lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-8284/41

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-8284/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 436 lg 4Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusAÕS § 75 lg 1Koormatiste ja kulutuste kandmineKOS § 13 lg 1KÜS § 15TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 442 lg 8Otsuse sisuTsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 88Täitmine erinevate kohustuste katteks

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-8284/25Viru Maakohus Narva kohtumaja15.10.20122-12-8284/81Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.02.20142-12-8284/95Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.09.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-14-62661/12Viru Maakohus Narva kohtumaja26.02.20152-14-52886/10Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.12.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, Tallinna mnt 21 korteriühistu80228958

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-8284

Tsiviilasi

KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi Konstantin Šestakovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

435,54 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Tallinna mnt 21 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): KÜ Tallinna mnt 21 (registrikood: 80228958), esindaja Julia Tuštšenko

esindajad

Viru Maakohtu 15. oktoobri 2012 otsus

RESOLUTSIOON

Vastustaja (kostja): Konstantin Šestakov (isikukood: XXX) Jätta Viru Maakohtu 15. oktoobri 2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta KÜ Tallinna mnt 21 kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.09.20262-26-117807/3Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 07.09.20262-26-116015/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.KÜ Tallinna mnt 21 (hageja) esitas hagi Konstantin Šestakovi vastu võlgnevuse summas 677,59 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja aadressil XXX asuva korteriomandi omanik ja Korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva liige, kes oli KOS § 13 lg 1, AÕS § 75 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 ja 2 järgi kohustatud tasuma majandamiskulusid. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kuni 10. maini 2010 ei tasunud kostja hagejale majandamiskulusid ning 10. mai 2010 seisuga oli kostjal võlgnevus hageja ees ajavahemikul 10. märts 2008 kuni 10. aprill 2010 esitatud arvete eest summas 24 876,20 krooni vastavalt
10.aprilli 2010 arvele.
01.veebruari 2010 seisuga oli kostjal võlgnevus hageja ees majandamiskulude osas summas 677,59 eurot. Kostja tegi ajavahemikul 12. veebruar 2012 kuni 09. aprill 2012 makseid kogusummas 216 eurot. Vastavalt hagiavaldusele lisatud raamatupidamistõendile loeti täidetuks kostja poolt tasutud rahast tasumise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste tasumise kohustus summas 216 eurot 11. märtsi 2012, 11. aprilli 2012 ja 11. mai 2012 arvete järgi. Kuna kostja ei määranud vastavalt VÕS § 88 lg-le 1, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, siis vastavalt VÕS § 88 lg-tele 8 ja 9 loeti täidetuks kostja poolt tasutud rahast esimeses järjekorras tasumise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste tasumise kohustus ning teises järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud põhikohustus.
2.Kostja K. Šestakov vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt juhtis kostja juba oktoobris ja novembris 2011 hageja tähelepanu asjaolule, et hageja arvestas ebaõigesti võlgnevust. 01. jaanuari 2011 seisuga oli kostja viiviste summa null eurot. Vaatamata sellele nähtus hagiavaldusele lisatud õiendist, et kostjale arvestati 2011. aasta oktoobri seisuga viiviseid summas 136,64 eurot. 2009. aasta aprillis arvestas hageja kostja poolt tasumisele kuuluvasse arvetesse 2 485 krooni riigilõivu ja õigusabiteenuste eest tsiviilasjas nr 2-09-19357. Hageja hakkas nimetatud kohtuasjas välja mõistetud võlgnevusi summas 7 356,60 krooni sisse nõudma täitemenetluses. Samas arvestas hageja nimetatud võlasumma 2009., 2010. ja 2011. aasta jooksvatele arvetele juurde. Seega on kostja maksnud hagejale oma võlgnevust tagasi kahel korral.
