08.september 2014. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-13-51290
Tsiviilasi
AS Eesti Krediidipank hagi Kaspar Killaku ja Lehar Leetsaare vastu lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja viivitusintresside tasumise nõudes 71 178,94 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: AS Eesti Krediidipank – registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4 Tallinn 15014 Esindaja: Aase Sammelselg E-post: [email protected] Kostjad: Kaspar Killak – isikukood 38012152732, elukoht XXX E-post: XXXX Esindaja: advokaat Rene Hallemaa- advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21a, Tartu E-post: [email protected] Lehar Leetsaar – isikukood 38107052728, elukoht XXXX Esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo- Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu E-post: [email protected] 15.august 2014.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada täielikult.
2.Välja mõista Kaspar Killakult AS Eesti Krediidipank kasuks 35 132 (kolmkümmend viis tuhat ükssada kolmkümmend kaks) eurot 54 senti, sealhulgas 31 955,82 eurot
27.09.2006 sõlmitud käenduslepingust tuleneva võla katteks ning 3176,72 eurot viiviste katteks VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras ajavahemiku 01.11.2013 -08.09.2014 (kaasa arvatud) eest.
3.Välja mõista Lehar Leetsaarelt AS Eesti Krediidipank kasuks 35 132 (kolmkümmend viis tuhat ükssada kolmkümmend kaks) eurot 54 senti, sealhulgas 31 955,82 eurot 27.09.2006 sõlmitud käenduslepingust tuleneva võla katteks ning 3176,72 eurot viiviste katteks VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras ajavahemiku 01.11.2013 -08.09.2014 (kaasa arvatud) eest.
4.Kostja Kaspar Killak on kohustatud maksma hagejale AS Eesti Krediidipank viivitusintressi täitmata põhikohustuselt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022 % päevas) alates 09.09.2014 kuni põhikohustuse täitmiseni.
5.Kostja Lehar Leetsaar on kohustatud maksma hagejale AS Eesti Krediidipank viivitusintressi täitmata põhikohustuselt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,022 % päevas) alates 09.09.2014 kuni põhikohustuse täitmiseni.
6.Jätta menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades, s.t. kumbki kostja peab hüvitama 1⁄2 hageja menetluskuludest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 08.09.2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 27.09.2006.a. sõlmitud laenulepingu nr.17224 alusel (mida on muudetud 04.03.2008, 13.03.2009, 16.09.2009 ja 25.03.2010 kokkulepetega) OÜ-le Targad Insenerid laenu summas 134 214,46 eurot. Laenu ja intresside tasumine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule viimase makse tegemisega 15.09.2010.a. Pooled olid kokku leppinud viivitusintresside suuruse hageja hinnakirjas ettenähtud määras, so. 0,1 % päevas tasumata summalt. Laenulepingust nr. 17244 tekkinud laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja 27.09.2006.a. kummagi kostjaga käenduslepingud, millistes oli kokku lepitud käendaja vastutuse piirmäär 31 955,82 eurot. Käenduslepingute p. 2 on kokku lepitud käendaja solidaarne vastutus võlgnikuga käendatava kohustuse täitmise eest. Lepingute sõlmimisel ei olnud poolte tahe suunatud käendajate omavahelisele solidaarvastutusele, kumbki käendaja on kinnitanud oma vastutust täies ulatuses. Kostjad olid laenusaaja osanikud ja juhatuse liikmed, mistõttu ei ole tegemist tarbijakäendusega.
Lisaks käenduslepingutele on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine tagatud ka hüpoteekidega AS Krediidipank kasuks. Kinnistusraamatusse on kantud 27.09.2006.a. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel hüpoteek, millega koormati XXXX asuv kinnistu ning 11.03.2009.a. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel hüpoteek , millega koormati hüpoteegiga XXXX asuvad kinnistud.
2.Laenusaaja ei täitnud lepingut korrektselt. Laenu tagastamise kohustus muutus täielikult sissenõutavaks tähtaja saabumisega 15.septembril 2010.a., kuid vaatamata laenuandja meeldetuletustele ei täitnud laenusaaja ega käendajad kohustust. 13.12.2010 esitas hageja täitmisavalduse XXXX ning XXXX asuvaid kinnistuid koormavate hüpoteekide realiseerimiseks. Hagi esitamise ajaks oli võõrandatud XXX asuv kinnistu. Käendajatel oli võimalus vara müügi protsessis osaleda. 18.10.2013.a. seisuga oli laenulepingust tuleneva nõude suurus kokku 105 764.15 eurot, sealhulgas tagastamata laen 81 960,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivitusintressid 23 803,54 eurot. Hageja on kohtumenetluses esitanud viivitusintresside arvestuse (seadusjärgses määras) kuni 15.08.2014, mis on 29 065,37 eurot, seega võlgnevuse kogusumma on kasvanud 111 025,98 euroni. Hageja nõuab kummaltki käendajalt käenduslepingu alusel 31 955,82 eurot, s.o laenu tagastamise kohustuse täitmist kokku 63 911,64 euro ulatuses. Kuna kohtuväliselt ei õnnestunud hagejal kostjatega kohustuse täitmises kokkulepet saavutada, oli hageja sunnitud pöörduma oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Kui kohtumenetluse kestel realiseeritakse XXXX asuvaid kinnistuid koormav hüpoteek, on hagejal võimalik nõuet vähendada.
