Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-8284
Tsiviilasi
KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi Konstantin Šestakovi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 05. detsembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Konstantin Šestakovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Konstantin Šestakov (isikukood: XXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
esindajad
Vastustaja (hageja): KÜ Tallinna mnt 21 Narva (registrikood: 80228958), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Tühistada Viru Maakohtu 05. detsembri 2013 määrus ja saata Konstantin Šestakovi avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
15.03.2012 kviitung-order nr 16 summas 85 eurot (hagiavaldusele 15.03.2012 vastuse ettevalmistamine ja koostamine, ajakulu 1,3 tundi hinnaga 60 eurot tund).
Kviitungil on summa sõnadega märgitud üheksakümmend viis eurot, summa numbriliselt on 85 eurot ja avalduses märgitu kohaselt tuleb tasumisele kuuluvaks summaks 78 eurot (1,3 x 60). Kohtujurist lähtus avalduses märgitust, kuna kviitungil ei ole märgitud ajakulu ega tunnitasu, mille alusel tasumisele kuuluv summa moodustus. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja 15.03.2012 esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastus on allkirjastatud kostja enda poolt ning sellelt ei nähtu, et kostjal olnuks menetlusdokumendi koostamisel ja kohtule esitamisel lepinguline esindaja. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulu, mitte aga õigusdokumendi koostamise kulu. Menetlusosalise esindajaks on aga menetlusosalise eest ja nimel menetluses osalev esindaja. Kohus jättis õigusabikulu kohtuvälise kuluna arvestamata. -
11.07.2012 kviitung-order nr 35 summas 110 eurot (11.07.2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osavõtu eest, ajakulu 1,8 tundi hinnaga 60 eurot tund).
Kohus märkis, et avalduses märgitu kohaselt tuleb tasumisele kuuluvaks summaks 108 eurot (1,8 x 60). Kohus lähtus avalduses märgitust, kuna kviitungil ei ole märgitud ajakulu ega tunnitasu, mille alusel tasumisele kuuluv summa moodustus. Kuna istung kestis peaaegu 2 tundi, siis luges kohus käesoleva õigusabikulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses ja summas 108 eurot. -
31.07.2012 kviitung-order nr 36 summas 95 eurot (31.07.-01.08.2012 seisukoha ettevalmistamise ja koostamise eest, ajakulu 1,6 tundi hinnaga 60 eurot tund).
Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja on kohtule esitanud seisukoha täpsustatud hagiavaldusele. Menetlusdokumendis on märgitud, et A. Gamazin on dokumendi koostaja, kuid allkirjastanud on selle kostja ise. Käesoleva toimingu tegemise ajal oli kostjal küll lepinguline esindaja (A. Gamazinile väljaantud volikiri oli kehtiv), kuid see ei välistanud tema isiklikku osavõttu asjast. Kostja vastus täpsustatud hagiavaldusele on 2-l lehel, lihtsa sisuga. Vastuse koostamisele eelnes ilmselgelt 3-lehelise täpsustatud hagiavalduse õiguslik analüüs ja seda olukorras, kus hagiavalduse lisadeks oli võlgnevuse ja viivise arvestus 14-l lehel. Kohus luges õigusabikulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses ja summas 95 eurot. -
08.10.2012 kviitung-order nr 40 summas 130 eurot (08.10.2012 kohtuistungiks ettevalmistamise ja osavõtu eest, ajakulu 2,2 tundi hinnaga 60 eurot tund).
Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt toimus teine kohtuistung 08.10.2012 10.00-12.15. Istungist võttis osa kostja lepinguline esindaja A. Gamazin. Kuna istung kestis 2 tundi ja 15 minutit, siis luges kohus õigusabikulu põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses ja summas 130 eurot. -
17.12.2012 kviitung-order nr 56 summas 140 eurot (14.11.2012 apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamise ja koostamise eest, ajakulu 2,3 tundi hinnaga 60 eurot tund).
Kohus märkis, et avalduses märgitu kohaselt tuleb tasumisele kuuluvaks summaks 138 eurot (2,3 x 60). Kohus lähtus avalduses märgitust, kuna kviitungil ei ole märgitud ajakulu ega tunnitasu, mille alusel tasumisele kuuluv summa moodustus. Kohus jättis õigusabikulu kohtuvälise kuluna arvestamata, kuna menetlusdokumendilt ei nähtu, et A. Gamazin oleks toimingu tegemisel osalenud kostja lepingulise esindajana. -
14.02.2013 kviitung-order nr 11 summas 60 eurot (14.02.2013 arvamuse koostamine, ajakulu 1 tundi hinnaga 60 eurot tund).
Tsiviilasja toimikust nähtub, et kohus on saateteatisega 06.02.2013 edastanud kostjale (mitte tema esindajale, kuna vastusest apellatsioonkaebusele kostja lepinguline esindus ei nähtunud) hageja seisukoha kostja vastuse suhtes. Kohus on selle edastanud teadmiseks. Seega ei olnud kostjal kohustust ega vajadust esitada hageja seisukoha suhtes omapoolset arvamust. Kohus jättis käesoleva kulu kohtuvälise kuluna arvestamata kui põhjendamatu ja mittevajaliku. Ekslik on kostja seisukoht, et hagejalt tuleb välja mõista ka täiendav menetluskulu summas 60 eurot (A. Gamazini Juriidilise Büroo poolt 18.09.2013 väljastatud kviitungi nr 36 alusel), lähtudes TsMS § 169 lg-st 1, kuna hageja eksitas kohut ning venitas menetlust. Kohus oli seisukohal, et menetluse venimisest tingitud kulud peab menetluskulude jaotuses ära märkima kohus. Selliseid kulusid ei saa hinnata menetluskulude ehk põhiasja menetlusele järgnevas järelmenetluses. Samuti ei ole kostja menetluskulude avaldusele vastuväite esitamine menetluskulude kindlaksmääramise menetluse venitamine. Vastuväite esitamise õigus tuleneb TsMS § 176 lg-st 1. Kohus märkis, et nii nagu õigusabikulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses, ei ole seda ka vastuväitele vastuse koostamise kulu samas menetluses. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulisele esindajale tehtud kulud kokku summas 333 eurot (108+95+130). Lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ järgi hagilt hinnaga kuni 3200 eurot (hagi hind oli 677,59 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1600 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Käesolevas tsiviilasjas jäävad kostja põhjendatud ja vajalikud esindajale tehtud kulutused summas 333 eurot lubatud piirmäära sisse ning on kohased
kahe läbitud kohtuastme kohta, arvestades kostja esindaja poolt kohtule esitatud õiguslike dokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungitest osavõttu. Kohus märkis, et hagejat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja, kes pidanuks teadma, et kohtuotsuses märgitud hagihind on hiljem aluseks menetluskulude kindlaksmääramisel. Kui hageja ei nõustunud Viru Maakohtu 15.10.2012 otsuses märgitud hagihinnaga, pidanuks ta selle vaidlustama põhimenetluses. Hageja seda teinud ei ole.
Riigikohus leidis ülalnimetatud lahendi punktis 43.9, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel on menetluskulude kindlaksmääramine maakohtus käsitatav õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes, kuna: 1) maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel menetluskulude kindlaksmääramist ei saa käsitada õigusemõistmist ettevalmistava või korraldava tegevusena ega tehnilise ja arvutusliku toiminguna. Olemuslikult on tegemist kahju hüvitamise nõude lahendamisega, milleks on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord; 2) maakohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel hinnata ka seda, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud (sh tsiviilasja keerukust ja menetlusele kulunud aega). Kohtule on jäetud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusruum; 3) tegemist on kahe eraisiku vahelise vaidluse lahendamisega sõltumatus ja erapooletus institutsioonis ehk kohtus. Ühes kohtuastmes langetatakse vaidlusaluses küsimuses sisuline ja täitedokumendi tähenduses lõplik otsustus, millega tekitatakse, muudetakse ja lõpetatakse menetlusosaliste õigusi ja kohustusi; 4) kohtujuristi tehtud määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kui määruskaebuse hind ei ületa 200 eurot. Riigikohus leidis ülalnimetatud otsuse punktis 44.6., et kohtus saab õigust mõista PS § 146 esimese lause tähenduses üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 mõttes, kuna kohtunik on ametisse nimetatud ja just tema suhtes kohalduvad PS §-des 147 ja 153 sätestatud tagatised ja piirangud ning eelduslikult vastab ta PS §-st 15 tulenevatele sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Samuti märkis Riigikohus ülalnimetatud otsuse punktis 45, et kohtujurist ei ole kohtunik PS §-de 147, 150 ega 153 tähenduses, sest põhiseaduse mõttes ei nimetata teda ametisse eluaegsena, ei ole vaja tema ametist tagandamiseks kohtuotsust, ei laiene temale keeld olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis, ei ole teda ametisse nimetanud Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul ning ei laiene talle tagatis, mille kohaselt saaks teda kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Viru Maakohtu vaidlustatud menetluskulude kindlaksmääramise määruse tegi kohtujurist ja kohtunik menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei osalenud. Viru Maakohtu kohtunik kujundas üksnes seisukoha maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse osas ning määras, et kaebus tuleb edastada läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulude kindlaksmääramise asja lahendas ning sisulise lõpplahendi tegi mitte kohtunik, vaid ametnik. Seega lahendas menetluskulude kindlaksmääramise asja ebaseaduslik kohtukoosseis TsMS § 656 lg 1 p 3 mõttes ning seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.