1.Rahuldada XXXAS-i hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista XXX võlgnevus 2 296,98 eurot (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kuus eurot ja 98 senti) XXXAS-i kasuks.
3.Välja mõista XXX viivis põhinõudelt, s.o 1 263,19 eurolt, 0,1 % päevas alates 14.03.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 229,40 eurot XXXAS-i kasuks.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud võrgu- ja elektri leping nr XXX tarbimiskoha asukohaga XXX küla XXX vald XXX maakond võrguteenuse ja elektriga varustamiseks. Võrgu- ja elektrileping hageja ja kostja vahel oli sõlmitud juba alates 06.09.2002 ning hiljem on sõlmitud lepingu muudatusi, viimane muudatus 16.03.2006.
2.Tulenevalt lepingu lisaks olevast XXX OÜ võrgulepingu tüüptingimuste madalpingel kuni 63A punkti 9.8 kohaselt maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste punkti 9.11 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10 % päevas. Tüüptingimuste punkti 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha ostja tarbimiskoh(t)a(de)le katkestus(ed) või lubada nende tekkimist võrgulepingu, üldteenuse või avatud tarne ahela katkemise elektrimüügi tingimuste olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral ning vastavalt punktile 5.3.1 loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks, kui ostja ei ole maksnud võrgulepinguga ettenähtud tasu. Võlgnevuse tõttu kostja tarbimiskohas võrguühendus katkestati 27.03.12 ning leping lõpetati 27.12.2013.
3.Hageja on seisukohal, et tõele ei vasta kostja väide, et tal puudub igasugune seos vaidlusaluse tarbimiskohaga, kuna kostja on isiklikult viimati tasunud tarbimiskohal tarbitud teenuste eest 15.07.2006 oma pangakonto kaudu ja hiljem on olnud tasujad XXX, XXX, XXX ja XXX. Hageja märgib, et asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses, ei lõpetanud tema poolt sõlmitud lepingut.
4.Hageja on elektrienergiat edastanud ja XXX OÜ võrguteenust osutanud ning esitanud kostjale arved, aga kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Hageja on kostjale esitanud arved nr XXX summas 1 163,56 eurot, mille maksetähtaeg oli 23.11.2011 ja arve nr XXX summas 1 263,19 eurot, mille maksetähtaeg oli 23.08.2012.
Arve nr
Maksetähtaeg
võlas päevi
Elektri laekumine
Viivise laekumine
23.11.11
Laekumine kokku
Esitatud arved (El)
0,00
Esitatud arved (Vi)
Viivise võlg
0,00
Põhiosa võlg
Põhiosa viivis 0,1% päevas
0,00
0,00
535194456274
23.11.11
0,00
1163,56
0,00
1 163,56
0,00
535195466420
23.08.12
0,00
99,63
0,00
1 263,19
318,82
12.03.14
0,00
1 263,19
12.03.15
0,00 0,00
0,00
0,00
0,00
Elektri p/o võlg kuni 13.03.2014 Elektri viivis kokku Kokku Elektri p/o võlg kuni 13.03.2015 Elektri viivis kokku Kokku
1263,19
0,00
1263,19
0,00
0,00
0,00
714,97 1 033,79
0,00
1 263,19
461,06 1 494,85
1 263,19 1 033,79 2 296,98 1 263,19
1263,19
1 494,85
1263,19
2 758,04
2526,38
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1263,19 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingust tulenev viivis summas 1033,79 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline viivis 0,1% päevas alates 14.03.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hageja nõuet. Kostja on seisukohal, et tema ei oma seost hagiavalduses esitatud väidetega, lepingutega ja teenuse osutamise asukohaga ning kostja ei ole ka sõlminud vastavat lepingut. Kostja kannab vanglakaristust alates 2006. aastast, seega pole kostja elanud aadressil XXX küla XXX vald XXX maakond.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb
rahuldada.
8.XXXAS ja kostja on 09.09.2002 sõlminud lepingu nr XXX elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamiseks tarbimiskohaga XXX XXX vald XXX maa (lk 24-25) ning 16.03.2006 allkirjastatud võrgu- ja elektrilepingu muudatuste kohaselt on tarbimiskohaks märgitud XXX XXX XXX maa (lk 21-22). 16.03.2006 võrgu- ja elektrilepingu muudatuste punkt 2 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused. XXXAS-i üldteenuse tüüptingimuste punkti 4.1 kohaselt maksab ostja müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks (lk 31).