3.Käenduslepingute p 5 järgi tuli käendajatel täita lepingust tulenev kohustus ühe kuu jooksul arvates pangalt vastava kirjaliku teate saamisest. Kuna nad seda ei teinud, on hageja arvestanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel viivist alates 01.07.2013, s.o mõistliku aja möödumisel võlatunnistuse sõlmimise ettepanekule vastamise tähtajast. Hagi esitamise aja – 31.10.2013.a. seisuga oli viivise suurus 915,86 eurot, kohtuistungi toimumise aja, s.o 15.08.2014 seisuga 3005,60 eurot. Hageja on toetunud oma nõuet esitades Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ning VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 396, 397, 142 lg 1 ja 3, 145 lg 1 100, 101 lg 1 p 1,4 ja 6 108 lg 1, mis käsitlevad võlasuhte tekkimist, lepinguliste kohustuste täitmist ning kohustuse rikkumise tagajärgi, samuti käenduslepingust tulenevaid kohustusi ja käendaja vastutust kohustuse rikkumise korral. Kostjate vastuväited
4.Kostjad ei tunnista hageja nõuet kummaltki kostjalt 31 955,82 euro ning nimetatud summalt arvestatud viivitusintresside väljamõistmiseks (tl.78-79, 83-85, I köide). Kostjad on seisukohal, et nõue on põhjendatud kostjatelt solidaarselt 31 955,82 euro väljamõistmiseks. Käenduslepingu punktist 2 ei tulene, et hageja vastutab käendatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt üksnes võlgnikuga. Nimetatud lepingusäte ei välista solidaarset vastutust teiste käendajatega. Solidaarvastutus võlgnikuga on VÕS § 145 lõikest 1 tulenev vastutus, mida on lepingus rõhutatud. VÕS § 150 kohaselt on kaaskäendajate puhul eelduslikult alati tegtemist solidaarvastutusega, osavastutuse tekkimiseks peab selle kohaldumine nähtuma selgelt ja
üheselt käenduslepingutest. Seda seisukohta on toetanud Riigikohus mitmetes lahendites, näiteks 13.04.2010.a. tsiviilasjas nr. 3-2-1-24-10 tehtud otsuse punktis 14.
5.Käenduslepingutest ei ole võimalik lugeda välja kõrvalekaldumist käendajate eelduslikult solidaarvastutusest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka laenulepingu nr 17224 tagatiste koguväärtuse suhe tagatavasse kohustusse. Lisaks käendustele oli laenulepingu tagatiseks seatud hageja kasuks hüpoteegid kahele kinnistule hüpoteegisummadega 174 478,80 eurot ja 172 561,45 eurot. Arvestades lisaks tagatisena solidaarse käendusega oli lepingu sõlmimise hetkel laenulepingule seatud tagatiste väärtus 378 996,08 eurot, mis ületas laenusummat 2,82 korda. Võttes arvesse ka intresse ning võimalikku tagatiste väärtuse vähenemist on tegemist võlausaldaja huve arvestava tagatiste suurusega. Laenulepingus tagatiste (käenduslepingute) eraldi nimetamine ei oma sisulist tähendust, nagu ka asjaolu, et laenulepingu muutmise kokkulepetes sisalduv mõlema käendaja eraldiseisev kinnitus, et nad vastutavad kumbki käenduse piirmäära ulatuses. Samasugune kinnitus kehtib ka solidaarvastutuse puhul. Hageja ja kostja K.Killaku kirjavahetuse põhjal on võimalik järeldada, et hageja on olnud valmis aktsepteerima temale käenduslepingutes märgitud summa 31 955,82 euro tasumist, mille järgselt ei oleks pangal enam käendajate vastu laenulepingust nr 17224 ega selle juurde sõlmitud käenduslepingutest tulenevaid nõudeid. Seega ei viita ükski asjaolu võimalikule käendajate osavastutuse kokkuleppe sõlmimisele.