01.oktoobri 2011 seisuga oli kostjal hageja ees võlgnevus summas 56,01 eurot, kuid kostja likvideeris nimetatud võlgnevuse jaanuaris 2012.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohtu 15. oktoobri 2012 otsusega jäeti KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi K. Šestakovi vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi tuli jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud oma nõuet. Hageja esitas tõenditena kohtule kostja võlgnevuse tabeli (tl 10–11); väljavõtte KÜ Tallinna mnt 21 Narva 29. märtsi 2011 üldkoosoleku protokollist, millega kehtestati viiviste arvestamise ja sissenõudmise kord (tl 84); väljavõtte KÜ Tallinna mnt 21 Narva 20. juuli 2011 üldkoosoleku protokollist, millega kehtestati maksete ajatamisgraafikute sõlmimise ja viiviste arvestuse peatamise kord (tl 85); võlaarvestuse (tl 86–92) ja võlgnevuse arvestuse (tl 123–136). Võlaarvestusest (tl 126–130) nähtus, et hageja arvestas kostja võlgnevuse hulka tsiviilasjas nr 2-09-19357 jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud summad ja menetluskulud, olles samal ajal paralleelselt algatanud täitemenetluse kostja suhtes. Hageja väitel oli kostja võlgnevus, mida hageja sisse nõudis, tekkinud perioodil 01. veebruar 2011 kuni 10. oktoober 2012, s.o 20 kuu eest. Kostja konto väljavõttest (tl 111– 116) selgub, et kostja abikaasa, M. Š., on 01. veebruar 2012 kuni 11. juuli 2012 tasunud hageja arveldusarvele kokku 2 054,22 eurot, mis ületab oluliselt hagiavalduses toodud hageja poolt kostjale arvestatud korteriühistu kulude võlgnevuse kogumaksumuse 677,59 eurot. Maakohus leidis, lähtuvalt TsMS § 5 lg-st 1 ja § 230 lg-st 1, et hageja ei ole oma nõude olemasolu kostja suhtes tõendanud. Hagi asjaoludest nähtuvalt kuulus hageja poolt ära toodud võlgnevusse muuhulgas varasema kohtulahendiga juba kostjalt välja mõistetud võlgnevus. Maakohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et maakohus ei saanud käesolevas menetluses lahendada teistkordselt juba varasema kohtukoosseisu poolt lahendatud võlgnevust. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja oma nõuet sõltumata maakohtu poolt antud võimalusest piisavalt täpsustanud. Hageja nõue peab olema selge ning selle aluseks olevad asjaolud tõendatud. Maakohtul puudusid tõendid, millest üheselt nähtuks kostja võla olemasolu ja võlasumma suurus hageja ees. Samuti pidi hageja esitama arvestuse aluseks olevad dokumendid. Maakohus leidis, et hagejal puudus konkretiseeritud ja tõendatud nõue kostja vastu. Samuti tuvastas maakohus, et kostja on hagiavalduses toodud võlgnevuse perioodil tasunud hagejale võlgnevusest oluliselt suurema summa. Hageja kinnitas suuliselt maakohtule, et kostja teostas võlgnetava perioodi vältel pidevalt makseid, kuid hageja ei pidanud arvet laekumiste kogusumma üle. Maakohus oli seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb hageja haginõue põhinõudes 677,59 eurot jätta terves ulatuses rahuldamata. Viivisenõudest loobus hageja 08. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.KÜ Tallinna mnt 21 esitas Viru Maakohtu 15. oktoobri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse KÜ Tallinna mnt 21 hagi. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on väär kohtu seisukoht, et apellant pole esitanud võlgnevuse arvestuse aluseks olevaid dokumente. Järelduse tegemisel pole kohus kohtutoimikus olevaid tõendeid analüüsinud, millega rikuti TsMS § 442 lg 8 nõudeid; 2) tegi kohus ebaõige järelduse, et apellandi poolt ära toodud võlgnevusse kuulub mh varasema kohtulahendiga vastustajalt juba välja mõistetud võlgnevus. Apellant ja vastustaja seda ei

väitnud. Nimetatud järelduse tegemisel pole kohus apellandi poolt esitatud faktilisi väiteid ega vastustaja vastuväiteid hagile analüüsinud, rikkudes seega TsMS § 436 lg-t 4. Vastustaja kinnitas

