Täitmine › Muud täitmisasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

2-15-1339 menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 22.10.2014 kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse Pärnu Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-13-48604 tuleneva nõude, 62 574.87 eurot, sundtäitmiseks, võlgnikuks on KE. 09.01.2015 teavitas kohtutäitur hagejat, et KE puudub sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet Eestis. Võlgnikule kuuluvad kontod on arestitud 04.12.2014 seisuga, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Sissenõudjale teadaolevalt kuulub võlgnik KE ja tema abikaasa ühisvara hulka vähemalt alljärgnev vallasvara: teraviljakombain Jenissei, 4-hõlmaline pöördader, 3-meetri laiune külvik ning kuivati seadmed. Vastavale tehnikale on 27.04.2011 kommertspandi seadmise lepingu alusel seatud kommertspant sissenõudja kasuks. Kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument ning sissenõudjal ei ole võimalik saada oma nõuet rahuldatud võlgniku lahusvara arvel, on sunnitud hageja esitama hagiavalduse. Kommertspandi leping ei kuulu TMS § 2 lg-s 1 loetletud dokumentide hulka. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes TMS § 14 lg-le 2 ja perekonnaseaduse (PKS) §-le 36 nõuab hageja kostjatelt ühisvara jagamist ning määrata, et ühisvara hulka kuuluv vallasvara kuulub müümisele avalikul enampakkumisel ning jagada esemete müügist saadud raha abikaasade vahel võrdsetes osades koos kostja 1 kohustusega anda tema osa üle kohtutäiturile. 09.11.2015 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt taotleb hageja kostjatele kuuluva järgmise ühisvara jagamist: 1)kombain Jenissei, turuväärtus 1000 eurot; 2)4-hõlmaline Lemken pöördader, ribiõlm, turuväärtus 5300 eurot; 3)tume Nova Combi 3000+culti pack 300, turuväärtus 25 000 eurot; 4)traktor Zetor ZTS 12245, turuväärtus 8500 eurot ja 5)traktor Zetor (väike), turuväärtus 4000 eurot. Kuna kostjad on menetluses algusest peale eitanud ühisvara omamist ning võimaliku kohtulahendi jõustumise ajaks kostjad vastava olukorra ka eelneva arestimiseta tekitavad, ei ole kohtuotsus seni taotletud kujul realiseeritav, mistõttu taotleb hageja ühisvara jagamise viisi muutmist selliselt, et vara jäetaks ühe abikaasa (kostja 2) ainuomandisse, mõistes kostja 1 kasuks hüvitise 1⁄2 vara väärtusest, s.o. 21 900 eurot. Sellise vara jagamise viisi põhjendab hageja sellega, et kostja 1 elab ja töötab alates 2012 Soomes ja selline jagamise viis koormab ühisomanikke vähem. Kostja 2 on Eestis alaliselt

2-15-1339 elav isik, kes saab eeldatavasti ilma liigsete kuludeta ja ebamugavusteta ühisvara vallata, samuti tegelda selle võõrandamisega ilma ebamõistlike kuludeta. Samuti kaitseb taotletud viis kõige enam sissenõudja huvisid, sest võimalik kohtulahend on reaalselt täidetav. Kostja 1 vastuväited (tl 73, 98-100) Kostja teatab, et ei tema ega KE ei oma nõudes toodud vara, mistõttu hagi rahuldamine ei ole võimalik. Eelmärgitud asjaoludest on hageja teadlik, millest informeeriti teda siis, kui hageja soovis sõlmida kokkulepet, et neile antaks üle hüpoteetiline vara, mida kostjad tegelikult ei oma. Vastavasisulise ettepaneku tegi hageja kostjale 09.11.2012. Kogu kinnisvara, mida kostjad omasid, olid vaid kinnistud, mida realiseeriti täitemenetluse käigus 132 392.97 euro eest. Kostjate abielulised suhted on lõppenud juba 2012 sügisest, mil KE asus elama Soome. Täpsustavalt on kostja selgitanud, et kombain Jenissei, mis oli viimati tema kasutuses, parkis ta kinnistule „xxxxxx“, kuid kuna kostjate abielulised suhted lõppesid ja kostja kolis Soome, puudub tal ülevaade selle kohta, kas ja kus kombain võiks asuda. Sarnaselt kombainiga parkis kostja pärast teravilja koristamist 2012 pöördadra ja külviku kinnistule „xxxxxxx“. Nimetatud kinnistu realiseeriti koos kahe teise kinnistuga täitemenetluse käigus 2014 jaanuaris võlgade katteks kogusummas 132 392.97 eurot. Adra ja külviku müüs kostja isikule, kelle andmeid ei ole tal säilinud ning kuna on tegemist vallasvaraga, puudub võimalus ka ostnud isiku hilisemaks tuvastamiseks. Ajal, kui kommertspant seati, selgitas notar kostjale, et kommertspandiga koormatud vara võib võõrandada, mida kostja ka tegi. Kuivati seadmed asusid „xxxxxx“ kinnistul asuvas hoones ehk tegemist oli konkreetselt kuivatiks ehitatud ehitisega. Kuivati seadmed ei olnud iseseisvad, vaid ühendatud hoonetekompleksiga ning olid sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Täitemenetluse käigus realiseeriti kinnistu, kus asus ka ehitis kuivati seadmetega ning millele on nüüd uus omanik. Seega ei kuulu nimetatud kuivati seadmed kostjale ning neid ei saa jagada ühisvara mõistes. Hageja on teadlik, et ta ise algatas täitemenetluse antud kinnisasja realiseerimiseks, kus asusid kuivati seadmed. Traktor Zetor ZTS 12245 ja traktor Zetor (väike) ei ole kunagi kuulunud kummalegi kostjale, samuti pole need seotud kommertspandi lepingus nimetatuga. Tegemist on varaga, mis kuulub kohustuslikule registreerimisele liiklusregistris, kuid andmed nimetatud traktorite olemasolu kohta vastavates registrites puuduvad. Sõidukite osas on kostja väitnud, et nimetatud sõidukid on liiklusregistri andmete põhjal kõik Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud ehk neil lasub võõrandamise keeld. Muuhulgas on osad sõidukid eelnevalt teisaldatud vanametalli kokkuostjale, kuid jäänud liiklusregistrist kustutamata ning reaalselt neid enam ei eksisteeri. Hagiavalduse täpsustamisel ei ole kostja 1 täiendavaid vastuväiteid esitanud. Kostja 2 vastuväited (tl 74, 160) Kostja teatab, et talle teadaolevalt puudub kostjatel ühisvara, seega ei ole võimalik hagi rahuldada. Ka kinnitab ta, et kostjate abielulised suhted on 2012 lõppenud. Kohtu põhjendused

2-15-1339 võimalik sissenõudja nõuet rahuldada ning võlgnikuks mitteolev abikaasa ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale. Täitemenetluses on kohtutäitur välja selgitanud KE lahusvara puudumise, kohtutäituri vastusest sissenõudjale, et sissenõude pööramine võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku puudumise tõttu ei ole võimalik (tl 3839). Kuigi kostjad on väitnud, et neil abielulisi suhteid 2012.aastast ei ole, puudub kanne nende abielu lõppemise kohta, abielu sõlmitud xx.xx.xxxx abieluaktiga nr x. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kostjad ei ole väitnud, et vallasvara, mille jagamist hageja nõuab, oleks lahusvara ning seega tuleb eeldada, et jagamise objektiks olev vallasvara on kostjate kui abikaasade ühisvara. Kuna nõue ühisvara jagamiseks on esitatud peale 1.07.2010, siis tuleb vara jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2-15-1339

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Kuigi TsMS § 164 lg 1 mõtte kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, leiab kohus tuginedes TsMS § 164 lg-le 3, et hagi rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjad ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohus toimetas kostjatele, andes neile TsMS § 176 lg 8 alusel vastuväidete esitamiseks tähtaja, kuid kostja 1 vastuväidet ei esitanud. Kostja 2 on palunud jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud. Hageja põhjendatud menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu. Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud 13,75 tunni eest 1031.25 eurot. Vajadus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja hageja lepingulise esindaja kulu kandmiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma TsMS § 165 lg 1 alusel võrdselt kostjad. Kohus ei pea põhjendatuks hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõivu, kokku 100 eurot, väljamõistmist kostjatelt, kuna hagi tagamise taotlused jäid rahuldamata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsust on täpsustatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2016.a otsusega:

RESOLUTSIOON:

2-15-1339

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.