6.Kostja on seisukohal, et viivise arvestamine enne hagi esitamist on põhjendamatu. Kostjad ei ole käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud hageja poolt ettenähtud tähtajaks peamiselt põhjusel, et hageja on nõudnud kohustuse täitmist piirmäära ulatuses mõlemalt kostjalt ning realiseerimata on laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteek kinnistule asukohaga XXXX. Kuni hagi esitamiseni pidas kostja K.Killak hagejaga aktiivseid läbirääkimisi võlatunnistuse sõlmimiseks. Viivise nõudmine aja eest, kui pooled pidasid aktiivseid läbirääkimisi muuhulgas nõude suuruse üle ei ole õigustatud.
7.Tulenevalt VÕS § 149 lg 5 on käendajatel õigus nõuda , et hageja rahuldaks oma nõude temale kuuluva põhivõlgniku vara suhtes kehtiva pandi (hüpoteegi) arvel. Nimetatud õigus tähendab käendajate õigust keelduda käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest võlausaldaja ees pandi ulatuses, ehk ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi tealiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel. Laenulepingust nr 17224 tulenevate kohustuste täitmist tagab lisaks käendustele veel hageja kasuks põhivõlgnikule kuuluvale kinnistule, registriosa nr. XXXX, asukohaga XXXX ja XXXX, seatud hüpoteek summas 172 561,45 eurot ( 2700 000 krooni). Hageja ei ole siiani pandi arvel oma nõuet rahuldanud, mistõttu on kostjatel õigus oma kohustuse täitmisest keelduda kuni kinnistu arvel nõude sundtäitmiseni.
8.Kostja L.Leetsaar on esitanud nõudele ka aegumise vastuväite. Laenusumma tagastamise tähtaeg oli 15.09.2010. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kolm aastat. Riigikohus on lahendis nr.3-21-33-09 märkinud, et nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutmisega. Seega aegus nõue L.Leetsaare vastu 15.09.2013.a., hageja esitas kohtule hagi käenduslepingust tuleneva nõude täitmiseks aga alles 29.10.2013.a. Kostja hinnagul ei peatnud aegumine vastavalt TsÜS § 167 lg 1 õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste ajaks, kuna läbirääkimisi pidas kostja K.Killak. Kostja L.Leetsaar sai tema vastu suunatud nõudest teada alles temale saadetud hagimaterjalidest.
Koos põhikohustusest tuleneva nõudega on aegunud ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, s.t nõue viiviste väljamõistmiseks.
9.Kohtumenetluses on kostjad esitanud nõudele ka tasaarvestusest tuleneva vastuväite (tl.116-117, I köide). Kostjatel on tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue hageja vastu, mis tuleneb sellest, et hageja on rikkunud lepingu sõlmimisel VÕS §-s 14 lg 1 ja krediidiasutuste seaduse (KrAS) § 83 sätestatud kohustusi. Kohustuste rikkumine seisnes selles, et hageja ei ole kostjatele avaldanud teavet laenulepingu nr.17224 tagatiste hindamise osas. Laenu tagamiseks seatud hüpoteekide nominaalväärtused ületasid oluliselt laenusummat, kuid hüpoteekide realiseerimisel on selgunud, et kinnistute tegelikud turuväärtused on madalamad, kui pank neid hindas. Ebapiisava tagatisega laenulepingu sõlmimise korral kannab vastutust ka krediidiasutus. Kostjad on seisukohal, et nende nõue kahju hüvitamiseks on võrdne hageja poolt esitatud nõudega kostjate vastu ning nõuded on võimalik tasaarvestada. Kostjad on esitanud 12.05.2014.a. hagejale tasaarvestuse avalduse (tl.119, 120, I köide). Hageja seisukohad kostja vastuväidete suhtes
9.Tl.90-92, I köide esitatud vastuses kostjate seisukohtadele leiab hageja esmalt, et hagi kostja L.Leetsaare vastu ei ole aegunud, kuna ka nimetatud kostja osales esindaja vahendusel ajavahemikul 22.07.2013-02.10.2013 toimunud läbirääkimistel. Advokaadibüroo Valge & Uiga advokaat Rene Hallemaa on kinnitanud ühist kostjate esindusõigust ning ühiste sesiukohtade esitamist. Lisaks sellele on L.Leetsaar olnud läbirääkimiste käigus peetud kirjavahetuse kaasadressaadiks, e-kirjad on adresseeritud kostja e-aadressile, mille ta on ise hagejale teatanud. L.Leetsaar ei ole hagejale teatanud, et kirjades sisaldub üksnes K.Killaku sesiukoht või et Rene Hallemaal puudub tema esindamiseks õigus.
10.Hageja hinnangul ei ole käendajate osavastutuse eeldused täidetud. Hageja nõustus andma kostjate juhitud äriühingule laenu üksnes tingimusel, et kumbki neist tagab käenduslepingutes märgitud osa võlgniku kohustusest käendusega. Kostjad olid laenulepingu sõlmimise ajaks olnud mitme aasta vältel nende endi asutatud äriühingu juhatuse liikmed ning osa omanikud. Vastutustundliku laenamise üheks põhimõtteks on tagada krediteeritava äriühingu juhtide huvitatus ja vastutustundlikkus äriühingu majandustegevuse korraldamisel.Kostjad andsid käenduse eesmärgiga suurendada äriühingu usaldusväärsust. Kummagi kostja vastutuse määra onb lepingu sõlmimisel laenuhalduri poolt neile selgitatud.
11.Seonduvalt tagatise realiseerimisega on hageja osundanud, et XXXX asuvale võlgnikule kuulunud kinnistule seatud pandiõigus on realiseeritud ning XXXX asuvale kinnisasjale seatud pandiõiguse realiseerimiseks toimub sundtäitemenetlus. Laenusaajal oli hagi 18.10.2013.a. seisuga laenulepingust nr.17244 tekkinud sissenõutavaks muutunud kohustus kogusummas 105 764,15 eurot. Hüpoteegiga koormatud kinnistu suhtes toimub enampakkumine alghinnaga 33 000 eurot. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 71 178,94 euro ulatuses. Käenduskohustuse täitmisele pööramisel on võimalik arvestada pandieseme realiseerimisest saadut. Ka viiviste nõudmine on põhjendatud, sest kostjad ei ole täitnud ka seda osa kohustusest, mille üle vaidlus puudub.
12.Kostjate tasaarvestuse avaldusele on hageja esitanud VÕS § 200 lg 4 rakendumiseks vastuväited, mille kohaselt kostjate 12.05.2014.a. esitatud tasaravestuse avaldused on tühised ega tekita õiguslikku tagajärge. Kostjatel puudub hageja vastu tasaarvestatav selge ja sissenõutav aktiivnõue. Teoreetiliselt on võimalik kostjatel kahju tekkimine kui nad on
asunud käenduskohustust täitma. Kostjad on aga tasaarvestanud kahju, mida ei ole tekkinud, selgitamata kahju olemust ning toomata esile kahju arvestust. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
13.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldaja võib nõuda kohustust rikkunud võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastavalt VÕS § 142 lg 1 kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, vastutades ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Vastavalt VÕS § 149 lg 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kostjad on oma vastuväidetes nõudele toetunud ka VÕS §-le 150, mis sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Võlasuhe võib muuhulgas lõppeda VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
14.Seega käesolevas asjas peab hageja tõendama, et tal olid sõlmitud kostjatega lepingud, millest tulenesid kostjate kohustused, mille rikkumise tõttu on hagejal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Kostjad peavad tõendama asjaolude esinemise, millest tulenevalt on neil õigus keelduda kohustuse täitmisest. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et AS Eesti Krediidipank ja Green Building Development OÜ sõlmisid 27.09.2006.a. Tartus laenulepingu nr. 17224, mille alusel sai laenusaaja laenu summas 2 100 000 Eesti krooni tagastamise lõpptähtpäevaga 15.03.2008.(tl.19-23). Laenuandjat (hagejat) on lepingu sõlmimisel esindanud J.L. ja laenusaajat Kaspar Killak. Lepingu p.2.11. on loetletud lepingu tagatised – hüpoteek I järjekohale kinnistule asukohaga
XXXX, summas 2 730 000 krooni; Kaspar Killaku isiklik käendus summas 500 000 Eesti krooni ja Lehar Leetsaare isiklik käendus summas 500 000 Eesti krooni. 04.märtsil 2008 sõlmitud lepingus (tl.24-29) on muudetud laenusumma tagastamise tähtaega, hiljem on seda muudetud veel kolmel korral – 13.03.2009.a., 16.09.2009 ning 25.03 2010.a. (tl.24-35). Viimasena nimetatud kokkuleppes on kokku lepitud laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 15.09.2010.
15.Eelnimetatud laenulepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks on 27.09.2006 sõlmitud lepinguga seatud AS Eesti Krediidipank kasuks hüpoteek kinnistule asukohaga XXXX hüpoteegisummaga 2 730 000 krooni (tl.37-46) ning 11.03.2009.a. sõlmitud lepinguga hüpoteek kinnistule, asukohaga XXXX ja XXXX hüpoteegisummaga 2 700 000 krooni. Kostjate kohustuste tekkimise aluseks on 27.09.2006.a. sõlmitud käenduslepingud (tl.36 ja 48). Käenduslepingute kohaselt vastutavad käendajad võlgniku – Green Building Development OÜ kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 27.09.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr. 17224. Lepingute kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 500 000 Eesti krooni.
16.Lepingute sõlmimisega seonduvate asjaolude tõendamiseks on kohtule esitatud ettevõtte laenutaotlus (tl.21, II köide), mis on esitatud Green Building Development OÜ esindaja Kaspar Killaku poolt 28.08.2006.a. ning väljavõte AS Eesti Krediidipank Krediidikomitee protokollist nr. 597 01.09.2006 (tl.22-23, II köide). Viimatinimetatud tõendist nähtub, et Green Building Development OÜ –le on otsustatud väljastada investeerimislaen summas 2 100 000 krooni moodustatava kinnistu, asukohaga XXXX, ostmiseks. Tagatistena on otsuses märgitud moodustatav kinnistu, millele seatakse Panga kasuks hüpoteek summas 2 730 000 krooni, Kaspar Killaku isiklik käendus summas 500 000 krooni ja Lehar Leetsaare isiklik käendus, summas 500 000 krooni. Krediidikomitees on osalenud kutsutuna J.L..
17.Kohus on kohtuistungil kuulanud üle vande all kostjad Kaspar Killaku ja Lehar Leetsaare ning tunnistajana J.L.. Kaspar Killaku ütluste kohaselt pöördus tema J.L. poole, et taotleda 2,1 miljonit krooni laenu äriprojekti realiseerimiseks kinnistu ostmiseks. Kinnistu väärtus oli üle 3 miljoni krooni. Tegemist oli detailplaneeringuga maaga. Kohtumisi J.L. oli mitu, käendamise teema tuli sisse hiljem – sooviti, et laen tagataks ka isiklikult 0,5 miljoni krooni ulatuses. Panga huvi oli, et osanikud oleksid rohkem kaasatud. K.Killaku arusaamise kohaselt tähendas see, et kahe peale tuleb maksta 0,5 miljonit. Käenduslepingu sõlmimise juures olid lisaks K.Killakule J. L. ja L.Leetsaar, kostja K.Killaku väitel kirjutasid tema ja L.Leetsaar alla ühele ja samale paberile, üks eksemplar oli L.Leetsaare, teine tema käes. 2008.a. soovis laenusaaja lepingut pikendada, selleks vormistati samasugune paber, ainult kuupäevad olid teised ning intress muutus. Kostja K.Killak kinnitab, et lepingu muutmisel on ta alati lepingud ka läbi lugenud. Kostja Lehar Leetsaar on kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et äriprojekti, mille jaoks laen võeti, oli juba investeeritud 500 000 krooni. Ka tema sai aru, et käendab laenu 0,5 miljoni osas koos K.Killakuga. Summa oli suur ja L.Leetsaar ei näinud põhjust, mis tagatisteks peaks nii palju panema. Lepingu sõlmimisel luges ta selle läbi ja eeldas, et käenduslepingud on identsed. Sõnastust ta ei mäleta, aga lepingu lugemisel tekkis arusaam solidaarsest käendusest. Kostja sai paar päeva enne lepingu sõlmimist teada, et peab laenu võtmist käendama, kuid käenduse summa sai ta teada lepingust.
Käenduskohustuse täitmist hakati nõudma siis, kui Kohtla-Järve kinnistu oli teist korda enampakkumisel. Kostja ei täitnud kohustust, kuna tema hinnangul oli see ülekohtule.
18.Tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud J.L., kes esindas AS-i Eesti Krediidipank laenulepingu ja käenduslepingute sõlmimisel, on kinnitanud, et taotluse laenu saamiseks kinnistu ostuks esitas K.Killak. Tagatised jäid taotluses lahtiseks, teada oli, et alati jääb tagatiseks kinnistu. Oli ka tavaline, et eraisikute käendused võetakse juurde. Arutelu tulemusena krediidikomitees nõuti juurde kahe omaniku käendust. Tunnistaja teatas sellest telefoni teel K.Killakule, kokkusaamine oli 2006.a. septembri alguses. Mõlemad juhatuse liikmed said tunnistaja hinnangul lepingutest aru. Laenulepingus olid välja toodud käendajad ja mõlemale käendajale oli eraldi leping. Kui käendus oleks olnud solidaarne, oleks see lepingutes välja toodud. Käenduse eesmärk oli maandada riske.
19.02.09.2010.a. on hageja saatnud nii põhivõlgnikule kui käendajatele hoiatused laenulepingu ülesütlemise kohta (tl.15-8, I köide). Hoiatuse esitamise aja seisuga oli põhivõlgniku võlgnevus hageja ees kokku 2 191 770,84 krooni, sealhulgas laenujääk 2 075 000 krooni, tähtaegselt tagastamata laenusumma 25 000 krooni, intressid 89 805,84 krooni ja viivised 1965 krooni. Kohtule on esitatud Targad Insenerid OÜ (endine ärinimi Green Building Development OÜ) laenukonto väljavõte (tl.126, I köide), mis kajastab laenusaaja õigust laenatud rahale ning millest nähtub ka 25.03.2010.a. kokkulepe, mille alusel pidi laenusaaja asuma laenatud raha tagastama alates 15.04.2010 kuni 15.08.2010 igakuuliselt 5000 krooni. Tagasimaksekonto väljavõttelt (tl.127-128, I köide) on näha kokkulepitud tagasimaksete tähtajad ja suurused ning asjaolu, et 01.01.2011.a. seisuga oli tagastamata laenu jääk eurodeks ümberarvestatuna 134 214,46 eurot. 07.07.2011.a. on sellest tasutud 52 253,85 eurot ning tagastamata on 81 960,61 eurot. Intressikonto väljavõttelt (tl.130-153, I köide) nähtuvad intresside tasumise tähtajad ja laekumised intresside katteks ning maksekonto väljavõttelt intresside katteks tehtud maksed. Intresside võlgnevus oli laenu tagastamise ajaks 7013, 64 eurot, sealhulgas 601,76 eurot viivitusintressidena. Viivist ei ole hageja arvestanudmitte lepingus kokkulepitud määras (0,1 % päevas) vaid seadusjärgses määras.
20.Laenusaaja ei ole laenu tagastamiseks makseid teinud. Laenusumma katteks on 52 253,85 eurot arvestatud täitemenetluses pandieseme - XXXX asuva kinnistu müügist saadud rahasummast - 59 528,02 eurot, millest hageja on lugenud täidetuks ka intresside tasumise kohustuse, summas 6411,88 eurot ning laenu tagastamise lõpptähtajaks sissenõutavaks muutunud viivitusintresside võlgnevuse summas 601,76 eurot. Nähtuvalt täiteasjas nr 186/2010/3594 laekunud tulemi jaotuskavast (tl.24, II köide) on kinnistu müügist laekunud 65 000 eurot, millest on maha arvatud täitekulud summas 5471,98 eurot. AS Eesti Krediidipank hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud summas 59 528,02 eurot. Teist hüpoteegiga koormatud kinnistut, asukohaga XXXX, registriosa nr. XXXX, ei ole õnnestunud täitemenetluses müüa. 15.04.-23.04.2014 toimunud kordusenampakkumine alghinnaga 28 000 eurot on nurjunud, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja poolt esitatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (tl.111-112, I köide).
21.Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostjad olid laenusaaja – Green Building Development OÜ asutajad, osa omanikud ning juhatuse liikmed (tl.94-95, I köide). 29.08.2006.a. on nad laenusaaja juhatuse liikmetena võtnud vastu juhatuse otsuse hagejalt
investeerimisleanu taotlemise kohta summas 2 100 100 krooni ärimaa soetamise eesmärgil aadressil XXXX. Ümber lükkamaks kostjate tasaarvestuse avalduses esitatud väidet, et hageja on varjanud kostjate eest tagatisvara iseloomustavat teavet, on hageja esitanud kostjate poolt koostatud GBD büroohoone eelneva tutvustuse (tl.193-197, I köide), millest nähtub, et büroohoone ehitamiseks ostetava ärimaa väärtus oli Eri Kinnisvara hindamisakti kohaselt 3 000 000 krooni. Tl.26-43, II köide on vastav eksperthinnang, mille on tellinud Green Building Development OÜ esitamiseks krediidiasutusele laenu tagamise eesmärgil.
22.Tl.49-73, I köide on käendajate ja võlausaldaja vaheline kirjavahetus ajavahemikul 26.06.2013 – 08.10.2010 kompromissi saavutamiseks võla tasumise suhtes. Kirjavahetuses on käendajate esindajana esinenud advokaat Rene Hallemaa. Kirjavahetus on päädinud käendajate esindaja vastusega panga ettepanekule kohaldada kokkuleppeliselt käendajate solidaarset vastutust summas 45 000 eurot (tl.72, I köide). Vastuses ei ole käendajad panga ettepanekuga nõustunud ning on teinud ettepaneku kokkuleppeks solidaarselt 31 955,82 euro tasumiseks hiljemalt 2013.a. lõpuks. Võlausaldaja ei ole käendajate 08.10.2013.a. kirjale vastanud, vaid on esitanud 30.10.2013.a. hagi kohtusse.
23.Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et vaidlust ei ole käenduse aluseks oleva kohustuse olemasolu üle ning selle üle, et põhivõlgnik ei ole kohustust täitnud. Hageja on esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks laenusaaja laenukonto, intressikonto ja maksekonto väljavõtted, kostjad ei ole hageja andmeid põhivõlgniku võla suuruse kohta ümber lükanud. Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et kostjad on käendajatena vastutavad põhivõlgniku võlausaldaja eest põhivõlgniku poolt täitmata kohustuse eest, kuid kostjate vastuväidetest tulenevalt võib nõue kostja Lehar Leetsaare vastu olla aegunud. Kohus peab võtma seisukoha käendajate vastutuse ulatuse osas, s.t kas kostjate näol on tegemist solidaar- või osavõlgnikega. Vastata tuleb küsimusele, kas kostjatel on õigus keelduda käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 149 lg 5 alusel ning kas kostjate ja hageja vaheline võlasuhe võib olla lõppenud tasaarvestusega. Kui kohus jõuab eelnevatele küsimustele vastates järeldusele, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist, siis tuleb võtta seisukoht viivisenõude põhjendatuse osas.
