Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXXX .

Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Tallinna linn esitas 04.07.2014 avalduse XXX(isikukood XXX , surnud XXX ) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara inventuuri käigus on selgunud, et pärandvara ei kata sellel lasuvaid kohustusi ja pärija ei ole nõus nõuete rahuldamisega oma vara arvelt. Harju Maakohtu 07.08.2014 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas XXX pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine haldur esitas 22.08.2014 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 1631,23 euro ulatuses ning vara 4,09 eurot. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o kohustuste võtmine, mille täitmine ei olnud seoses XXX surmaga võimalik. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et XXX pärandvaras ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Seoses tehingute tagasivõitmise võimalustega märgib ajutine haldur, et vastavad alused esinevad. Ajutine haldur selgitab, et XXX ja tema abikaasa XXX sõlmisid 21.05.2013 abieluvaralepingu, mille kohaselt XXX lahusvaraks jäid varem ühisvaraks olnud korteriomand ja sõiduauto. Ajutine haldur on seisukohal, et tõenäoliselt võõrandati vara tasuta, kuivõrd tasu maksmise kohta puuduvad andmed. Eeltoodust tulenevalt on haldur seisukohal, et vastavate tehingutega kahjustati võlausladajate huve, kuivõrd abieluvaralepinguga võõrandati sisuliselt vara, mille arvelt oleks olnud võimalik katta võlausaldajate nõuded. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 392 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning vajalike kulutuste suuruseks 62,28 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise riigi vahenditest. Avaldaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXX pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et XXX pärandvaras on vara summas 4,09 eurot ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad 1631,23 euroni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et XXX pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine haldur on aruandes esile toonud, et XXX ja tema abikaasa XXX sõlmisid

21.05.2013 abieluvaralepingu, mille kohaselt XXX lahusvaraks jäid varem ühisvaraks olnud korteriomand aadressil XXX , Tallinn ja sõiduauto Škoda Fabia, väljalaskeaastaga 2008. Vastava vara eest tasu maksmist ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on haldur seisukohal, et vastavate tehingutega kahjustati võlausaldajate huve, kuivõrd abieluvaralepinguga võõrandati sisuliselt vara, mille arvelt oleks olnud võimalik katta võlausaldajate nõuded. Ajutine haldur leiab, et eeltoodust tulenevalt esinevad tehingute tagasivõitmise alused. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus on seisukohal, et antud juhul koosneb pärandvara sisuliselt tagasivõitmise nõuetest, mille rahuldamine on tuvastatud asjaolusid arvestades vähetõenäoline. Vastavat asjaolu kinnitab kohtu hinnangul muuhulgas see võlausaldajad pole pankrotimenetluse läbiviimise suhtes huvi üles näidanud ega tasunud kohtu deposiiti ettenähtud summat. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 25.08.2014 määrusega XXX pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 01.09.2014 XXX pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1800 eurot kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXX pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXX pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 4,9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 392 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 129,36 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada tehtud vajalike kulutuste katteks 62,28 eurot. Kohus

leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja vajalike kulutuste hüvitis on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 392 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja vajalike kulutuste katteks 5 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab XXX pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole XXX pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise summas 57,28 eurot ja sotsiaalmaksu summas 129,36 eurot välja XXX pärandvarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.