Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.august 2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-61168
Tsiviilasi
XXX hagi XXXOÜ, XXX ja XXX vastu solidaarselt 10 809 euro ja viivise nõudes
esindajad
Hageja – XXX(isikukood XXX) Kostja I – XXXOÜ (reg.kood XXX) Kostja II – XXX(isikukood XXX) Kostja III – XXX(isikuood XXX), tema lepinguline esindaja Madis X
Hagi hind
11 706,15 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt.
Menetlusosalised ja nende
Mõista välja solidaarselt XXXOÜ-lt, XXXja XXX6 809 eurot XXXkasuks. Mõista välja solidaarselt XXXOÜ-lt, XXXja XXXviivis summas 897,15 eurot XXXkasuks. Hageja menetluskulud jätta 50 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende enda kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse
esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22.12.2012 müügilepingu nr 1, mille kohaselt hageja müüs kostjale I restorani sisustuse ja inventari ning kostja I kohustus selle eest maksegraafiku alusel tasuma 50 000 krooni. Hageja ja kostja I leppisid 22.12.2012.a müügilepingu lisas nr 2 kokku, et täpsem maksegraafik lepingu hinna ositi tasumiseks sõlmitakse 01.05.2013 ning kuni selle ajani kohustub kostja I tasuma intressi 500 eurot kuus ja juhul, kui kostja I tasub ühe kalendrikuu jooksul rohkem kui 500 eurot kuus arvestatakse see summa maha lepingu hinnast. 01.05.2013.a ei arvestatud lepingu hinnast maha mingeid summasid, kõik eelnevad maksed olid olnud vastavalt müügilepingu lisale 2, intressid. 02.05.2013 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja I tasuma 6. maiks 1000 eurot ja hiljemalt 30.05.2013.a peab hagejale olema laekunud 2500 eurot. Samal päeval leppisid pooled kokku ka maksegraafikus. Vastavalt poolte vahel kokkulepitud maksegraafikule pidanuks kostjal I olema lepingu ülesütlemise päeva 26.09.2013.a seisuga tasutud 15 800 eurot. Hagejale aga oli tasutud 4 991 eurot. Hageja nõuab müügilepingu lisas I, maksegraafikus, sõlmitud 02.05.2013.a kokkulepitud osamaksete summasid, kui kasutuseelisest saadud kasu hüvitamist. Müügilepingu ese e restorani sisustus ning inventar oli Kostja I kasutuse alates 22.12.2012-lepingu eseme tagastamise kokkuleppe sõlmimiseni 26.09.2013.a, seega 9 kuud ja 4 päeva. Kasutuseelise hüvitise suuruseks on 9 kalendrikuu eest kokku 15 800 eurot. Arvestades, et kostja I on tasunud sellest summast 4991 eurot, on hageja nõude suuruseks 10 809 eurot. 19.06.2013 sõlmisid hageja, kostja II ja kostja III käenduslepingu, mille kohaselt vastutavad kostja II ja kostja III solidaarselt põhivõlgnikuga kostja I müügilepingust tulenevate summade tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks, vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 on 20 000 eurot. Sama käenduslepingu kohaselt vastutavad käendajad ka viivise tasumise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista võlgnevuse summas 10 809 eurot ja viivise summas 897,15 eurot. Hageja arvestab viivist alates lepingu lõppemise päevast 26.09.2013.a.
