Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-54241
Tsiviilasi
OÜ Põlva Heakorratööd hagi OÜ Orica Eesti vastu 141 382,14 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. juuni 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Põlva Heakorratööd määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Põlva Heakorratööd (registrikood: 10915396; asukoht: Põlvamaa Põlva vald Rosma küla), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (kostja): Orica Eesti OÜ (registrikood: 10186632; asukoht: Jõhvi Jaama 10), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. juuni 2014. a määrus menetluskulude tagatise suuruse osas ja teha selles osas uus määrus.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Viru Maakohtu 17. juuni 2014. a määrus tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
menetluskulude katteks tagatis summas 2000 (kaks tuhat) eurot hiljemalt 10. oktoobriks 2014. a.
3.Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank viitenumbriga 99914100012545. Hagejal esitada kohtule samaks tähtajaks makse laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi ja isiku nimi, kelle eest makse tasuti; tsiviilasja number ja toiming mille eest makse tasuti; arvelduskonto number, millelt makse tasuti; makse tasumise kuupäev).
4.Hoiatada hagejat, et kui hageja ei anna menetluskulude katteks tagatist kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 197 alusel. Edasikaebamise kord
Käesolev määrus ei ole kaevatav.
ASJAOLUD
1.OÜ Põlva Heakorratööd esitas 18.12.2012. a hagi Orica Eesti OÜ vastu 141 382,14 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Viru Maakohus jättis 28.11.2013. a otsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 31.03.2014. a otsusega Viru Maakohtu 28.11.2013. a otsuse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas 09.06.2014. a kohtule taotluse kohustada hagejat tasuma kohtu deposiiti tagatis summas 23 000 eurot menetluskulude katteks. Taotluse kohaselt on hageja äriühing, kellel on maksuvõlg riigi ees summas 1 752,58 eurot. Hageja 2012. a majandusaruandest nähtub, et juba 2012. a langes hageja omakapital 59 430 euro võrra, kahjum moodustas 9 430 eurot. 2012. a moodustasid 2/3 hageja käibest kostjale esitatud arved, mis on käesolevas menetluses tasaarvestatud kostja nõuetega hageja vastu. Eeltoodust lähtuvalt oli kostja arvamusel, et juba 2012. a oli hageja sisuliselt pankrotis. Kuivõrd hageja majandusnäitajad on äärmiselt halvad ning hagejal on ka märkimisväärne maksuvõlg, mida hageja oma majandusliku seisundi juures ilmselgelt ei suuda tasuda, siis on ilmne, et hagejal puuduvad vahendid kostja eeldatavate menetluskulude tasumiseks, mistõttu kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine võib osutuda oluliselt raskendatuks, kui mitte võimatuks. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et käesolevas asjas on tegemist ehitusvaidlusega, mis praktikas osutuvad reeglina pikkadeks ning keerulisteks, mida tõendab asjaolu, et vaidlus on uuesti jõudnud maakohtusse. Kostja lähtus Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg-st 1, mille kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hinnaga kuni 160 000 eurot teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär 23 000 eurot. Arvestades käesoleva asja õiguslikku iseloomu ja hagejast tulenevaid asjaolusid (maksuvõlg, äärmiselt halb majanduslik seisund), leidis kostja, et menetluskulud ulatuvad suure tõenäosusega eelviidatud määruses sätestatud maksimummäärani.
