Muud › Muud hagiasjad

2/6

Kostja leidis 27. juunil 2014 lisaks, et isiku solvamine ei ole meditsiinilise väljaõppe saanud arsti keeldumine piimavaba toidu määramisest isikule, kellel selleks meditsiiniline näidustus puudub.

KOHTU SEISUKOHT

3/6

ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Hageja väitel on tal diagnoositud laktoositalumatus (tlk 14). Hageja leiab, et Tartu Vangla arst ei ole laiskuse või hoolimatuse tõttu küsinud informatsiooni tema tervise kohta Tallinna Vanglalt. Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei osutanud meditsiiniteenust piisava hoolsusega või ei kasutanud selleks oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Laktoositalumatuse diagnoos eeldab meditsiinilisi uuringuid. VangS § 52 lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Hageja ei ole asjas esitatud haigusloo väljavõtete alusel ei Tallinna Vanglas ega ka Tartu Vanglas tuginenud vaevustele, mis vajaksid täiendavaid meditsiinilisi uuringuid, ning on üksnes soovinud piimavaba menüüd. Hageja esitas maakohtule Tallinna Vangla 10. detsembri 2013 haigusloo väljavõtte nr 26 (tlk 7), mille diagnoosi põhjenduste juures on mh märgitud ka piimatalumatus. Sama väljavõtte järgi on tema kliiniliseks diagnoosiks märgitud ülemiste hingamisteede hulgi ja tta paikmega ägedad nakkused. Haigusloo väljavõtte järgi ei ole hageja pöördunud 25. septembril 2012 arsti poole seoses tal esineva talumatusega piima suhtes või hagiavalduses märgitud söögist põhjustatud tugeva kõhuvalu, oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu (tlk 14). Esitatud haigusloo põhjal ei saa järeldada, et hagejal oleks 25. septembril 2012 diagnoositud meditsiiniliste uuringute tulemusena laktoositalumatus. Hageja ei ole muid tõendeid oma tervisliku seisukorra (varasemad haiguslood, tarvitatud ravimid jms) maakohtule esitanud. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kõhupuhitust, gaasivalu, ebamäärast kõhuvalu ja kõhulahtisust saab tuvastada ilma kliiniliste uuringuteta (tlk 70), kuid hageja esitatu põhjal ei saa asuda järeldusele, et laktoositalumatuse diagnoos on tehtud kliiniliste uuringute alusel.

4/6

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi mõistetakse mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Juhul, kui isiku tervist on kahjustatud või talle on tekitatud kehavigastus, tuleb mittevaralist kahju eeldada (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-154-07 p. 13). Maakohus leiab, et praegusel juhul ei esine deliktilise üldvastutuse eeldusi. Hageja väitel oli tal piimavaba söögi saamata jäämisel näljatunne ja „võimalik kahju tervisele“. VÕS § 1043 järgse vastustuse üheks eelduseks on deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve rikkumine, mille loetelu on VÕS § 1045 lg-s 1. VÕS § 1045 lg 1 p-s 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Tartu Vangla tegevusega on tema kaitstavat õigushüve rikutud (vt ka Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07 p.-i 14). Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit oma võimaliku tervisekahju suhtes seoses vangla tegevusega, hageja ise leiab maakohtule 7. augustil 2014 saadetud menetlusdokumendis, et ei ole oluline, kas hagi on põhjendatud või mitte. Maakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja ei ole ise menetluses nimetanud otseseid füüsilisi kannatusi, 28. oktoobri 2013 haigusloo väljavõtte järgi (tlk. 62) ei esitanud ta neid ka vangla arstile, arstile pöördumise põhjused olid muud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi halvenemise kohta ajavahemikul, mil ta ei saanud laktoosivaba toitu. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta enne tema vanglasse paigutamist või taotlenud kohtult vastava tõendi väljanõudmist. Hageja deliktiõiguslikult kaitstav õigushüve võiks olla ka pidevast näljatundest tekkinud tervisekahjustus. Hageja väitel on ta ostnud toiduaineid vangla poest (tlk 70) ning on asja materjalidest nähtuvalt söönud ka toitu, mis piima ei sisaldanud. Isegi juhul, kui hagejal oleks olnud näljatunne, ei ole tõendatud, et selle põhjustas kostja. Ühtegi tõendit näljast põhjustatud tervisekahju kohta hageja esitanud ei ole. Maakohus leiab, et hageja näljatundest tekkinud terviskahju nõue ei ole põhjendatud.

5/6

otseselt hagejat halvustav või alandav. Keeldumist määrata piimavaba toit, ei saa samuti pidada hageja alandamiseks. Hageja väitel on alandus põhjustatud ka hagejale mittesobiva pudru nägemisest (tlk 71). Maakohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei käitunud õigusvastaselt, kui pakkus teistele kinnipeetavatele hommikusöögiks putru, mida hageja ei söönud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.