Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus

12.06.2014 esitas XXX kohtule avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt XXX suri avaldaja vend XXX. Avaldaja suhtles vennaga viimast korda 2008.aastal. Tuttavad ütlesid avaldajale, et 4-5 aastat tagasi müüs avaldaja vend talle kuulunud toa XXXTallinnas ning vend jäi ilma eluasemeta. Avaldajale on teada, et vennal vara puudub. 25.03.2014 sai avaldaja AS-lt Swedbank teatise eeldatavale pärijale, kus pank teatas avaldajale, et tema vennal on panga ees võlgnevus summas 805,05 eurot, mis tuleneb avaldaja venna ja panga vahel sõlmitud laenulepingust. Pank tegi avaldajale ettepaneku tasuda võlgnevus kuni 28.03.2014 ning hoiatas kohtusse hagi esitamisega võlgnevuse nimetatud tähtajaks tasumata jätmisel. Pärandvara osas on läbi viidud pärandvara inventuur. 17.06.2014 nimetas kohus XXX pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Kohus määras 30.06.2014 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti hiljemalt 01.09.2014 makstava summa suuruseks 1800 eurot. Kohtu tagatiste kontole määratud summat tasutud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama §-i lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et XXX pärandvara summas 9,60 eurot ei kata sellel lasuvaid kohustusi, mille kogusumma moodustab esialgsetel andmetel 2253,68 eurot, ning nimetatud seisund ei ole pärandvara olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud pärandvara alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Faktiliselt põhjustasid alalise maksejõuetuse XXX töötus ja surm. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur kalkuleeris pankrotimenetluse kulude võimalikuks suuruseks 1800 eurot. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 1800 eurot. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri tasuks 376 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 124,08 eurot ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 60,20 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Võlgniku pärandvaras vara puudub, seega kuulub riigi arvelt väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulude hüvitus 397 eurot ning määrata OÜ Capitalist

kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.