9.Kostja on seisukohal, et tema ei ole hagejaga sõlminud lepingut nr XXX tarbimiskohaga XXXXXX XXX maa ega ei ole ka tarbinud hageja poolt pakutavat teenust, kuna kostja viibib alates 2006. aasta oktoobrist kinnipidamisasutuses.
10.Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Kostja on lepingu tingimustega, sealhulgas lepingu nr XXX ja selle muudatuse punktiga 2 ja võrguteenuse osutamise tüüptingimuste ja elektrienergia müügi tüüptingimuste punktiga 4.1 nõustumist kinnitanud oma allkirjaga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käesoleval juhul ei ole kohutul alust kahelda, et kostja on avaldanud oma tahet hagejaga lepingu sõlmimiseks ning leping ja selle muudatused on allkirjastatud kostja poolt. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, millest tulenevalt kohus saaks asuda vastupidisele seisukohale.
12.Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on allkirjastanud XXXAS-iga sõlmitud lepingu, võttis ta endale kohustuse järgida lepingus kokkulepitud tingimusi. Juhul, kui kostja leidis, et lepingus ja selle lisaks olevas võrguteenuse osutamise tüüptingimustes ja elektrienergia müügi tüüptingimustes esineb sätteid, millega kostja ei nõustu või mida ta täita ei soovi, oli kosjal alati vabadus jätta vastav leping sõlmimata. Seega kohus loeb tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping nr XXX elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamiseks tarbimiskohaga XXXXXX vald XXX maa ning 16.03.2006 muutsid hageja ja kostja võrgu- ja elektrilepingut. Pooltevaheline leping lõpetati 27.12.2013. Asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses alates oktoobrist 2006 ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Hageja poolt esitatud arvetelt nähtub, et tarbimiskohas asukohaga XXX XXX vald XXX maa on hageja poolt pakutud teenust tarbitud ning kuna leping on sõlmitud kostja poolt, siis tuleb kostjal täita endale võetud kohustusi VÕS § 76 lg 1 kohaselt.
13.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena 1 263,19 eurot. Kostja võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud arve nr XXX, mille maksetähtaeg oli 23.11.2011 (lk 26-27) ja arve nr XXX, mille maksetähtaeg oli 23.08.2012 (lk 28-29). Arve nr XXX alusel kuulub tasumisele elektrienergia ja võrguteenuse eest 1 163,46 eurot (lk 26) ning arve nr XXX alusel kuulub tasumisele elektrienergia, võrguteenuse ja taastuvenergia tasu ja
elektriaktsiis 99,63 eurot (lk 29). Kokku kujunes kostjal seega alates 23.11.2011 kuni 23.08.2012 kahe arve põhjal XXXAS-i ees võlgnevus 1 263,19 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale eelnimetatud arved juba tasunud. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on hagejaga sõlminud lepingu nr XXX elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamiseks tarbimiskohaga XXX XXX vald XXX maa, siis kuulub kostjalt võlgnevus summas 1 263,19 eurot väljamõistmisele.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. XXXAS ja kostja on kooskõlas lepingu nr XXX muudatuste punktis 2 ja üldteenuse tüüptingimuste punktis 5.5 kokku leppinud viivisemääras kõigi tasude täieliku laekumiseni põhivõlgnevuselt 0,1 % päevas. Hageja on arvutanud põhinõudelt viivist kokku alates 23.11.2011 kuni 12.03.2014 1033,79 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue viivitusintressi saamiseks perioodil 23.11.2011 kuni 12.03.2014 summas 1 033,79 on põhjendatud. Hageja palub kostjalt väljas mõista ka viivis 0,1 % päevas alates 14.03.2014 kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Kuna hageja põhinõue on 1263,19 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga 13.03.201 on sissenõutavaks muutnud viivis 1 033,79, ei kuulu kostjalt väljamõistmisele kuni põhinõude täimiseni mittesissenõutavaks muutunud viivis suuremas ulatuses kui 229,40 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisel hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 033,79 eurot ja viivis 0,1 % alates 14.03.2014 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 229,40 eurot.
15.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-24-11 p-s 17 asunud seisukohale, et kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Käesoleval juhul kostja viivise vähendamist taotlenud ei ole, seega kohus ei vähenda viivist omaalgatuslikult.
16.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 263,19 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 033,79 eurot, kokku 2 296,98 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis 0,1% päevas alates 14.03.2014 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 229,40 eurot.
17.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagihind 2 526,39 eurot. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.