2-14-52960/21 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-14-52960 Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks esiteks võlgniku pidev ebaseaduslik tegevus, mille tõttu on ta mitmel korral vanglas karistust kandnud ja millega on kaasnenud nõuded kahju hüvitamiseks ja samuti on võlgnikul maksmata hulgaliselt trahve Politseija Piirivalveametile (Lisa nr 3). Teise maksejõuetuse põhjusena võib ajutise halduri esialgsel hinnangul välja tuua võlgniku suutmatust leida endale ca 6 aasta jooksul seaduslikku sissetulekut, millest oleks võimalik oma tekkinud kohustusi täita. Võlgniku passiivsusele sissetuleku otsimisel viitab ka Eesti töötukassa 28.05.2014.a teatis, mille kohaselt võlgnik ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötukindlustushüvitist (Eesti Töötukassa vastus on lisatud võlgniku poolt võlgniku pankrotiavaldusele (Lisa nr 2). III Võlgniku varad 3.1 Pankrotiavalduses väidab võlgnik, et tal puudub igasugune vara. 3.2 Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab järgmisi kontosid: 3.2.1 Arvelduskontot XXX, millel 27.06.2014 seisuga rahalised vahendid puuduvad. Konto on arestitud ajutise halduri poolt 17.06.2014 ja eelnevalt kohtutäiturite Kristel Maalman ja Terje Tshapis poolt. Võlgniku kontol puuduvad tehingud viimase viie aasta jooksul. Võlgnikul on panga ees teenustasu võlgnevused (Vt punkt nr 4.2). 3.2.2 Arvelduskontot XXX, millel 17.06.2014.a seisuga rahalised vahendid puuduvad. 3.3 XXX võlgnik kontosid ei oma ega ole omanud. Ajutine haldur märgib, et käesoleva aruande koostamise seisuga ei ole päringule vastanud AS Eesti Krediidipank. 3.4 XXX ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. 3.5 Maanteeameti 11.09.2013.a vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole. 3.6 AS-i Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel avatud ühtki väärtpaberikontot. 3.7 Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. 3.8 Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole võlgnik olnud seotud ühegi äriühinguga. Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul igasugune vara. IV Võlgniku kohustused 4.1 Võlgniku pankrotiavalduses esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 2644,49 eurot. 4.2 XXX 27.06.2014 vastuse kohaselt on võlgnikul panga ees alljärgnevad teenustasu võlgnevused: 4(10)

2-14-52960 Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste maht vähemalt 4269,86 eurot. V Arvamus vara tagasivõitmise kohta Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõidetavad tehingud puuduvad. VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnikul puuduvad igasugused varad ja ka sissetulek puudub juba alates 2008, kuid samas on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 4269,86 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks esiteks võlgniku kriminaalne tegevus, tänu millele on võlgnikult välja mõistetud kahju hüvitised ja kohtukulud ning teiseks võlgniku suutmatus leida endale püsivat sissetulekut. Võlgniku kohta käivast täitemenetluse registrist nähtub, et võlgniku suhtes on alustatud esimesed täitemenetlused juba 2001.a ja seda võib pidada ka võlgniku maksejõuetuse tekkimise algusajaks, kuna ajutisele haldurile kättesaadava info põhjal ei ole võlgnik neid kohustusi täitnud. Võlgniku kohustuste nimistus on eelkõige riigi nõudeid, mis tulenevad kriminaalasjas tehtud kohtuotsustest (ekspertiisikulud, sundraha, kaitsjatasu), tasumata kohustusi politsei- ja piirivalveameti ees. Eelnimetatute näol on tegemist kohustustega, millest isikut ei ole seaduse kohaselt võimalik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabastada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel ja füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 171 lg 11 alusel on võimalik pankrot välja kuulutada ka n.ö täiesti maksejõuetute isikute suhtes võlavabastusmenetluseni jõudmiseks, kuid selleks on võlgnikul esmalt vaja siiski läbi teha pankrotimenetlus, mille oluliseks tagajärjeks on võlgniku vara realiseerimine. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Pankrotimenetlusest järelejäänud kohustustest vabastamine saab eelkõige kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on käitunud korrektselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõudeid vähemalt osaliselt rahuldada. Olukorras, kus võlgnik ei ole kohtule ja ajutisele haldurile vajaminevat teavet andnud ja/või andnud ebaõiget teavet, on tõenäoline, et ei saa algatada ka kohustustest vabastamise menetlust või see ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, mistõttu ei ole õigustatud pankrotimenetluse läbiviimine selleks, et võlgnik jõuaks kohustustest vabastamise menetluseni. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1 ja 31 palub ajutine pankrotihaldur määrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning määrata ajutise halduri tasu Martin Kruppi kasuks summas 397 eurot riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4. 6(10)

2-14-52960 puudub võlgnikul igasugune vara, võlgniku kohustuste maht on vähemalt 4269,86 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei kata võlgniku vara tema kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus on kindlaks tehtud. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 03. juuli 2014 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks tasuda kohtu deposiiti 1500 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgadest vabastamise menetlus Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega (s.o pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist). Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Vastavalt PankrS § 171 lg 11, kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma PankrS sätestatud kohustusi. 8(10)

2-14-52960 Kohus tuvastas, et esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Kohus ei kuuluta välja võlgniku pankrotti, vaatamata sellele, et võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuna võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega jätnud ajutisele haldurile esitamata andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma PankrS sätestatud kohustusi, s.o PankrS § 85 sätestatud teabe andmise kohustust ning § 87 lg 1 sätestatud ajutisele haldurile tema ülesannete täitmisel abi osutamise kohustust. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutine haldur saatnud võlgnikule teabenõude 17. juunil 2014, kuid võlgnik ei ole ajutisele haldurile vastanud. Ajutine haldur sai võlgnikuga kontakti telefoni teel ja võlgnik väitis, et võlgniku naaber olevat vastuse teabenõudele võlgniku palvel ja tema eest postitanud kunagi ajavahemikul 23. juunist 2014 kuni 27. juunini 2014. Ajutise halduri väitel ei ole võlgniku vastus teabenõudele ajutise haldurini jõudnud. Kohtuistungil 02. juulil 2014 kinnitas ajutine haldur, et võlgnik ajutise halduri teabenõudele vastanud ei ole. ka ei ilmunud võlgnik kohtuistungile ega teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Seega ei olnud ajutisel halduril ega kohtul võimalik saada võlgnikult lisainfot tema maksejõuetuse tekkimise kohta. Ajutise halduri märgitud maksejõuetuse tekkimise põhjustest selgub, et võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema juba 2001. aastal, kui võlgniku suhtes algatati esimesed täitemenetlused. Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks on võlgniku pidev ebaseaduslik tegevus, mille tõttu on ta mitmel korral vanglas karistust kandnud ja millega on kaasnenud nõuded kahju hüvitamiseks. Samuti on võlgnikul maksmata hulgaliselt trahve Politsei- ja Piirivalveametile. Teise maksejõuetuse põhjusena võib ajutise halduri esialgsel hinnangul välja tuua võlgniku suutmatust leida endale ca 6 aasta jooksul seaduslikku sissetulekut, millest oleks võimalik oma tekkinud kohustusi täita. Võlgniku passiivsusele sissetuleku otsimisel viitab ka Eesti töötukassa 28. mai 2014 teatis, mille kohaselt võlgnik ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötukindlustushüvitist. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik süüliselt, s.o kas tahtlikult või vähemalt raske hooletusega, ei ole ei kohtule ega ajutisele haldurile menetluses vajaminevat teavet andnud ega soovinud pankrotimenetlusest osa võtta, ei ole kohtul põhjust eeldada, et võlgnik võlgadest vabastamise menetluses täidaks PankrS § 173 sätestatud kohustusi ning teeks kõik endast oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Suutmatusele täita võlausaldajate nõudeid viitab ka võlgnikul aastate jooksul seadusliku sissetuleku puudumine. Kohus jätab võlgniku taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. rahuldamata. Ajutise halduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 193 lg 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

2-14-52960 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 640 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 211,20 eurot. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 74,36 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 640 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 74,36 eurot on põhjendatud täies ulatuses ja määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 640 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 74,36 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused määras 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot ajutise halduri pangakontole. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis tuleb riigi poolt hüvitamata ulatuses jätta võlgniku kanda ning ajutise halduri tasust 640 eurot, mida ei kata riigi vahendite arvel makstud hüvitis 397 eurot, puuduv osa 243 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste hüvitis 74,36 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik