Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

2-13-48604 tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Baltic Agro ja FIE Kalev Ehamäe 27.03.2008 tarvikute ostumüügilepingu nr xx-xx-xxxx (edaspidi Leping), mille alusel tarnis hageja kostjale kaupa ning kostja kohustus kauba eest tasuma. Kostja oma kohustusi õigeaegselt ei täitnud. Pooled sõlmisid 17.11.2010 võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kostja tunnistas võlgnevust põhivõla osas hageja ees summas 394 730.94 Eesti krooni (25 227.90 eurot), millele lisanduvad intressid ja viivised vastavalt poolte vahel sõlmitud Lepingule. Seisuga 31.03.2013 nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevusena 24 489.31 eurot ja Lepingu p-st 6.4 tulenevalt viivist 0,2% päevas, vähendades viivist põhivõla ulatuseni ehk 24 489.31 euroni. Lepingu p 6.9 kohaselt kannab lepinguliste kohustuste rikkumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud kohustust rikkunud pool ning hageja nõuab sellega seonduvalt kostjalt kulude hüvitamist summas 3596.25 eurot. Poolte vahel on sõlmitud 11.04.2011 registerpandileping, millega seati hageja kasuks kostjale kuuluvale varale registerpant kogusummas 10 000 eurot. Pandiga koormati xxxxxx xxxxxx xxxx xx, reg märk xxx xxx. Pandiga on tagatud hageja olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded kostja vastu. 18.04.2013 esitas hageja kostjale nõude ilmuda kooskõlas registerpandilepingu p-ga 9.1 notari juurde nõusoleku andmiseks alluda kohesele sundtäitmisele kostjapoolse võlgnevuse osas. Sama registerpandilepingu p 9.2 kohaselt kui pantija ei ilmu kokkuleppe sõlmimisele ja tal puudub selleks mõjuv põhjus, kohustub ta tasuma pandipidajale leppetrahvi, mille suurus on 50% pandipidaja võlaõiguslikust nõudest pantija vastu. Kuna kostja ei ilmunud esitatud aegadel notari juurde ega teavitanud pandipidajat mitteilmumise põhjuseks olevast mõjuvast põhjusest, esitas hageja kostjale 08.08.2013 leppetrahvi nõude summas 17 188.87 eurot. Lähtudes mõistlikkusest ja hea usu põhimõttest on hageja vähendanud leppetrahvi nõude 10 0000 euroni ehk ulatuseni, mis määrati poolte vahel registerpandi summaks ning millises ulatuses oleks hageja saanud oma nõude rahuldatud, eeldades kostjapoolsete lepingust tulenevate kohustuste õigeaegset ning korrektset täitmist. Kostja vastuväited Kostja ei ole vaidlustanud temapoolse rahalise kohustuse täitmise aluseks olevat arvet nr xxxxxx, kuid juhib tähelepanu olulisele allkirja erinevusele hageja ja kostja poolt esitatud arvel. Arve nr xxxxxx on koostatud samal päeval kui sõlmitud Leping, samas puudub poolte vahel kokkulepe, et seemnevili (raps) tarnitakse kohale samal päeval kui sõlmitakse leping ning intressi pidi Lepingu lisa 1 järgi rakendama alates 30.04.2008. Seega ei ole arvel märgitud intressiarvestus põhjendatud ega õige. Kostja veendumise kohaselt ei ole ka ülejäänud hageja poolt esitatud arvete koopiad asjakohased, kuna pole käsitletavad koostoimes 27.03.2008 sõlmitud tarvikute hoiu- ja müügilepinguga nr xx-xx-xxxx. Samuti on nimetatud arvete esitamise kuupäevad mitu aastat hilisemad kui on sõlmitud leping. Kuna hageja ja kostja vahel oli lisaks 27.03.2008 sõlmitud müügilepingule ka teisi müügilepinguid, leiab kostja, et tema rahaline kohustus on hageja ees tasaarveldatud teraviljaga viidates tasaarvlemise dokumendile nr xxxxxx. Kostjal on etteheiteid hageja raamatupidamise kohta, kuna ta hagejalt täpset ülevaadet oma põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete osas ei ole saanud. Edasi järgnesid hageja nõudmised ilmuda notari juurde, kuid kostja keeldus sellest, teatades hagejale kirjalikult, et ei tunnista esitatud pretensiooni seoses oluliste ebatäpsustega nõudes ning asjaoluga, et hageja pole esitanud nõuet tõendavaid dokumente. Kuna kostja leiab, et notari juurde mitteilmumiseks oli tal mõjuv põhjus, peab ta hageja leppetrahvi nõuet

2-13-48604 põhjendamatuks (tl 126-130). 02.06.2013 esitatud vastuväidetes selgitab kostja täiendavalt pooltevahelisi õigussuhteid, mis algasid juba 2006.a. Pooltevaheliste lepingutega müüs AS Baltic Agro kostjale erinevaid põllumajandustarvikuid, mida kostja kasutas teravilja kasvatamiseks ning pärast saagi koristamist müüs kostja saagi fikseeritud hinnaga AS-le Baltic Agro. Ka 2008.a. toimiti analoogselt. FIE Kalev Ehamäe andis kasvatatud teravilja AS-le Baltic Argo üle ning esitas pärast seda hagejale arvesaatelehed nr 37, 50, 57, 58 ja 60. AS Baltic Agro täitis omapoolsed kohustused osaliselt ning käesoleva hetkeni on tasumata arve nr 37 summas 224 306.28 Eesti krooni ja arve nr 50 summas 69 030 Eesti krooni, s.o. kokku 18 747.61 eurot. Kostja leiab, et hageja on eksinud lisaks tasaarvestuse osas, mis ei ole mitte 125 000 krooni, vaid 488 7111.16 krooni, esitades vastava arvestuse ning leiab, et kokku on AS Baltic Agro võlgnevus kostja ees 26 236.65 eurot, esitades hagejale vastava tasaarvestuse avalduse ning arvestanud 31.12.2013 seisuga viivist 7489.04 eurot. Kostja on seisukohal, et 17.11.2010 sõlmitud võlgnevuste tasumise kokkulepe on tühine, sest on vastuolus heade kommetega, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseks ja taunitavaks. Kuna võlgnevust ei eksisteeri, ei saa olla ka mingit võlgnevuse kokkulepet ning tegemist on tühise tehinguga. Pooled olid pikaajaliselt majandussuhetes ning kostjal oli tekkinud sõltuvussuhe AS Balti Agro esindaja AT vastu, sest kogenematusest oli ta arvamusel, et kõik dokumendid, mida hageja esitab, on tõesed. Kostjal puudus ülevaade, milline on vastastikuste kohustuste tasakaal reaalselt, sest AS Baltic Agro otsustas pärast vilja üleandmist suvaliselt, milline on ostetava vilja hind ning teostas tasaarveldused oma äranägemise järgi. 17.11.2010 kokkuleppe sõlmimisel oli kostja sundolukorras, mis tähendas tema mõjutamist AT poolt, kes põhjendas seda enda ajanappusega. Samas puudus kostjal võimalus kontrollida esitatud dokumentide vastavust tegelikkusele. Kostja selgitusel on hagejapoolset survestamist olnud korduvalt ning ka pärast 17.11.2010 kokkuleppe sõlmimist (1.kd tl 179-186). Menetluse käik 14.08.2014 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli istungiajast teadlik ega esitanud ka tõendeid oma mitteilmumise mõjuvate põhjuste kohta. TsMS § 410 alusel taotles hageja asja lahendamist sisuliselt, millise taotluse kohus rahuldas. Kohtu seisukoht Hageja on esitanud nõude kostja vastu tulenevalt 27.03.2008 sõlmitud põllumajandustarvikute hoiuja müügilepingust nr TR-09-1764 (1.kd tl 10-13), edaspidi Leping. Nimetatud lepingu p-st 1.2 tulenes kostja kohustus tasuda tarvikute eest kindlaksmääratud hinnas esitatud arvete alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõude aluseks olevad kostja poolt tasumata arved (1.kd tl 14-18) ajavahemikul 11.01.2008 kuni 24.11.2011. Kostja ei ole nimetatud arvete alusel saadut vaidlustanud, küll aga juhtinud tähelepanu hageja ja kostja käsutuses olevate arvete erinevatele allkirjadele. Kohus nõustub hagejaga selles, et allkirjade erinevus ei tee neid arveid veel kehtetuks ning neid ei saa lugeda algdokumendiks raamatupidamisseaduse mõttes. Lepingu p 8.2 kohaselt kui pooled ei lepi kokku teisiti, laienevad Lepingus sätestatud tingimused ka hageja kui müüja poolt vastavalt pooltevahelise kokkuleppele esitatavatele arvetele, millega Lepingu kehtivuse ajal müüakse kostjale kui ostjale muid tarvikuid lisaks Lepingu lisades nimetatule. Seega kostja seisukoht, et pärast Lepingu sõlmimist esitatud arvete alusel ei ole hageja õigustatud kostjalt võlgnevust nõudma, on alusetu. 17.11.2010 on pooled kinnitanud vaidlusalusest hoiu- ja müügilepingust tuleneva kostja võlgnevuse jäägi 394 730.94 eurot (1.kd tl 19-20). 17.11.2010 on pooled ka kokku leppinud, et nimetatud võlgnevus koos intressidega on muutunud täies ulatuses sissenõutavaks ning 31.03.2013 seisuga on hageja arvestanud kostja koguvõlgnevuseks 24 489.31 eurot (algne põhivõlg 25 227.90 eurot). Ka kostja on oma 02.06.2014 vastuväidetes tunnistanud võlgnevust 394 730.94 Eesti krooni (25 227.90 eurot) (1.kd tl 182). Hageja poolt on esitatud vastavad võlaarvestused perioodide lõikes (1.kd tl 20,

2-13-48604 39-40) ning lisaks on hageja 25.04.2013 esitanud nõude arvestuse (toimik 2-14-51275 tl 19-21). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja omapoolset kohustust tarvikute eest tasuda ei täitnud, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Seega on hageja nõue põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt Lepingu p-le 6.4 on pooled kokku leppinud viivise määraks 0,2% tähtaegselt tasumata summalt päevas, hageja on esitanud viivise nõude seisuga 31.03.2013 (1.kd tl 23) ning on seda kohtumenetluses täpsustavalt selgitanud vastupidiselt kostja paljasõnalistele vastuväidetele. Lähtuvalt kohtupraktikast ja hea usu põhimõttest on hageja viivise nõude vähendanud põhivõla ulatuseni. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on vastava tasaarvestuse avalduse teinud. Vaidlust ei ole selles, et lisaks vaidlusalusele Lepingule oli pooltel sõlmitud ka teisi lepinguid (1.kd tl 132-133), kuid kostja ei ole tõendanud, millised viimatinimetatud lepingutest tulenevad kohustused, mida saaks tasaarvestada, on hageja jätnud täitmata. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et on tasunud arve nr 37 eest osaliselt summas 221 101.38 Eesti krooni ja ülejäänud osas teinud tasaarvestuskokkuleppe (2.kd tl 7-8) ning tasunud arve nr 50 (2.kd tl 6). Seega puudub alus tasaarvestuse avalduse esitamiseks ning pole alust ka kostja viivisnõude rahuldamiseks. Isegi juhul, kui kostja nõue tuleks tasaarvestada hageja nõudega, võtab kohus nõude aegumist arvesse hageja taotlusel ning leiab, et kostja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 alusel. Lepingu p 6.9 kohaselt kannab lepinguliste kohustuste rikkumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu- ja inkassokulud, kohustust rikkunud pool ning hageja nõuab sellega seonduvalt kostjalt kulude hüvitamist summas 3596.25 eurot (1.kd tl 24-31). Kostja ei ole nimetatud hageja kulutuste kandmist ega selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Kuna tsiviiilasjas kogutud tõenditest lähtuvalt on hageja kostjale võlgu, ei ole ka põhjendatud kostja väide 17.11.2010 sõlmitud võlgnevuste tasumise kokkulepe tühisuse kohta. Iseenesest asjaolu, et pooled olid pikaajalistes majanduslikes suhetes, ei tõenda veel sundolukorda pooltevaheliste kokkulepete sõlmimisel, seda enam, et kostja on omapoolset võlga ka tunnistanud. Poolte vahel on sõlmitud 11.04.2011 registerpandileping (1.kd tl 32-36), millega seati hageja kasuks kostjale kuuluvale varale registerpant kogusummas 10 000 eurot. Pandiga koormati xxxxxxxx xxxxxx xxxx xx, reg märk xxx xxx. Pandiga on tagatud hageja olemasolevad ja tulevikus tekkivad nõuded kostja vastu. 18.04.2013 esitas hageja kostjale nõude ilmuda kooskõlas registerpandilepingu p-ga 9.1 notari juurde nõusoleku andmiseks alluda kohesele sundtäitmisele kostjapoolse võlgnevuse osas (1.kd tl 37-38). Samast registerpandilepingu p-st 9.2 tuleneb, et kui pantija ei ilmu kokkuleppe sõlmimisele ja tal puudub selleks mõjuv põhjus, kohustub ta tasuma pandipidajale leppetrahvi, mille suurus on 50% pandipidaja võlaõiguslikust nõudest pantija vastu. Kostja ei ole eitanud, et sai hageja nõude notari juurde ilmumiseks kätte, kuid on põhjendanud notari juurde mitteilmumist sellega, et talle ei ole väljastatud hageja nõuet tõendavaid dokumente. Kostja on esitanud 26.04.2013 kirja hagejale saadetud teatise kohta notari juurde mitteilmumisest (1.kd tl 143), kuid hageja sellise kirja saamist eitab ning kostja ei ole selle edastamist hagejale ka tõendanud, ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks muul moel teavitanud vastaspoolt notari juurde mitteilmumisest. Kostja etteheited

2-13-48604 puudutavad hageja poolt dokumentide väljastamist (1.kd tl 142, toimik 2-14-51275 tl 13-15; 16-17, 18), kuid kostja on olnud ka ise majandustegevuses tegutsev isik ja raamatupidamiskohuslane, seepärast jääb selgusetuks vastava nõude esitamine hagejale. Kostja on esitanud oma 02.06.2014 vastuses erinevaid võlasaldosid, kuid need ongi muutuvad sõltuvalt saldo kuupäevast ja võla jäägist. Kostja väited, et hagejal endal puudub asjast ülevaade, pole leidnud tõendamist. Seega leiab kohus, et kostja väited notari juurde mitteilmumise mõjuvate põhjuste kohta on otsitud ning registerpandilepingu p 9.2 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi, mille suurust on hageja vähendanud 10 000 euroni lähtudes mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad varalise nõudega seotud hagimenetluse kulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.