Kostjad I ja III vastuste ja nende täpsustuste kohaselt hagi ei tunnista. Kostjad I ja III on seisukohal, et hageja ja kostja I sõlmisid 22.12.2012.a müügilepingu nr 1. Müügilepingu kohaselt müüs hageja kostjale I järelmaksuga restorani sisustuse ja inventari. Müügileping oli sõlmitud omandireservatsiooniga VÕS § 233 mõistes ehk ostja pidi saama lepingu eseme omanikuks müügihinna täielikul tasumisel. 22.12.2012.a sõlmitud müügilepingu lisa 2 „Maksegraafik“ alusel pidi ostja tasuma lepingu eseme kasutamise eest intressi 500 eurot kuus. Intressi tuli tasuda perioodi eest, mil ostja ei teosta osamakseid lepingu eseme müügihinnast. Ostja on kokkulepitud intressi korrektselt tasunud. Nimetatud dokumendi kohaselt pidid pooled uue maksegraafiku sõlmima 01.05.2013.a. 02.05.2013.a sõlmisid hageja
ja kostja I müügilepingule lepingu lisa „maksegraafik“, mille alusel hakkas ostja müügilepingus sätestatud inventari müügihinda tasuma, eesmärgiga saada maksete sooritamisel inventari omanikuks. Hageja ütles 26.09.2013.a 22.12.2012.a sõlmitud müügilepingu üles. Müügilepingu ülesütlemise tõttu ei olnud ostjal võimalik enam lepingu eesmärgi täitmine, s.o restorani sisustuse ja inventari omanikuks saamine. Vastavalt müügilepingu p- le 6.3 on müüjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teavitades sellest ostjat kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Lepingu ülesütlemisel müüja poolt kohustub müüja tagastama ostja poolt lepingu ülesütlemise hetkeks teostatud osamaksed. Kostja I oli ülesütlemise ajaks tasunud 2500 eurot perioodi detsember 2012-aprill 2013.a eest. Lepingu eseme osamakseid oli müügilepingu ülesütlemise ajaks tasutud 4 991 euro ulatuses Kostja I sai lepingu eset kasutada kuni 26.09.20123. Seega sai ostja kasutuseelise 5 kuu jooksul. Lepingu esemest saadav kasu on 500 eurot kuus, kokku seega 2500 eurot. Kuivõrd kostja I oli selleks hetkeks tasunud 4991 eurot on hageja kohustatud kostjale tagasi maksma 2491 eurot vastavalt müügilepingu p-le 6.3. Hageja ja kostja III vahel sõlmiti 19.06.213 a käendusleping. Käendajal on õigus esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik. Kostja III on seisukohal, et hageja nõue osamaksete tasumiseks ei ole põhjendatud. Viivise arvestusega ei saa nõustuda. Müüjapoolse lepingu ülesütlemise tõttu on lepingu eesmärgi saavutamine osutunud võimatuks. Kostja I ja III paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostja II kirjalikku seisukohta hagiavaldusele ega ka hiljem ei esitanud.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. I. Hageja, kostja I ja kostja III vahel puudub vaidlus selles, et: - hageja ja kostja I sõlmisid 22.12.2012 müügilepingu nr 1, mille kohaselt hageja müüs kostjale I restorani sisustuse ja inventari ning kostja I kohustus selle eest maksegraafiku alusel tasuma 50 000 krooni, -hageja ja kostja I leppisid 22.12.2012.a müügilepingu lisas nr 2 kokku, et täpsem maksegraafik lepingu hinna ositi tasumiseks sõlmitakse 01.05.2013 ning kuni selle ajani kohustub kostja I tasuma intressi 500 eurot kuus ja juhul, kui kostja I tasub ühe kalendrikuu jooksul rohkem kui 500 eurot kuus arvestatakse see summa maha lepingu hinnast. -02.05.2013 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja I tasuma 6. maiks 2013.a 1000 eurot ja hiljemalt 30.maiks 2013.a pidi hagejale olema laekunud 2500 eurot. Samal päeval leppisid pooled kokku ka maksegraafikus. - alates 02.05.2013.a on kostja I tasunud hagejale kokku 4 991 eurot. - hageja taganes 26.09.2013. müügilepingust. - hageja ja kostja III sõlmisid 19.06.2013.a käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja III solidaarselt põhivõlgnikuga kostja I müügilepingust tulenevate summade tasumise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks, vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 on 20 000 eurot. Sama käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja ka viivise tasumise eest solidaarselt põhivõlgnikuga.
II.
VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Nagu asja materjalidest nähtub, sõlmisid hageja ja kostja I 22.12.2012. müügilepingu, müügisumma suuruseks oli 50 000 eurot. Ajavahemikul müügilepingu sõlmimisest kuni müügisumma maksegraafiku koostamiseni pidi kostja I tasuma hagejale igakuiselt 500 eurot ja ühekordse summa 500 eurot lepingutasu. Maksegraafiku tegemise ajaks oli kostja I hagejale tasunud 2500 eurot s.o lepingutasu ja 4 x 500 jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli eest. Hageja ja kostja I sõlmisid 02.05.2013.a kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja I tasuma lepingus märgitud müügisumma igakuiste osamaksetena (tlk 15). Poolte vahel on vaidlus maksegraafikus märgitud osamaksete suuruses. Hageja väitel on algselt trükikirjas maksegraafikule lisatud käsikirjas tegelikud osamaksete suurused. Kostja I ja III on seisukohal, et käsikirjas numbrid on hiljem juurde kirjutatud, tegelikult leppisid pooled kokku maksegraafikus nii nagu see trükikirjas on kirjutatud. Kohus osutab, et käesolevas vaidluses omab tähtsust eelkõige maksegraafikule juurde kirjutatud summa 4500 eurot maksmiseks juunis. Kohtu arvates pole hageja väide, et lepingu pooled leppisid kokku 4500 euro tasumiseks juunis veenvalt tõendamist leidnud. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Tuleb osutada, et lepingu poolte vahel oli lisaks maksegraafikule (tlk 15) ka lisakokkulepe eraldi lehel (tlk 14). Lisakokkuleppe kohaselt kostja I kohustub tasuma 06.05 1000 eurot ja hiljemalt 30.05 2500 eurot (trükikirjas märgitud maksegraafikus oli kostja I kohustuseks tasuda juunis 2500 eurot, mais osamakset tasuda ei tulnud). Kohtu arvates puudub mõistlik põhjendus, miks ainult osade maksegraafikujärgsete maksete osas sõlmiti maksegraafikule lisa eraldi lehele, kui lepingu poolte väidetava kokkuleppe kohaselt tehti veel muudatusi maksegraafikujärgsetes summades. Seega leiab kohus, et veenvamalt on tõendatud kokkulepe järgmiste osamaksete tasumiseks: maksegraafiku ja selle lisa (tlk 14 ja 15) kohaselt tuli kostjal I tasuda mais 1000 eurot, juunis 2500 eurot (kohustus oli see summa tasuda 30. maiks), juulis 2300 eurot, augustis 2900 eurot ja septembris 2600 eurot. Kõik kokku 11 300 eurot. Hageja ja kostja I vahel puudub vaidlus selles, et hageja I tasus 4991 eurot. Seega jäi kostja I võlgnevusse summas 6 309 eurot. Hageja taganes lepingust ja kohtu arvates on veenvalt tõendatud taganemise formaalne ja materiaalne kehtivus, kuivõrd taganemise ajaks oli kostja I juba osamaksete tasumisega viivituses. Hageja ja kostja I sõlmisid 26.09.2013 müügilepingu lõpetamise ja üleandmise akti (tlk 19). Müügilepingu ese tagastati kostja I poolt hagejale. Hageja on seisukohal, et müügilepingu lõppemiseni maksegraafikus märgitud summad on käsitletavad kasutuseelise eest saadav tasuna ja ta palub nimetatud summa kostjatelt välja mõista. Kostja sellega ei nõustu ja on seisukohal, et kasutuseelise suuruseks oli 500 eurot kuus nii nagu pooled olid kokku leppinud lepingu lisas 1 (tlk 13). III. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üle antu. Kostjad I ja III nõustuvad, et kostja I sai esemete ja sisustuse kasutuseelise 5 kuu jooksul st mai, juuni, juuli, august ja september 2013.a (lk 50 ja 56)
Kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kasutuseeliste väärtuse saab kohtu arvates üldreeglina määrata seega poolte vahel märgitud inventari ja sisustuse kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o rendihinna järgi. Siiski on hageja ja kostja I kohtu arvates juba lepingus kokku leppinud kasutuseelise väärtuse. Lepingu lisaks olev maksegraafik sõlmiti lepingu p 4.2 alusel. Lepingu p 5.2 järgi juhul, kui ostja loobub Lepingu eseme välja ostmisest ja /või ei tasu punktis 4.2. toodud maksegraafiku alusel Lepingu hinna osamakseid on Müüjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Müüja ei ole kohustatud sealjuures tagastama ostja poolt juba tasutud maksegraafikujärgseid osamakseid. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kostja I ei tasunud maksegraafikujärgseid osamakseid ja leping lõpetati just seetõttu. Kostja I jäi eelpooltoodust tulenevalt võlgnevusse 6 309 eurot. Arvestades poolte poolt esitatud tõendeid on lepingus märgitud kasutuseelise väärtus mõistlik. Kuigi maksegraafiku näol on tegemist müügilepingujärgsete maksetega, tuleb kohtu arvates osutada asjaolule, et lepingu järgi ei ole müüja kohustatud lepingust taganemisel ostja maksekohustuste rikkumise tõttu tagastama ostja poolt juba tasutud maksegraafikujärgseid osamakseid. Maksegraafikus on aga kokku lepitud nii, et eelmise kuu inventari ja seadmete kasutamise eest tuli tasuda järgmisel kuul. Kuna leping lõppes septembri lõpus, siis kuulub tasumisel viimase osamaksena septembri makse. Müügilepingu esemesse kuuluvad seadmed ja inventar on loetletud tlk 97-99. Kostja i ja III poolt esitatud tõendid kasutuseelise võimaliku maksumuse kohta (tlk 144-149) ei sisalda kõiki müügilepingus loetletud esemete kasutamise hinda. Seega ei ole tõendatud, et kasutuseelise tegelik turuhind oleks väiksem. Hageja on tõendanud, et rendimakse turuhinnana olnuks kõrgem (tlk 126-133), seetõttu leiab kohus, et hageja ja kostja I tahe lepingu sõlmimisel oligi kokku leppida, kostja I poolt müügilepingu maksegraafiku rikkumisel ja sellele järgneval lepingust taganemisel, on tema kohustuseks tasuda kasutuseelisena maksegraafikujärgseid makseid. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja I võlgnevus hageja ees moodustab 6 309 eurot. IV. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivised alates lepingu lõppemise kuupäevast (tlk 100) kokku summas 897,15 eurot. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu p. 5.1 järgi, juhul, kui ostja ei tasu tähtaegselt lepingu p-s 4.2. toodud maksegraafiku osamakseid, on Müüjal õigus nõuda ostjalt viivise tasumist suuruses 0,1 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuivõrd kostja I võlgnevus hageja ees moodustab 6 309 eurot, siis on viivise summaks päevas 6,31 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks oleks põhjendatud, kui kostja I oleks viivituses ~100 päeva. Arvestades, et hageja nõuab viivist alates 26.09.2013 on nimetatud päevade arv möödunud. Seega on hageja viivisnõue kostja I vastu põhjendatud. V. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt
(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Asja materjalidele lisatud käenduslepingust (tlk 17-18) nähtuvalt sõlmiti käendusleping nii XXX(nähtub lepingu 1. ja 2. lehelt) ja XXX(nähtub lepingu 2. lehelt, märgitud kui käendaja 2). Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub käendaja vastutama võlausaldaja (XXX) ees võlausaldaja ja XXXOÜ vahel 22.12.2012 sõlmitud müügilepingust tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmise eest, kui müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on need jätnud täitmata. Lepingu p. 1.2 järgi vastutab käendaja Põhivõlgniku poolt müügilepingust tulenevate summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju hüvitamise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 20 000 eurot. Kuna kostja I on jäänud hageja ees võlgnevusse ja kostja II ja III on sõlminud sama kohustuse käendamiseks käenduslepingu, siis tuleb nii põhivõlgnevus 6 809 eurot kui ka viivised kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning juhindudes TsMS §-st 163 lg 1, hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurusest ning vaidluse asjaoludest, tuleb hageja menetluskulud jätta 50 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.