08.oktoobri 2012 kohtuistungil, et Viru Maakohtu 26. juuni 2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-19357 väljamõistetud võlgnevus oli täies mahus tasutud ning tal pole selles osas vastuväiteid; 3) loeti apellandi ja vastustaja poolt apellandi kasuks Viru Maakohtu 26. juuni 2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-19357 väljamõistetud summad tasutuks vastustaja abikaasa M. Š. poolt ajavahemikul 01. aprill 2010 – 01. detsember 2010 sooritatud maksetega. Apellant ja vastustaja ei määranud M. Š. poolt sooritatud maksete puhul, millise kohustuse täitmiseks raha arvestati. Vastavalt VÕS § 88 lg-tele 8 ja 9 kaeti vastustaja abikaasa poolt tasutud summadest esimeses järjekorras tasumise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus viiviste osas ja seejärel varasemalt tekkinud põhikohustus. Vastustaja kinnitas 08. oktoobri 2012 kohtuistungil, et pärast võlgnevuse kustutamist pöördus ta korteriühistu esimehe poole, et saada tõend võlgnevuse puudumise kohta, mille ta esitas kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks; 4) on väär kohtu seisukoht, et võlgnevuse suurus oli tõendamata. Ajavahemikul 01. aprill 2009 kuni 01. oktoober 2012 oli vastustajale esitatud arvete kogusumma 3 807,86 eurot. Sama ajavahemiku eest tasus vastustaja 3 305,74 eurot, mille osas ei olnud pooltel maakohtus vaidlust. Vahe oli 502,12 eurot, s.o apellandi poolt 05. oktoobri 2012 menetlusdokumendis nõutud summa. Seega oli apellandi nõue põhjendatud ja tõendatud.
5.Kostja K. Šestakov vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud palus vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant määranud lõplikult kindlaks ajavahemikku, mille jooksul väidetav võlgnevus tekkis. 05. oktoobril 2012 esitatud hagiavalduses puudus kuupäev, millest alates arvestati ”täpsustatud” võlasumma 435,54 eurot. Nimetatud summa kujunemine ei ole kontrollitav. Samuti on ebaselged võlgnevused seoses perioodidega märts kuni oktoober 2012, 01. aprill 2009 kuni 01. oktoober 2012. Apellatsioonkaebuses on perioodi 01. aprill 2009 kuni 01. veebruar 2012 eest esitatud uus võlasumma 502,12 eurot, mida maakohtu otsuse tegemise ajal veel ei olnud; 2) on vale apellandi väide justkui poleks vastustaja vaidlustanud arvetes esitatud summasid. Käesoleva tsiviilasjas arutati just arvetes kajastatud õigusteenuste kulusid, riigilõivu ja alusetult arvestatud viiviseid; 3) on alusetud apellandi viited VÕS § 88 lg-le 8, kuivõrd 01. oktoobri 2011 seisuga oli vastustaja kõik viivised tasunud. Kohtuotsusega nr 2-09-19357 välja mõistetud summad liitis apellant igakuistele arvetele. Arvetele lisatud summadelt arvestati ka viivist. Esmajärjekorras kustutas apellant ära viivised ning vastustaja ei saanud pikalt põhivõlga tasuda. Seega arvestas korteriühistu viiviseid ebaõigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
15.oktoobri 2012 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
7.Maakohus on õigesti asunud tõendeid hinnates seisukohale, et hageja ei ole esitanud täpset arvestust kostja võlgnevuse kohta ning seetõttu on nõue põhjendamata ning ei saa võtta seisukohta selles, kas ja kui suur on kostja võlgnevus hageja ees.

Nähtuvalt asja materjalidest on hageja hagiavalduses nõudnud kostjalt põhivõla 677,59 eurot ja viiviste seisuga 02.02.2012 summas 143,33 eurot väljamõistmist (I kd tl 5). Nõude aluseks on võlgnevuse arvestus perioodil 2008 märts – 2012 jaanuar (I kd tl 10 – 11). Korteriühistu juhatuse esimehe 11.10.2011 kirja kohaselt kostjale oli ta võlgnevus seisuga 01.10.2011 põhivõla osas 580,40 eurot ning viiviseid ei olnud arvestatud (I kd tl 73). Kuna hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestuse kohaselt oli kostjal septembris 2011 põhivõlgnevus 615,61 eurot ja viiviste võlgnevus 66,46 eurot ning oktoobris 2011 põhivõlgnevus 630,65 eurot ja viiviste võlgnevus 138,64 eurot, siis on hageja hagiavalduses esitatud nõue viidatud tõendite alusel ebaselge.