2.Hageja esitas 16.06.2014 vastuväited kostja taotlusele. Hageja oli seisukohal, et tagatise määramiseks puuduvad TsMS § 196 lg-s 1 sätestatud alused. Kostja väited hageja halva majandusliku olukorra ja pankrotiseisu kohta on ebaõiged ja paljasõnalised. Hagejal on
majandustegevus, tal ei ole märkimisväärseid täitmata nõudeid. Hageja oli seisukohal, et äriühingu puhul ei saa maksuvõlga summas 1 752,58 eurot lugeda märkimisväärseks. Hageja oli seisukohal, et kostja poolt näidatud menetluskulude suurus summas 23 000 eurot on käesoleva vaidluse sisu ja mahtu arvestades ebamõistlikult suur. Kostja ei saa taotleda nende kulutuste tagamist, mille ta tänaseks on juba kandnud. Hageja palus jätta taotluse rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17.06.2014. a määrusega kostja taotluse ja kohustas hagejat tasuma kohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks tagatise summas 23 000,00 eurot osade kaupa, 4 (nelja) kuu jooksul, iga kuu 10. kuupäevaks summas 5 750 eurot. Esimene makse tuleb teostada hiljemalt 10.07.2014, viimane 10.10.2014. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei anna menetluskulude katteks tagatist kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 197 alusel. Kohus oli seisukohal, et TsMS § 196 lg 1 p 3 ei anna ammendavat loetelu, millal kohus võib kohustada menetlusosalist andma menetluskulude katteks tagatise. Kostja on piisavalt põhjendanud hageja keerulist majanduslikku olukorda. Arvestades kostja poolt esitatud tõendeid hageja majandusliku olukorra kohta ja asjaolu, et käesolev vaidlus on juba korra läbinud vaidluse nii esimese astme kohtus kui ka teise astme kohtus ning hageja taotleb asjas kohtuliku ekspertiisi teostamist selgitamaks, kas hageja on töövõtulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud või mitte, võivad asjaga seotud menetluskulud, sh eksperdi tasu, kasvada olulisel määral. Hageja ei ole oma vastuses kostja väiteid tema raske majandusliku olukorra osas veenvalt ümber lükanud. Kostja poolt esitatud tõendite alusel (hageja majandusliku olukorra kohta) leidis kohus, et menetluskulude väljamõistmine hagejalt võib olla menetluse lõppedes raskendatud. Kohus nõustus kostja poolt pakutud tagatise summaga 23 000 eurot, kuid leidis, et selle maksmine ühekordse maksena võib olla hageja jaoks ebamõistlikult koormav. Arvestades vaidluse asjaolusid, on põhjendatud tagatise määramine summas 23 000 eurot menetluskulude katteks, kuid tagatise andmine peab toimuma mitte ühekordse summana, vaid osade kaupa 4 kuu jooksul, summas 5 750 eurot kuus.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Põlva Heakorratööd esitas 01.07.2014. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta taotlus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud ebaõigesti TsMS § 196 lg 1. TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab kohus tuvastama asjaolu, mille tõttu on hagejalt menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud. TsMS § 196 lg 1 p-is 3 loetletud asjaolusid ei esine. Maakohus ei ole hageja majanduslikku olukorda analüüsinud; 2) on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 196 lg 2; 3) ei ole kohus arvestanud, et menetluskulude tagatise saab määrata üksnes nende kostja kulude osas, mis eelduslikult tekivad pärast tagatise määramise taotluse esitamist;
4) on määratud tagatis 23 000 eurot ebamõistlikult suur. Kostja edaspidi tekkida võivate menetluskulude suurus ei saa olla 23 000 eurot. Ekspertiisitasu saab olla üksnes hageja kulu, mitte kostja kulu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Orica Eesti OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 196 lg-t 1. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja majanduslik seis oleks kasvõi rahuldav. Hagejal on jätkuvalt maksuvõlg summas 1420,32 eurot; 2) on maakohus jätnud õigesti kohaldamata TsMS § 196 lg 2. TsMS § 196 lg 2 kohaldamiseks puuduvad alused. Hagejale kuulub Põlvamaal 1245 m2 suurune tootmismaa, millele on seatud käsutamise keelumärge ning kaks hüpoteeki kogusummas 69 172,49 eurot. Hagejal ei ole piisavalt vara; 3) on kohus tagatise suuruse määranud õigesti. Käesolevas asjas maksimummääras tagatise määramine on ka menetluse kestel põhjendatud. Maakohtus on otsustamisel ekspertiisi määramine, mis omakorda tähendab, et juba ainuüksi maakohtu vaidlus võib kujuneda pikaks ja kulukaks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 17. juuni 2014. a määrus tuleb tühistada menetluskulude tagatise suuruse osas ja selles osas tuleb teha uus määrus, millega kohustada hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 2000 eurot. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.TsMS § 196 lg 1 p 3 järgi võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostjale eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude katteks tagatise nõudmise TsMS § 196 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et TsMS § 196 lg 1 p-i 3 puhul ei ole tegemist ammendava loeteluga ning TsMS § 196 lg 1 p-i 3 alusel saab kostja nõuda hagejalt eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ka siis, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud. Samas leiab ringkonnakohus, et kostja peab taotluse esitamisel veenvalt põhjendama, miks on hageja majanduslik olukord sedavõrd halb, et temalt on ilmselt menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul piisavalt põhistanud, miks on hagejalt eeldatavate kostja menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud või välistatud. Kostja esitas koos taotlusega kohtule Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi (II kd, tl 153), mille kohaselt on OÜ Põlva Heakorratööd maksuvõlg 04.06.2014. a seisuga 1752,58 eurot. Kostja esitas vastusega määruskaebusele uue tõendi (II kd, tl 205), mille kohaselt on OÜ Põlva Heakorratööd maksuvõlg 28.07.2014. a seisuga 1420,32 eurot. Tsiviilasjas esitatud tõenditest
tuleneb, et OÜ-l Põlva Heakorratööd on maksuvõlg riigi ees. Ringkonnakohtu arvates viitab ettevõtte maksuvõla suurus sellele, et ettevõttel on raskusi oma kohustuste täitmisega. Samuti esitas kostja tõendid selle kohta, et hageja omakapital on langenud 59 430 euro võrra ning puhaskahjum on 9430 eurot. Kuna kostja on veenvalt põhistanud ning esitanud tõendid selle kohta, et hagejal on sedavõrd halb majanduslik olukord, et kostjal võib olla raskusi menetluskulude sissenõudmisega hagejalt, siis on täidetud TsMS § 196 lg 1 p-is 3 sätestatud eeldused hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks.
8.Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 196 lg 2, on õige. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks sellele, et kontrollida, kas TsMS § 196 lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt. TsMS § 196 lg 2 kohaselt ei või kohus kohustada hagejat tagatist andma, kui hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Orica Eesti OÜ on vastusega määruskaebusele esitanud kinnistusraamatu väljatrüki, millest nähtub, et OÜ-le Põlva Heakorratööd kuulub tootmismaa Põlva vallas Mammaste külas (1245 m2), kuid millele on seatud käsutamise keelumärge ja kaks hüpoteeki kogusummas 69 172,49 eurot. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub OÜ-le Põlva heakorratööd üldkasutatav haagis RESPO 751 ja üldkasutatav auto Ford Maverick, millele on seatud keelumärked ning üldkasutatav auto Volkswagen Multivan (1994. a). Hagejal ei ole Eestis piisavalt vara, et jätta hagejalt tagatis TsMS § 196 lg 2 alusel nõudmata.
9.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määratud tagatis summas 23 000 eurot on ebamõistlikult suur ning ei arvesta asjaolu, et tagatis hõlmab üksnes tulevikus tekkivaid kulutusi. Sellest tulenevalt saab kostja ette arvestada üksnes menetluses vajalike toimingute tegemise hüvitusega. Kostja ei ole taotluses tagatise andmiseks täpsustanud, milles seisnevad eeldatavad menetluskulud, mille katteks ta tagatist nõuab. Käesolevat tsiviilasja vaatab maakohus läbi teist korda (st ringkonnakohus saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks), mis tähendab seda, et suur osa põhjendatud ja vajalikke menetlustoiminguid on eelnevalt tehtud, samuti on pooled formuleerinud oma õiguslikud seisukohad. Kuna tagatis saab hõlmata üksnes tulevikus tehtavaid kulutusi ning kohtud on tsiviilasja sisuliselt eelnevalt menetlenud, siis peab ringkonnakohus põhjendatud ja mõistlikuks menetluskulude tagatise suuruseks 2000 eurot, mis tuleb hagejal kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasuda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et Riigikohtu üldkogu tunnistas 26. juuni 2014. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa praegusel juhul arvestada menetluskulude suuruse hindamisel Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruses nr 137 toodud menetluskulude piirmääradega.
10.Määrus ei ole TsMS § 196 lg 4 kohaselt edasikaevatav Riigikohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.