Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), (asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn, e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta KKK i hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.KKK (hageja) esitas 20. märtsil 2014 Tartu Maakohtule avalduse, mille maakohus jättis
24.märtsi 2014 määrusega käiguta. Hageja esitas 3. aprillil 2014 maakohtule hagiavalduse Tartu vangla tekitatud mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamiseks ning täiendavad tõendid. Hagiavalduse kohaselt on hagejal diagnoositud laktoositalumatus. Lisaks on hagejal kaksteistsõrmiksoole haavand. Pärast hageja paigutamist Tallinna Vanglasse kinnitas vangla arst 25. septembril 2012 hageja piimatalumatuse diagnoosi ja määras hagejale piimavaba dieedi. 8. augustil 2013 viidi hageja üle Tartu Vanglasse. 9. augustil 2013 esitas hageja vanglale avalduse piimavaba toidu saamiseks, millest Tartu Vanglas keelduti põhjusel, et hageja ravikaardil puudub sellekohane näidustus. Piimavaba toitu sai hageja Tartu Vanglas alles alates 4. novembrist 2013. Hageja väitel sai ta süüa 9. augustist 2013 kuni 4. novembrini 2013 ainult osa vangla poolt pakutavast toidust, piima, keefiri, jogurtit ja piimakiselli ei asendatud. Piima sisaldavad peaaegu kõik pudrud, mitmed kastmed ja supid. Hagejal jäi saamata osa ettenähtud kaloritest. 12. veebruari 2014 käskkirjaga jättis Tartu Vangla direktor hageja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Tartu Vangla, jättes Tallinna Vanglalt hageja tervisliku olukorra suhtes järelepärimise tegemata, põhjustas hageja ilmajäämise 88 päeva jooksul täisväärtuslikust toidust. Hageja pidi kannatama nälga, sellest tingitud ebamugavus- ja alandustunne on hageja väitel vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 rikkumine. Hageja väitel seisneb tema mittevaraline kahju näljatundes, võimalikus kahjus tervisele ning vangla suhtumisest tingitud alanduses. Hageja leidis maakohtule 7. augustil 2014 saadetud menetlusdokumendis, et ei ole oluline, kas hagi on põhjendatud või mitte, kuna Tartu Vangla on rikkunud VangS § 52 ja 53, mille kohaselt korraldab tervishoidu vanglas arst, kes on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate tervislikku seisundit.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja maakohtule 26. mail 2014 saadetud vastuse kohaselt ei ole hagejale tervisekahjustust tekkinud ning hageja ei ole nimetanud ühtegi tagajärge, mida oleks võimalik tervisekahjustusena käsitleda. Hageja väärikuse alandamine ei ole tõendatud. Hagejal ei ole meditsiiniliste uuringute alusel laktoositalumatust diagnoositud ja tema terviskaardi andmetel ei ole ta kordagi kurtnud ühegi laktoositalumatusele viitava haigusnähu üle. Tallinna Vangla haiglusloo väljavõttes on diagnoosi põhjendustes kirjas, et hagejal on piimatalumatus, selle diagnoosi panemise aluseks olevaid meditsiinilisi uuringuid, mis diagnoosi kinnitaks, hagejale tehtud ei ole. Kostja leiab, et Tallinna Vanglas on arst teinud otsuse piimavaba menüü määramisel ainult hageja soovi, mitte kliiniliste uuringute alusel. Tervisekaardi andmetel on hageja kehakaal langenud 19. septembrist 2012 kuni 18 aprillini 2013, mil ta sai Tallinna Vanglas piimavaba menüüd. Vaidlusalusel perioodil tema kehakaal langenud ei ole. Hageja ei ole kordagi meditsiiniosakonna poole pöördunud tervisekahjustustega, mida hageja kirjeldab „näljatunde, alanduse ja stressina“. Hageja tervisekaardis on vaid üks sissekanne 5. detsembril 2013, kus hageja soovis ühekordset rahustit seoses vanaema surmaga. Hageja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et hageja pöördus 9. augustil 2013 meditsiiniosakonda piimavaba dieedi määramiseks. Tartu Vangla perearsti LLL sissekandest nähtuvalt ei esine hagejal laktoositalumatuse diagnoosi ega ole ka sellele viitavaid kaebusi. Arst määras dieettoidu, kuid keeldus piimavaba toitlustamise määramisest, kuna selleks näidustust ei olnud. 28. oktoobril 2013 jäi arst oma arvamuse juurde, kuid hageja aktiivsele survele vastu tulles otsustas arst piimavaba toitlustamise määrata.
2/6
Kostja leidis 27. juunil 2014 lisaks, et isiku solvamine ei ole meditsiinilise väljaõppe saanud arsti keeldumine piimavaba toidu määramisest isikule, kellel selleks meditsiiniline näidustus puudub.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: Tallinna Vangla 10. detsembri 2013 haigusloo väljavõtte nr 26 järgi on hageja kliiniline diagnoos 25. septembril 2012 ülemiste hingamisteede hulgi ja tta paikmega ägedad nakkused; diagnoosi põhjendusteks on mh märgitud piimatalumatus (tlk 7) 9. augustil 2013 on arst LLL määranud hagejale dieettoidu alates 26. augustist 2013 (tlk.61) 28. oktoobril 2013 on hagejale arst LLL otsusega väljastatud Tartu vanglas piimavaba dieet (tlk 62)
5.Hageja väitel on tal Tartu Vanglas viibimise ajal tekitatud mittevaraline kahju, mis seisnes piimavaba toidu vangla arsti poolt määramata jätmise tõttu tekkinud näljatundes, võimalikus kahjus tervisele ja vangla suhtumisest tekkinud alanduses.
6.Tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) 41. peatükk ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Tervishoiuteenuse osutamise lepingupooleks on vangla (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010 otsus asjas 3-3-1-69-10 p. 9). Kui hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, peab kostja olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kostja peab vastutama selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p. 14).
7.Esmalt peatub maakohus Tartu Vangla kohustuse rikkumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hageja väitel on vangla arst jätnud talle määramata piimavaba toidu, seega on hageja seisukohal, et tema suhtes osutatud tervishoiuteenus ei olnud kohane. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub VÕS § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse
3/6
ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Hageja väitel on tal diagnoositud laktoositalumatus (tlk 14). Hageja leiab, et Tartu Vangla arst ei ole laiskuse või hoolimatuse tõttu küsinud informatsiooni tema tervise kohta Tallinna Vanglalt. Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei osutanud meditsiiniteenust piisava hoolsusega või ei kasutanud selleks oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Laktoositalumatuse diagnoos eeldab meditsiinilisi uuringuid. VangS § 52 lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Hageja ei ole asjas esitatud haigusloo väljavõtete alusel ei Tallinna Vanglas ega ka Tartu Vanglas tuginenud vaevustele, mis vajaksid täiendavaid meditsiinilisi uuringuid, ning on üksnes soovinud piimavaba menüüd. Hageja esitas maakohtule Tallinna Vangla 10. detsembri 2013 haigusloo väljavõtte nr 26 (tlk 7), mille diagnoosi põhjenduste juures on mh märgitud ka piimatalumatus. Sama väljavõtte järgi on tema kliiniliseks diagnoosiks märgitud ülemiste hingamisteede hulgi ja tta paikmega ägedad nakkused. Haigusloo väljavõtte järgi ei ole hageja pöördunud 25. septembril 2012 arsti poole seoses tal esineva talumatusega piima suhtes või hagiavalduses märgitud söögist põhjustatud tugeva kõhuvalu, oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu (tlk 14). Esitatud haigusloo põhjal ei saa järeldada, et hagejal oleks 25. septembril 2012 diagnoositud meditsiiniliste uuringute tulemusena laktoositalumatus. Hageja ei ole muid tõendeid oma tervisliku seisukorra (varasemad haiguslood, tarvitatud ravimid jms) maakohtule esitanud. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kõhupuhitust, gaasivalu, ebamäärast kõhuvalu ja kõhulahtisust saab tuvastada ilma kliiniliste uuringuteta (tlk 70), kuid hageja esitatu põhjal ei saa asuda järeldusele, et laktoositalumatuse diagnoos on tehtud kliiniliste uuringute alusel.