8.Lisaks erinevustele võlgnevuse summas ei ole ka arusaadav periood, mil on tekkinud hageja poolt nõutav võlgnevus. Maakohtu järeldus, et apellandi poolt esitatud võlgnevuse nõue hõlmab mh varasema kohtulahendiga vastustajalt juba välja mõistetud võlgnevust, põhineb hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestusel ning seetõttu on ebaõige apellandi väide maakohtu poolt TsMS § 436 lg 4 rikkumise kohta. Iseenesest õige on apellandi väide, et võlgnevuses, mille tasumist ta kostjalt nõuab, ei kajastu varasema kohtulahendiga kostjalt väljamõistetud summad, kuid samas on hageja ise esitanud võlgnevuse arvestuse perioodil 2008 märts – 2012 jaanuar, s.o võlgnevuse arvestuses kajastub periood, mille osas on tehtud Viru Maakohtu 26. juuni 2009 tagaseljaotsus. Arusaamatuks jääb ning selgust ei too hagiavalduse esitamisel aluseks võetud perioodi suhtes hageja arvamuses (I kd tl 82-83) esitatud väide, et võlgnevus 677,59 eurot on alates 2011. juuli keskelt kuni hagi esitamiseni ning varem tehtud arvestusi ja võlgnevuse kustutamisi ei pea esitama. Nähtuvalt hageja enda poolt esitatud tabelist võlgnevuse kohta (I kd tl 86-87) nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees oli juulis 2011 663,12 eurot ning tegemist ei ole vaid juulis 2011 tekkinud võlgnevusega, vaid see on juba enne kujunenud. Kohtuistungil 11.07.2012 on hageja selgitanud, et arvestuse perioodiks on hoopis mai – november 2011 (I kd tl 109-110).
9.Lähtudes sellest, et hageja nõue oli ebaselge, on maakohus põhjendatult andnud hagejale tähtaja konkretiseerida oma nõuet (I kd tl 110). Samas ei ole hageja nõuet muutnud selgemaks tema poolt 24.07.2012 maakohtule esitatud täpsustatud hagiavaldus (I kd tl 119-121). Hagiavalduse punktis 3 on hageja märkinud, et 01.02.2010 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees majandamiskulude osas summas 677,59 eurot ning võlgnevuse alusena on nimetatud 2011. aasta arved. Hagiavalduse punktis 4 märgib hageja, et kostjal oli ajavahemikul 10.03.2008 – 10.04.2010 võlgnevus 24 876,20 krooni. Hageja nõuet ei selgita ka täpsustatud hagiavaldusele lisatud võlgnevuse ja viivise arvestus (I kd tl 123-136), sest võlgnevuse arvestusest ei ole arusaadav võla kujunemise käik. Hageja on esitanud 05.10.2012 maakohtule avalduse põhi- ja kõrvalnõude vähendamiseks. Hageja on vähendanud oma nõuet seoses sellega, et ta väidetavalt arvestas ebaõigesti viivist ning sellest tulenevalt vähenesid nii põhi- kui kõrvalnõue. Hageja 05.10.2012 avaldus ei anna aga selgust selle kohta, mis perioodil üldse tekkis põhivõlgnevus.
10.Iseenesest oli apellandil õigus märkida kostjale esitatud arvetele võlgnevusena Viru Maakohtu 26. juuni 2009 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-09-19357 väljamõistetud summad, samuti oli ta õigustatud VÕS § 88 lg-te 6 ja 8 alusel lugema täidetuks tasutud summadest esimeses järjekorras tasumise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse viiviste osas ja seejärel varasemalt tekkinud ja sissenõutavaks muutunud põhikohustuse. Hageja ja kostja ei ole määranud M. Š. poolt sooritatud maksete puhul, millise kohustuse täitmiseks raha arvestati. Samas aga see asjaolu ei muuda hageja nõuet selgemaks. Kuna hageja nõue on ebaselge, siis on olnud kostjal raskendatud vastuväidete esitamine hageja nõudele, kuid kostja on läbivalt kogu menetluse kestel väitnud, et tal ei ole võlgnevust hageja ees, sest on tasunud nõutavad summad ning esitanud oma väite tõendamiseks omapoolsed

arvestused (I kd tl 76-79) ja konto väljavõtte (I kd tl 111-115). Hageja ei ole kostja vastuväiteid usutavalt ümber lükanud. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja nõue rahuldamata.

11.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis menetluskulud maakohtus jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja