09.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 93/07K33 tulenev nõue aegus 12.10.2013. Kuna hagi on esitatud 2014. a, siis on hagi igal juhul aegunud. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja juhatuse liige P. R. on hagejale kriminaalasjas nr x-xxxxxx kohtuistungil 27.05.2013 väidetavalt ise tunnistanud, et ta on rikkunud AS-iga DnB NORD Banka sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi VÕS 104 lg 5 alusel tahtlikult, jättes teadlikult ja tahtlikult tasumata laenumaksed, olles sealjuures väidetavalt teadlik, et tema poolt laenu tasumata jätmisel ütleb pank laenulepingu üles ning pöörab sissenõude L. V. hüpoteegiga koormatud korteriomandile. Kostja ei ole kunagi tunnistanud, et ta on rikkunud AS-iga DnB NORD Banka sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi VÕS 104 lg 5 alusel tahtlikult ehk soovinud õigusvastase tagajärje saabumist lepingu rikkumisel. Tegemist on hageja paljasõnaliste väidetega, mis ka arvestades kriminaalasja nr x-xx-xxxx sisu ning seal tuvastamist leidnud asjaolusid arvestades on ebaõiged ja isegi pahatahtlikud. Kriminaalasjas nr x-xx-xxxx arutati hageja kui OÜ Xxxxx Xxxxxxxx endise juhatuse liikme enda vastu esitatud süüdistusi kostja vara omastamises. Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2013 otsusega jõustus Pärnu Maakohtu 01.07.2013 otsus, millega hageja tunnistati süüdi KarS § 201 lg 1 ja KarS § 380 järgi. Kostja tänane juhatuse liige P. R. sõlmis 14.08.2009.a I. S. ja K. V.ga lepingu OÜ Xxxxx Xxxxxxxx osade omandamiseks kokku nimiväärtusega 40 000 krooni. Alates 27.08.2007.a OÜ Xxxxx Xxxxxxxx juhatuse liikmetena tegutsenud I. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ning 24.08.2009.a kanti P. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) äriregistrisse OÜ Xxxxx Xxxxxxxx ainsa juhatuse liikmena. Äriühing on asutamisest alates tegutsenud Pärnu linnas. OÜ Xxxxx Xxxxxxxx endiste juhatuse liikmete poolt anti raamatupidamisdokumendid uuele juhatusele üle alles 05.10.2010.a ja sedagi osaliselt, kuna needki dokumendid ei sisaldanud raamatupidamise aruandeid, mis raskendas oluliselt ülevaate saamist äriühingu majandustegevusest. Seoses uue juhatuse liikme ja omaniku P. R. poolt äriühingu tegevuse ülevõtmisega sai selgeks, et endise juhatuse poolt peetud raamatupidamine ning äriühingu majanduslik seisund ei vasta ilmselgelt sellele, mida endine juhatus P. R.le enne osade müügilepingu sõlmimist avaldas ja kinnitas. P. R. taotluse alusel viis audiitorbüroo Ernst & Young Baltic AS läbi OÜ-s Xxxxx Xxxxxxxx erikontrolli. Erikontrolli aruande kohaselt tuvastati audiitorite poolt muuhulgas, et: - Xxxxx Xxxxxxxx OÜ juhatus on perioodil august 2007 kuni juuni 2009 rikkunud mitmeid juhatuse liikme hoolsuskohustusi, mille tulemusena ei ole järgitud Äriseadustikust tulenevalt netovara miinimumnõudeid, on makstud ebaseaduslikult juhatuse liikme tasusid, sisse on viimata

2-14-51391 korrektne raamatupidamisarvestus ja makse ei ole arvestatud kõigilt tuludelt ja kuludelt, kus oleks seda pidanud tegema. Eelnimetatud rikkumiste tulemusena on ettevõtte netovara seisuga 30. juuni 2009 üle hinnatud vähemalt 263 tuhande krooni võrra. - Raamatupidamisdokumentide alusel on alust väita, et ettevõttel puudus kassa selle tavapärases tähenduses. Kontol "Kassa" kajastati ettevõtte omanikuga toimunud arveldusi analoogselt kontoga "Arveldused aruandvate isikutega". Kontode saldod kasvasid kumuleeruvalt tulenevalt väljaminekutest, mille kohta puudusid kuluarved. Erikontrolli läbiviija hinnangul on see käsitletav laenuna K. V.le, mis aga on Äriseadustikuga vastuolus. Laenu mittetagastamisel on juhatuse liige K. V. tekitanud ettevõttele kahju enam kui 197 tuhande krooni ulatuses. - 2009. aastal makstud töötasudelt ei ole arvestatud ega makstud tulu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu (maksurisk vähemalt 37 tuhat). Äriühing ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, kuigi seda oleks pidanud tegema. - Ettevõtte netovara ei vastanud Äriseadustikus kehtestatud nõuetele selle tegevuse esimestest kuudest peale ning selline olukord kestis kuni ettevõtte osaluse müügihetkeni. Arvestades asjaolu, et jooksev majandustegevus ei olnud kasumlik, oleks juhatus pidanud kaaluma pankrotiavalduse esitamist 2009. aasta alguses. OÜ Xxxxx xxxxxxxxx esitas 26.08.2010 K. V.le vastu kuriteokaebuse, milles toodud asjaolud said omakorda kinnitust ka kriminaalasjas tehtud otsuses selles, et K. V., olles alates 23.08.2007 kuni 24.08.2009 OÜ Xxxxx Xxxxxxxx juhatuse liige, kellele oli usaldatud äriühingu vara, kasutas viimast volitusi omamata enda huvides. Kostja makseprobleemid, sh raskused laenulepingu järgsete maksete tasumisel juba alates 2009.a ehk enne kui tänane juhatuse liige P. R. omandas kontrolli osaühingu majandustegevuse üle, olid põhjustatud üksnes ja ainult hageja kui OÜ Xxxxx Xxxxxxxx endise juhatuse liikme enda süülisest tegevusest perioodil 23.08.2007.a kuni 24.08.2009.a, mis on leidnud ka kinnitust jõustunud kohtuotsusega. Panka oli teavitatud laenumaksete laekumiste peatumise põhjustest ning pank osales aktiivselt lahenduse otsimisel. Enne pangapoolset laenulepingu ülesütlemist tegeles pank koostöös uue omaniku ja juhatuse liikme P. R.ga kostja raamatupidamise ülevaatamisega, võimaliku maksepuhkuse arutamisega ning advokaatidega suhtlemisel seoses K. V. ehk hageja vastu kriminaalsüüdistuse koostamisega kostja vara omastamises. Eeltoodust tulenevalt on võimalik üheselt järeldada, et kostja oma juhatuse liikme P. R. kaudu ei rikkunud tahtlikult AS-iga DnB NORD Banka sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, kostja ei soovinud lepingu rikkumisega kaasneva õigusliku tagajärje saabumist, vaid oli sunnitud pangaga ühendust võtma, tunnistamaks ajutist maksevõimetust, kuna hageja oli omastanud kuritahtlikult kostja vara. Kostja leiab, et kuivõrd hageja on esitanud hagiavalduse TsÜS § 146 lg 1 sätestatud tähtaega ületades, ei kuulu vastav nõue rahuldamisele ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Asjaolu, et antud nõude aegumisele ei kohaldu TsÜS § 146 lg 4 tulenev tähtaeg ehk 10 aastat, on esitatud tõendite ja kirjeldatud faktide põhjal ilmne. Kostja palub jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUVÄITED NÕUDE AEGUMISELE

25.08.2014 kirjalikus seisukohas hageja jääb selle juurde, et tema rahaline nõue pole aegunud, kuivõrd tegemist on pandiga tagatud nõudega ning kostja on tahtlikult rikkunud 09.10.2007 laenulepingust nr 93/07K33 tulenevaid rahalisi kohustusi. Kostja juhatuse liige on Pärnu Maakohtu menetluses olnud kriminaalasjas nr x-xx-xxxx tunnistanud vande all kohtule, et kostja on tahtlikult rikkunud 09.10.2007 laenulepingust nr 93/07K33 tulenevaid rahalisi kohustusi. Pank ütles laenulepingu üles 11.10.2010, täitmisavalduse esitas pank kohtutäiturile 26.10.2010. Kuivõrd laenulepingust tulenevad panga nõuded olid L. V. korteriomandil lasuva pandiga tagatud, oli 26.10.2010 seisuga, mil pank esitas täitmisavalduse, tegemist pandiga tagatud nõuetega. VÕSRS § 9 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1 sätestavad, et jõustunud kohtuotsusega

2-14-51391 tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. See tähtaeg ei ole möödunud. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Järelikult 26.10.2010 katkes 10-aastane aegumistähtaeg ning algas otsast peale. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Hageja nõue aegub alles 26.10.2020. Kostja pole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid 10-aastase aegumistähtaja möödumist. Kostja on rikkunud lepingulisi kohustusi tahtlikult, mistõttu pole nõue ka TsÜS § 146 lg-te 1 ja 4 alusel aegunud. Alternatiivselt, isegi kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et TsÜS § 157 lg 1 asemel kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud 3-aastane nõude aegumistähtaeg, on hageja seisukohal, et TsÜS § 146 lg 4 alusel ei ole tema nõuded aegunud, sest kostja on panga ees rikkunud lepingulisi kohustusi tahtlikult. Nõue on selliste asjaolude juures ehk identiteeti muutmata AÕS § 349 lg 3 alusel hageja emale üle läinud ning seejärel nõude loovutamise teel hagejale üle läinud. P. R. on OÜ Xxxxx Xxxxxxxx ainuke juhatuse liige juba alates 24.08.2009 ning alates nimetatud kuupäevast oli P. R. kohustatud ühingu juhatuse liikmena tegema kõik, et kostja OÜ Xxxxx Xxxxxxxx täidaks pangaga sõlmitud laenulepingut. Pärnu Maakohtu kriminaalasjas nr x-xxxxxx on P. R. 27.05.2013 kohtuistungil vande all andnud Pärnu Maakohtule ütlusi, mistõttu puudub alus kahelda selliste ütluste usaldusväärsuses. Kostja pole väitnud, et P. R. on Pärnu Maakohtule andnud valeütlusi. Kostja paljasõnaline väide, et temale anti kostja raamatupidamise dokumendid üle alles 05.10.2010, ei väära laenulepingu tahtlikku rikkumist kostja poolt, mida kostja on Pärnu Maakohtule tunnistanud. Kostja on hagi vastuses motiveerinud, et ta on juhatuse liikmena laenu tasumise kohustusest teadlik juba 2009. a augustis. Kostja viited asjaolule, et hageja on kriminaalkorras omastamise eest karistatud, ei lükka ümber fakti, et P. R. on OÜ Xxxxx Xxxxxxxx juhatuse liikmena alates 2010.a keskpaigast jätnud tahtlikult tasumata laenulepingu järgsed maksed ning tahtlikult rikkunud panga ees laenulepingut. Vaidlus puudub selles, et 14.08.2009 müüs hageja oma osaluse OÜ-s Xxxxx Xxxxxxxx P. R.le ning alates 24.08.2009 pole hageja OÜ Xxxxx Xxxxxxxx juhatuse liige. Järelikult väljus hageja OÜ Xxxxx Xxxxxxxx osaniku ning juhatuse liikme staatusest rohkem kui aasta enne laenulepingu panga poolt ülesütlemist (11.10.2010). Alates 24.08.2009 sai üksnes uus juhatuse liige P. R. seista hea selle eest, et lepingulised kohustused oleksid panga ees täidetud. Olukorras, kus P. R. ise on tunnistanud vande all Pärnu Maakohtule, et ta on tahtlikult rikkunud lepingulisi kohustusi panga ees, on üksnes ja ainult P. R. käitumine põhjustanud laenulepingu ülesütlemise. Tegemist on P. R. tahtliku ja heade kommete vastase käitumisega, mille eesmärk oli tekitada olukord, kus pank pöörab sissenõude hageja ema korteriomandil lasuvale hüpoteegile. P. R. allkirjaga kinnitatud OÜ Xxxxx Xxxxxxxx 2010.a majandusaasta aruande kohaselt veel 2009. aastal oli OÜ Xxxxx Xxxxxxxx müügituluks 359 324 krooni. 2010. aastal on ühtäkki see null ning ühingu tegevus peatunud. Hageja võõrandas 2009. aastal P. R.le osaluse igati toimivas ja tegutsevas ettevõttes. Lisaks hagejalt mõisteti OÜ Xxxxx Xxxxxxxx kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju ainult summas 2556,55 eurot (40 001,32 krooni). Rohkem kahju pole hageja kunagi OÜ-le Xxxxx Xxxxxxxx põhjustanud. Audiitorühingu Ernst & Young erikontrolli aruanne oli ka kriminaalasjas kohtule esitatud, ning seega aruanne ei tõenda ega saagi tõendada suuremas ulatuses kahju tekitamist. Kuriteoga tekitatud kahju summas 2556,55 € hõlmas eelkõige 2007. - 2008. aastal toimunut ning pärast 24.08.2009 ei ole hageja saanud mistahes kahju tekitada. Arvestades, et ainuüksi 2009.

2-14-51391 aastal oli OÜ Xxxxx Xxxxxxxx müügikäive 359 324 krooni, on täielikult ainetud väited, et laen jäi maksmata hagejast tingitud asjaolude tõttu. Kostja poolt kohtule esitatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus ega ka mitte erikontrolli aruanne ei lükka ümber faktilist asjaolu, et OÜ Xxxxx Xxxxxxxx on alates 2010. a keskpaigast rikkunud pangaga sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult, nagu P. R. on Pärnu Maakohtule vande all ütlusi andes tunnistanud. Seega kokkuvõttes on kostja poolt kohtule esitatud aegumise vastuväide täielikult sisutu. Hageja nõue ei ole aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise osas samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Poolte taotlusel ja TsMS § 403 lg 1 alusel kohus lahendab aegumise küsimuse vaheotsusega kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja aegumise küsimuses lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja.

P. R..

- AS DnB Nord Banka ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu nr 93/07K33 erakorraliselt üles 11.10.2010 ja sellest päevast muutus kogu laenulepingust tulenev nõue OÜ Xxxxx Xxxxxxxx vastu sissenõutavaks; - 26.10.2010 AS DnB Nord Banka esitas kohtutäiturile täitmisavalduse I kd, lk 26 L. V. korteriomandit koormava hüpoteegi realiseerimiseks, mille alusel Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Svetlana Põld alustas menetlust täiteasjas nr 181/2010/1025. - täitemenetluses laekus AS-ile DnB Nord Banka 14 060,93 €; - 24.05.2013 nõude loovutamise lepinguga (I kd, lk 71) L. V. loovutas tagatisvara müümisest tuleneva nõude hagejale, K. V.le. - 23.04.2014 K. V. esitas kohtule hagiavalduse OÜ Xxxxx Xxxxxxxx kui põhivõlgniku vastu hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt täidetud nõude 14 060, 93 € ulatuses.

2-14-51391 - ka juhul, kui nõude aegumisele kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega, tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastast aegumistähtaega, sest kostja juhatuse liige on kriminaalasjas vande all tunnistanud, et jättis laenumaksed tasumata tahtlikult, teades, et sellisel juhul pööratakse nõue hüpoteegiga koormatud hageja ema korteriomandile. - arvestada tuleb, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega nõude aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti.

2-14-51391

2-14-51391 on kannatanu seadusliku esindajana ülekuulamisel vastanud „jah“ kahele hageja kaitsja formuleeritud küsimusele: „Kas seda DnB Nord panga sõlmitud laenulepingut siis alates 2010.aasta keskpaigast siis tahtlikult enam ei maksnud neid laenumakseid?“ ja „Samal ajal teadsite, et selle tagajärg on see, et see leping öeldakse üles ja hakatakse sundtäitma L. V. kinnistust ?“. Kostja juhatuse liikme teadmine sellest, et laenumaksete tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ja nõue võidakse pöörata tagatisvarale, ei tähenda, et kostja jättis laenumaksed tasumata eesmärgiga, et AS-il DnB Nord Banka jääks saamata midagi, millele tal lepingu alusel õigus saada on.

2-14-51391 arendamisse isiklike vahendite paigutamisest huvitatud ei olnud. Panga pakutud võimalusega vormistada laen ümber P. R. või tema pereliikmete eralaenuks kostja ei nõustunud, sest osaühingu raamatupidamisest ei nähtuvat laenu otstarbekat kasutamist osaühingu huvides, kostja arvestuste kohaselt on pangalaenust ettevõtte tarbeks läinud umbes 70 000 krooni + EAS-i toetuse eest ostetud mängväljak maksumusega 30 000 krooni. Samuti on võimaluse võlga tasuda tagatisvara müümise teel välja käinud panga esindaja, mitte P. R.. Seejuures on pank selgitanud, et tagatisvara müümiseks peab P. R. omanikuga kokku leppima ning P. R. ei ole seda võimalikuks pidanud (vt e-kirjad lk 168-169). Hagi on esitatud kostja, OÜ Xxxxx Xxxxxxxx, mitte P. R. vastu. Kostja maksevõimelisust 2010.a suvel enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist ei ole hageja tõendanud. Nendel asjaoludel ei saa P. R. 2013.a lühivastuseid hageja kaitsja küsimustele kriminaalmenetluses selle kohta, et kostja 2010.a suvest alates jättis laenumaksed tasumata tahtlikult ja teades, et laenu katteks realiseeritakse tagatisvaraks olev hageja emale kuuluv korteriomand, tõlgendada tahtliku lepingurikkumise omaksvõtuna TsÜS § 146 lg 4 tähenduses.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.