24.TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 nõude sissenõutavaks muutumisega, nõue muutub sissenõutavaks TsÜS § 147 2.lõike järgi alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Käesoleva vaidluse puhul oli laenu tagastamise tähtaeg 15.09.2010, seega algas aegumistähtaja kulgemine 16.09.2010.a. ning kolme aastane aegumistähtaeg lõppes 15.09.2013.a. Võlausaldaja on esitanud käendajate vastu hagi kohtusse 29.10.2013.a. Vastavalt TsÜS § 167 lg 1 peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. TsÜS § 168 lg 1 ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatanud, aegumistähtaja hulka. Kohtule esitatud poolte elektronkirjavahetusega tõendatud, et hageja ja kostjate vahel on toimunud läbirääkimised võla tasumiseks kokkuleppe saavutamiseks alates 26.06.2013.a. Hageja töötaja E.H. on adresseerinud kirjad mõlemale kostjale. Kuni 19.08.2013 on kirjadele vastanud kostja K.Killak, 19.08.2013 on E.H. poole pöördunud Kaspar Killaku ja Lehar Leetsaare esindajana advokaat Rene Hallemaa. Advokaat on kohtus kinnitanud, et esindas
alguses mõlemat kostjat (tl.113 pöördel, I köide). Kohus on seisukohal, et poolte vahel on toimunud läbirääkimised muuhulgas nõude üle, st asjaolu üle, kas käendajate vastutus antud juhul on solidaarne või osavastutus, millest sõltub nõude ulatus, seega oli aegumine läbirääkimiste toimumise ajal peatanud. Aegumise peatumise alguseks tuleb lugeda 22.07.2013, s.o päev, kui võlausaldaja edastas mõlemale käendajale võlatunnistuse tingimused, mille alusel käendajad hakkaksid täitma põhivõlgniku täitmata kohustust. Läbirääkimiste lõppemise ajaks tuleb pidada hagi esitamise aega, s.o 29.10.2013. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nõue kostja L.Leetsaare vastu ei ole aegunud, kuna aegumine oli 2013.a. peatunud rohkem kui kolme kuu vältel.
25.Kohus ei saa nõustuda kostjate väitega, et käendajate vastutus on solidaarne tulenevalt VÕS § 150. Riigikohus on kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12 p.16 ja 17 osundanud, et VÕS § 150 ei välista käendajate kokkulepet võlausaldajaga, et igaüks neist käendab põhivõlgniku kohustust mingis osas ja nad vastutavad igaüks käendatud kohustuse eest osavõlgnikena VÕS § 63 mõttes. Sel juhul ei ole tegemist kaaskäendusega VÕS § 150 tähenduses ning keelatud kokkuleppega VÕS § 142 lg 6 mõttes. Millise vastutuse on võlausaldaja käendajatega kokku leppinud, sõltub poolte kokkuleppest, seega tuleb tõlgendada poolte tahet lepingu sõlmimisel. Sama kohustuse käendamisel eeldatakse käendajate solidaarvastutust, teistsuguseks tõlgenduseks saavad aluse anda käenduslepingu tekst, lepingute sõlmimise asjaolud ning käendatava kohustuse ulatus. Käesolevas asjas on mõlema käenduslepingu p. 1 märgitud käendusega tagatav nõue – põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingu nr 17224 järgne laen summas 2 100 000 krooni. Käenduslepingute p 2 on märgitud, et käendaja vastutab panga ees punktis 1 nimetatud kohustuse täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 500 000 krooni. Seega nähtub käenduslepingutest üksnes käendaja ja põhivõlgniku solidaarvastutus. Käendajate omavahelist suhet ei ole lepingutes reguleeritud. Lepingute tekstides ei ole märgitud, et käendajad vastutaks hageja ees kokku 500 000 krooni ulatuses. Kohtu hinnangul järeldub käenduslepingute tekstidest poolte tahe, et mõlemad käendajad vastutavad 500 000 krooni (31 955,82 euro) ulatuses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut kinnitab ka laenuleping, milles on käendused loetletud tagatiste hulgas eraldi, viitamata käendajate solidaarsele vastutusele. Lisaks käendustele on 27.09.2006.a. laenulepingus tagatisena märgitud I järjekoha hüpoteek panga kasuks moodustatavale kinnistule summas 2 730 000 krooni, seega käendused koos hüpoteegiga tagasid laenu eeldatavalt ca 3,7 miljoni krooni ulatuses. 2009 -2010.a. Kolmel korral sõlmitud kokkulepetes laenulepingu muutmiseks p. 8 on mõlemad käendajad eraldi kinnitanud, et käendaja (mitte käendajate) vastutuse rahaline maksimumsumma on 500 000 krooni. Hageja tahe sõlmida põhivõlgniku juhatuse liikmete ja osa omanikega käenduslepingud osavastutus põhimõttel on tõendatud lisaks lepingute tekstidest nähtuvale ka krediidikomitee otsuse ja tunnistaja J.L. ütlustega. Kostjate vande all antud seletused selle kohta, et nad allkirjastasid ühe ja sama käenduslepingu, on vastuolus kirjalike tõenditega. Üksnes kostjate väitest oma arusaama kohta, et nad peavad kahe peale maksma 0,5 miljonit krooni, kui põhivõlgnik laenu ei tagasta, ei piisa ümber lükkamaks lepingutes sätestatut. Ka poolte läbirääkimiste ajal tehtud ettepanekud võla tasumiseks kostjate poolt solidaarselt ei tõenda, et selline oli poolte tahe lepingute sõlmimise ajal. Kompromissi mõte ongi selles, et pooled teevad üksteisele järeleandmisi.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul ei käendanud kostjad mitte sama kohustust, vaid sama kohustuse erinevate osade täitmist, seega ei ole nad kaaskäendajad, kelle vastutus on solidaarne.
26.Kohus ei pea põhjendatuks ka kostjate vastuväidet, mis tugineb VÕS § 149 lõikele 5 ehk õigusele nõuda, et hageja rahuldaks oma nõude võlausaldajale kuuluva ning põhivõlgniku vara suhtes eksisteeriva pandiõiguse arvel ning sellest tulenevalt õigusele keelduda seni käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest võlausaldaja ees. Käendaja võib osundatud sättele viidates käenduslepingu täitmisest keelduda pandi ulatuses ehk ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel (Võlaõigusseadus I , Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2006, § 149 komm.3.5.2). Vaidlust ei ole selle üle, et 11.03.2009 .a. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel hüpoteegiga koormatud XXXX asuv kinnistu on täitemenetluses müümata. Seni toimunud enampakkumised, viimane 2014.a. aprillikuus alghinnaga 28 000 eurot, on nurjunud. Seega võib järeldada, et eelduslikult võlausaldaja ei saa kogu nõuet, mis tal on käesoleval ajal põhivõlgniku vastu (111 025,98 eurot) pandi arvelt rahuldada. Hüpoteegi realiseerimisel ei saa olla käesolevas asjas mõju käendajate poolt oma kohustuste täitmisele, kostjate poolt oma kohustuste täitmisest keeldumine kuni pandi realiseerimiseni võib olla nende huvidega vastuolus, kuna viivitusintresside lisandumisega võlg suureneb.
27.Kohus leiab, et kostjate poolt esitatud nõude tasaarvestusest tulenev vastuväide ei ole kohane. Kostjad on oma tasaarvestuse avaldustes märkinud, et nende kahju hüvitamise nõuded hageja vastu tulenevad hageja poolt VÕS § 14 lg 1 ja KrAS § 73 tulenevate vastutustundliku laenamise ja teavitamiskohustuse rikkumisest ning kahju on samas summas hageja nõudega. Hageja on esitanud kostjate tasaarvestatavale nõudele vastuväite, et kostjatel puudub nõue, mida on võimalik tasaarvestada. Kostjatel ei ole seoses hagejaga sõlmitud käenduslepingutega käesoleval ajal mingit kahju tekkinud. Tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seega kostjad ei saa oma väidetavat nõuet hageja nõuetega tasaarvestada. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud ning kostjate poolt esitatud vastuväited ei võimalda jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
28.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult lisaks kohustuse täitmisele rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15.04.2013 seitse protsenti aastas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjad on olnud viivituses oma käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja on arvestanud viivist kummagi kostja põhivõlgnevuselt – 31 955,82 eurot) alates 01.juulist 2013 kuni 15.augustini 2014 (kohtuistungi toimumise aeg) summas 3005.60 eurot. Kostjad ei
ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus on täiendavalt arvestanud viivist kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.septembril 2014.a. 171,12 eurot , võttes aluseks viivise määra 8,15 % aastas (0,022 % päevas) ning viivitatud päevade arvu – 24. Seega tuleb mõlemalt kostjalt välja mõista viivitusintressidena kuni 08.09.2014 (kaasa arvatud) 3176,72 eurot. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.