2-12-8284
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Leanika Tamm
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.oktoober 2012.a, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-8284
Tsiviilasi
KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi K Š vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Tallinna mnt 21 (RK 80228958) asukoht: Tallinna mnt 21-53, Narva Hageja esindajad: seaduslik esindaja Jelena Pahhomova lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Kostja: K Š (IK XXX) elukoht: XXX 677, 59 eurot
Hagi hind
2-12-8284 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 677,59 eurot, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Asjaolud KÜ Tallinna mnt 21 Narva esitas 27.02.2012.a. Viru Maakohtule hagi (tl 3-14) K Š vastu võlgenvuse 677,59 eurot ja viiviste summas 143,22 eurot nõudes. Hageja täpsustas 07.10.2012.a. oma nõuet (tl 118-136). 08.10.2012.a. toimunud kohtuistungil loobus hageja viiviste nõudest täielikult ning nõudis üksnes põhivõla tasumist. Samuti täpsustas hageja, et nõuab võlgnevust perioodi eest 01.02.2011.a. kuni oktoober 2012.a. summas 453,54 erot. Kostja esitas 09.03.2012.a. vastuse hagile koos lisadega (tlk 29-79). Kostja hagi ei tunnista, palub selle jätta rahuldamata tervikuna ning selgitab, et tema on kogu aeg tasunud ühistule jooksvalt kommunaalteenuste eest. Samaaegselt on kohtutäitur A. Kreki juures täitmisel 26.06.2009.a. tsiviilasjas nr 2-09-19357 tehtud kohtuotsus (täiteasi nr 066/2009/3954). Hageja on ebaseaduslikult, lisaks toimuvale täitemenetlusele täiteasjas nr 066/2009/3954, arvestanud tsiviilasjas 2-09-19357 välja mõistetud võlgnevuste ning menetluskulusid uuesti põhivõla hulka ning nõudnud võlgenvuse tasumist, samuti on sellelt võlgnevuselt hageja arvestanud pidevalt viivist. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses, kuna hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja on tõenditena kohtule esitanud kostja võlgnevuse tabeli ( tl 10-11) väljavõtte KÜ Tallinna mnt 21 Narva 29.03.2011.a. üldkoosoleku protokollist, millega kehtestati viiviste arvestamise ja sissenõudmise kord (tlk 84) ; väljavõtte KÜ Tallinna mnt 21 Narva 20.07.2011.a. üldkoosoleku protokollist, millega kehtestati maksete ajatamisgraafikute sõlmimise ja viiviste arvestuse peatamise kord (tl 85); võlaarvestuse (tl 86-92); võlgnevuse arvestus (tl 123-136). Võlaarvestusest (tl 126.130) nähtub, et hageja on kostja võlgnevuse hulka arvestanud tsiviilasja 209-19357 jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud summad ja menetluskulud, olles samal ajal paralleelselt algatanud täitemenetluse kostja suhtes. Hageja väitel on kostja võlgnevus, mida hageja sisse nõuab, tekkinud perioodil 01.02.2011.a. kuni 10.10.2012.a. s.o 20 kuu eest. Hageja arvestuste kohaselt pidanuks kostja tasuma sel perioodil kokku Kostja konto väljavõttest (tlk 111-116) selgub, et kostja abikaasa, M Š, on hagiavalduses toodud perioodil 01.02.2012.a. kuni 11.07.2012.a tasunud hageja arveldusarvele kokku 2054,22 eurot, mis ületab oluliselt hagiavalduses toodud hageja poolt kostjale arvestatud korteriühistu kulude võlgnevuse kogumaksumust 677,59 eurot. Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 230 lg1 Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole oma nõude olemasolu kostja suhtes tõendanud. Hagi asjaoludest nähtuvalt kuulub hageja poolt ära toodud võlgnevusse muuhulgas varasema kohtulahendiga juba kostjalt välja 2/3
2-12-8284 mõistetud võlgnevus. Kohus on hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et kohus ei saa käesolevas menetluses lahendada juba varasema kohtukoosseisu poolt lahendatud võlgnevust teistkordselt. Hageja ei ole oma nõuet sõltumata kohtu poolt antud võimalusest piisavalt täpsustanud. Hageja nõue peab olema selge ning selle aluseks olevad asjaolud tõendatud. Kohtul puuduvad tõendid, millest üheselt nähtuks kostja võla olemasolu ja võlasumma suurus hageja ees. Samuti peab hageja esitama arvestuse aluseks olevad dokumendid. Seega hagejal puudub konkretiseeritud ja tõendatud nõue kostja vastu. Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on hagiavalduses toodud võlgnevuse perioodil kostjale tasunud võlgnevusest oluliselt suurema summa. Hageja on suuliselt kohtule kinnitanud, et kostja on võlgnetava perioodi vältel pidevalt makseid teostanud, kuid hageja ei ole pidanud arvet laekumiste kogusumma üle. Kohus on seisukohal, et eeltoodustu tulenevalt tuleb hageja haginõue põhinõudes 677, 59 eurot jätta terves ulatuses rahuldamata. Viivisenõudest on hageja 08.10.2012.a. kohtuistungil täielikult loobunud. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta hageja kanda.
/Digitaalallkiri/ kohtunik Leanika Tamm Kohtuotsus jõustus 12.06.2013. a Riigikohtu 12.06.2013. a kohtumäärusega.
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.