8.Hageja on 9. augustil 2013 pöördunud Tartu Vanglas arsti poole, haigusloo väljavõtte järgi ei ole arst tuvastanud piimavaba toidu määramise vajadust (tlk 61). 28. oktoobril 2013 oli hageja uuesti Tartu Vanglas arsti juures. Haigusloo väljavõtte järgi (tlk 62) olid teistkordse arsti poole pöördumise põhjused XXX osas. Lisaks on hageja avaldanud soovi piimavaba dieedi saamiseks. Ühtegi hageja enda kirjeldatud vaevust, mis tal tekkib piimatalumatuse tagajärjel, hagejal ei esinenud. Arst on hageja soovi piimavaba toidu saamiseks rahuldanud hageja tungival palvel (tlk 62). Maakohus leiab, et hageja esitatu põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tartu Vangla arsti LLL 9. augusti 2013 sissekande järgi on tervisekaardile kantud 12 sõrmiksoole haavandi diagnoos, kuid ei ole laktoositalumatuse diagnoosi, hagejal ei esinenud ka sellele viitavaid kaebusi. Arst määras hagejale dieettoidu. Maakohus on seisukohal, et Tartu Vangla arst osutas nõuetele vastavat teenust, ka hageja enda esitatud Tallinna Vangla 10. detsembri 2013 haigusloo väljavõtte järgi ei esinenud hagejal laktoositalumatusele viitavaid vaevusi. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et tal oleks laktoositalumatus.
9.Tervishoiuteenuse osutaja võib VÕS § 1044 lg 3 alusel vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj). VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu)
4/6
õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi mõistetakse mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Juhul, kui isiku tervist on kahjustatud või talle on tekitatud kehavigastus, tuleb mittevaralist kahju eeldada (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-154-07 p. 13). Maakohus leiab, et praegusel juhul ei esine deliktilise üldvastutuse eeldusi. Hageja väitel oli tal piimavaba söögi saamata jäämisel näljatunne ja „võimalik kahju tervisele“. VÕS § 1043 järgse vastustuse üheks eelduseks on deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve rikkumine, mille loetelu on VÕS § 1045 lg-s 1. VÕS § 1045 lg 1 p-s 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Tartu Vangla tegevusega on tema kaitstavat õigushüve rikutud (vt ka Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07 p.-i 14). Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit oma võimaliku tervisekahju suhtes seoses vangla tegevusega, hageja ise leiab maakohtule 7. augustil 2014 saadetud menetlusdokumendis, et ei ole oluline, kas hagi on põhjendatud või mitte. Maakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja ei ole ise menetluses nimetanud otseseid füüsilisi kannatusi, 28. oktoobri 2013 haigusloo väljavõtte järgi (tlk. 62) ei esitanud ta neid ka vangla arstile, arstile pöördumise põhjused olid muud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi halvenemise kohta ajavahemikul, mil ta ei saanud laktoosivaba toitu. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta enne tema vanglasse paigutamist või taotlenud kohtult vastava tõendi väljanõudmist. Hageja deliktiõiguslikult kaitstav õigushüve võiks olla ka pidevast näljatundest tekkinud tervisekahjustus. Hageja väitel on ta ostnud toiduaineid vangla poest (tlk 70) ning on asja materjalidest nähtuvalt söönud ka toitu, mis piima ei sisaldanud. Isegi juhul, kui hagejal oleks olnud näljatunne, ei ole tõendatud, et selle põhjustas kostja. Ühtegi tõendit näljast põhjustatud tervisekahju kohta hageja esitanud ei ole. Maakohus leiab, et hageja näljatundest tekkinud terviskahju nõue ei ole põhjendatud.
10.Hageja leiab, et talle on tekkinud mittevaraline kahju vangla suhtumisest tingitud alanduse tagajärjel (tlk 16), seega võiks kostja olla rikkunud tema isiklikke õigusi viisil, millest lähtudes tuleb kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4 või § 1046 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja väitel on alandus põhjustatud vangla arsti väljendustega. Isiku väärikust võib rikkuda ka nn neljasilmavestluses. Hageja tsiteeritud arsti väited (tlk 69) on üldsõnalised. „Piimavaba toidu saamine teeb hageja elu haiglas luksuslikuks“ ei ole maakohtu hinnangul
5/6
otseselt hagejat halvustav või alandav. Keeldumist määrata piimavaba toit, ei saa samuti pidada hageja alandamiseks. Hageja väitel on alandus põhjustatud ka hagejale mittesobiva pudru nägemisest (tlk 71). Maakohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei käitunud õigusvastaselt, kui pakkus teistele kinnipeetavatele hommikusöögiks putru, mida hageja ei söönud.
11.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.