Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

SEB Pank pakkumise. AS SEB Pank ja tema tütarettevõtja AS SEB Ühisliising (praegune ärinimi Aktsiaselts SEB Liising) pakkusid 25.05.2005 projekti finantseerimiseks 247,3 miljonit krooni, millest 118,5 miljonit krooni oli mõeldud liisinguna tootmisseadmete ostuks ja 128,8 miljonit krooni laenuna. Aktsiaselts SEB Liising nimel esitas pakkumise AS SEB Pank. Finantseerimise tagatiseks soovisid AS SEB Pank ja Aktsiaselts SEB Liising hüpoteeki rajatava tehase kinnistule, kommertspanti rajatava tehase varale ja ühishüpoteeki muudele OÜ Xxx omandis olevatele kinnistutele. Projekti elluviimiseks loodi kostja nõudel eraldi juriidiline isik XxxOÜ (pankrotis). XxxOÜ (pankrotis) kanti äriregistrisse 13.05.2005. 14.06.2005. a sõlmisid Aktsiaselts SEB Liising, XxxOÜ (pankrotis) ja Xxx lepingu nr xxx, mille esemeks oli vineeritehase tootmisseadmete müük ja tarnimine. Seadmete ostuhind oli 9 875 000 eurot. 20.06.2005. a sõlmisid Aktsiaselts SEB Liising ja XxxOÜ (pankrotis) kapitalirendilepingu, mille rendiobjektiks olid puidutöötlemisseadmed vastavalt müügilepingule. 27.06.2005 sõlmisid Xxx OÜ (pankrotis) ja AS SEB Pank laenulepingu nr xxx. Laenusummaks oli 6 391 165 eurot (~100 000 000 krooni) ja laenu sihtotstarbeks vineeritehase rajamine, vineeritehase tootmishoone sisseseade ostmine ja paigaldamine. XxxOÜ-le (pankrotis) antud laenu andmise eelduseks oli OÜ Xxx omandis olnud kinnistutele hüpoteekide seadmine summas 115 000 000 krooni (vineeritehase kinnistu) ja 38 000 000 krooni (kinnistud nr 1432501, nr 1432601, nr 1725701, nr 1726201, nr 6153101 ja nr 6153201). Vineeritehase kinnistu maksti mitterahalise sissemaksena OÜ Xxx poolt XxxOÜ-sse (pankrotis) ning ülejäänud kinnistud jäid kuuluma OÜ-le Xxx. 27.06.2005 seati vastavalt Aktsiaseltsi SEB Liising poolt OÜ-le Xx xseatud tingimustele vineeritehase asukohaks olevale kinnistule hüpoteek summas 115 000 000 krooni AS SEB Pank kasuks. Hüpoteegiga tagati kõik AS-l SEB Pank XxxOÜ (pankrotis) vastu olemasolevad ja Aktsiaseltsil SEB Liising Xxx OÜ (pankrotis) vastu olemasolevad ning AS-le SEB Pank loovutatavad nõuded. 04.06.2006 sõlmisid OÜ Xxx ja AS SEB Pank garantiilepingu xxx. Garantiilepingu punkti 4 kohaselt oli garantiisummaks 12 000 000 krooni. Garantiilepingu p 7.1 kohaselt tagas OÜ Xxx tagasivõtmatult ja hageja esimesel nõudmisel Xxx OÜ (pankrotis) ning AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingutest nr 2005011140 ja nr xxx tulenevate kohustuste täitmist 12 000 000 krooni ulatuses. OÜ-l Xxx tekkis 2006. a. lõpus vineeritehase projekti täiendava finantseerimise vajadus. AS SEB Pank keeldus täiendavast finantseerimisest, mistõttu OÜ Xxx kaasas tehase finantseerimiseks vajalikud täiendavad vahendid Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalist. Selle käigus restruktureeriti OÜ Xxx kinnistutele AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteegid selliselt, et AS SEB Pank loobus esimese järjekoha hüpoteegist Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali kasuks. Samal päeval, s.o 05.01.2007 sõlmisid OÜ Xxx ja AS SEB Pank garantiilepingu lisa nr 01, millega suurendati garantiisummat 56 000 000 kroonini, tagamaks, et AS SEB Pank oleks kaitstud OÜ Xxx kinnistutele seatud hüpoteegi järjekoha halvenemisest tuleneva riski vastu. 2007.a alguses jätkusid probleemid Xxx poolt tarnitud vineeritehase tootmisseadmetega ning lõppastmes tootmisseadmeid tööle ei saadudki. Tehase mittekäivitumise tõttu esitas Xxx OÜ (pankrotis) 28.04.2008 pankrotiavalduse ning 12. 05.2008 kuulutati välja Xxx OÜ pankrot. AS SEB Pank esitas Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Xxx OÜ (pankrotis) vastu laenulepingutest tuleneva nõude summas 4 775 836 eurot ja Aktsiaselts SEB Liising tingimusliku nõude summas 5 996 240,74 eurot. AS SEB Pank nõue on kaitstud. Aktsiaseltsi SEB Liising nõue ei ole kaitstud. 2008.a kevadel alustas Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal OÜ Xxx suhtes 05.01.2007 laenulepingust tulenevates nõuetes täitemenetlust (täiteasi nr 007/2008/63472), kuna OÜ Xxx ei suutnud Xxx OÜ (pankrotis) maksejõuetuse tõttu täita kohustusi tema ees. Nimetatud

täitemenetlusega ühines ka AS SEB Pank kui hüpoteegipidaja. Kuna Xxx OÜ (pankrotis) ei olnud täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi AS SEB Pank ees, edastas viimane 14.05.2008. a OÜ-le Xxx nõude garantiilepingu alusel 56 000 000 krooni kandmiseks AS-le SEB Pank hiljemalt 22.05.2008. 25.06.2008 tehti AS-le SEB Pank OÜ Xxx kinnistute arvelt läbiviidud täitemenetluses väljamakse summas 60 082 051,51 krooni. 30.06.2008 esitas Aktsiaselts SEB Liising Xxx vastu müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Hagi kohaselt on Xxx poolt mittenõuetekohaste tootmisseadmetega tekitatud kahju hüvitamise nõude suuruseks 16 001 796 krooni (1 022 701,16 eurot). 13.11.2008.a esitas AS SEB Pank OÜ-le Xxx pankrotihoiatuse ja ühtlasi nõude garantiilepingu alusel 56 miljoni krooni kandmiseks AS-le SEB Pank hiljemalt 28.11.2008. 23.12.2008.a esitas OÜ Xxx AS-le SEB Pank garantiilepingu ülesütlemise avalduse, kuna mõistis garantiilepingu sisu erinevalt. OÜ Xxx käsitluse kohaselt oli garantiilepingu sisuks tagada AS SEB Pank nõudeid üksnes tema kasuks OÜ Xxx kinnistutele seatud hüpoteegi järjekoha halvenemisest tingitud riski vastu ning seonduvalt täitemenetluses hüpoteegisumma täies ulatuses väljamaksmisega ei olnud see risk realiseerunud. OÜ Xxx leiab, et garantiilepingust tulenevad kohustused lõppesid täitemenetluses AS-le SEB Pank väljamakse tegemisega. 06.08.2009 omandas Aktsiaselts SEB Liising Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud enampakkumiselt vineeritehase kinnistu (nr 2362937) koos kinnistu oluliseks osaks olevate tootmishoonete ja – rajatistega ning kõigi päraldistega 25 000 000 krooni eest. 27.05.2011 võõrandas Aktsiaselts SEB Liising Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusest omandatud vineeritehase kinnistu (eeldatavalt koos tootmisseadmetega) Läti vineeritootjale Xxx, täpsemalt tema Eestis asutatud tütarühingule OÜ Kohila Vineer. 03.09.2012.a esitas OÜ Xxx AS-le SEB Pank nõude garantiilepingust tulenevate abstraktsete nõudeõiguste tagasisaamiseks. OÜ Xxx on seisukohal, et AS-l SEB Pank puudub Xxx OÜ vastu garantiilepingust tulenevalt nõue ning garantiilepingust tulenevad abstraktsed nõudeõigused tuleb hagejale tagastada, kuna AS SEB Pank ja Aktsiaselts SEB Liising on saanud Kohila vineerivabriku varade edasimüügist täieliku rahulduse oma nõudele võlgniku, s.o Xxx OÜ (pankrotis) vastu. Nimetatud alusele rajaneb ka hagiavaldus. Hagiavalduse kohaselt on OÜ-l Xxx õigus esitada hagi garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 jj alusel. Seda põhjusel, et AS SEB Pank on läbi Aktsiaseltsi SEB Liising saanud täieliku rahulduse kõigile nõuetele, mis tal ja tema kontserniühingutel kunagi Kohila vineerivabriku projektist Xxx OÜ (pankrotis) vastu tekkisid (laenu – ja liisingulepingutest). Kuna AS-l SEB Pank puudub nõue põhivõlgniku (s.o Xxx OÜ (pankrotis)) vastu, puudub tal ka alus tagatiste realiseerimiseks ja garantii tuleb OÜ-le Xxx tagastada. Lisaks leiab OÜ Xxx, et ka juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei saa käesolevas hagis väljatoodud põhjendustel pidada ära langenuks, on nendel samadel asjaoludel AS SEB Pank poolt garantiist tulenevate kohustuste täitmise nõudmine OÜ-lt Xxx igal juhul käsitletav õiguste kuritarvitamisena. Hagiavaldust põhjendab hageja järgmiselt. AS SEB Pank ja tema 100% osalusega tütarettevõte Aktsiaselts SEB Liising toimisid Xxx OÜ (pankrotis) vineeritehase projektis ühe isikuna ja sellisena tuleb neid ka käsitleda. Hageja on seisukohal, et tema poolt menetluses esile toodud asjaoludel on täidetud nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kui ka lg 2 kohaldamise eeldused ning Aktsiaseltsi SEB Liising tegevus tuleb lugeda kostja enda tegevuseks. Hageja on seisukohal, et AS SEB Pank on saanud Kohila vineeritehase projektist tagasi Xxx OÜ (pankrotis) vastu olevatele nõuetele vastava summa. Hageja on seisukohal, et asjaolu, et AS-i SEB Pank ja Aktsiaseltsi SEB Liising nõuete rahuldamine ei ole toimunud pankrotipesast väljamaksete kaudu, vaid pankrotivara omandamise ja edasimüügi kaudu on vaid vormiline pool. Hageja leiab, et oluline on see, et AS SEB Pank andis Xxx OÜ-le (pankrotis) laenu

(liisingu), kui Xxx OÜ (pankrotis) pankrotistus, siis omandas AS SEB Pank selle sama vara, mille soetamiseks oli laen (liising) antud, müüs selle edasi ja sai sellest rahasumma, mis katab Xxx OÜ-le (pankrotis) antud laenunõude (liisingunõude) jäägi. Hageja toob esile, et AS SEB Pank nõude suuruseks Xxx OÜ (pankrotis) vastu on 3 952 501,57 eurot ning selle üle vaidlus puudub. Aktsiaselts SEB Liising on esitanud Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlanõude summas 5 996 240,74 eurot. Kuivõrd Aktsiaseltsi SEB Liising nõue on tingimuslik ja pole kaitstud Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, siis puudub Aktsiaseltsil SEB Liising tunnustatud nõue Xxx OÜ (pankrotis) vastu. Hageja märgib, et Aktsiaseltsil SEB Liising tegelikkuses puudub nõue Xxx OÜ (pankrotis) vastu, kuna liisingvara väärtus selle Aktsiaseltsile SEB Liising tagastamise hetkel oli samas suurusjärgus kui liisingulepingujärgne nõudejääk ning isegi, kui liisinguvara väärtus on hiljem vähenenud, siis on see toimunud Aktsiaseltsi SEB Liising enda riisikol. Kõige selle juures leiab hageja, et vaatamata Aktsiaseltsi SEB Liising nõude konkreetsele suurusele tuleb sellest maha arvata Aktsiaseltsi SEB Liising nõue Xxx vastu summas 1 022 701,16 eurot. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et Xxx nõue ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv. Eelduslikult on nõue, mille kostja (või tema kontserniühing) on Xxx vastu esitanud, seotud liisingvaral esinenud puudustega. Ehk siis on eelduslikult tegemist hinna alandamise või kahju hüvitamise nõudega. Taolises olukorras on kostja poolt alusetu esitada Xxx OÜ (pankrotis) vastu nõue, mis lähtub liisingvara soetusmaksumusest. Olukorras, kus hinna alandamise või kahju hüvitamise tulemusena on liisinglepingu kohane soetusmaksumus väiksem, tuleb Aktsiaseltsi SEB Liising oma nõuet selles ulatuses (ehk siis hüvitise ulatuses) vähendada. Hageja juhib tähelepanu sellele, et Aktsiaselts SEB Liising on võõrandanud vineeritehase kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega OÜ-le Kohila Vineer. Sellest tulenevalt leiab hageja, et AS SEB Pank on saanud Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vara omandamise, selle edasimüügi kaudu ja koos nõudega Xxx vastu varalist hüve vähemalt summas 7,4 miljonit eurot, kuid tõenäoliselt veel suuremas summas. AS SEB Pank nõue on 3 952 501,57 eurot, mille ulatuses pole pankrotimenetluses tehtud väljamakset. Hageja on seisukohal, et seni kuni Aktsiaselts SEB Liising nõue pole tunnustatud tuleb lähtuda sellest, et vastav nõue puudub. Hageja on eeltoodu alusel seisukohal, et AS SEB Pank poolt saadud tulu ületab antud hetkel Xxx OÜ (pankrotis) vastu olevat nõuet ligi kahekordselt. Eeltoodu alusel leiab hageja, et garantiiga tagatav kohustus on ära langenud ning tal on õigus esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel. Täiendavalt märgib hageja, et kui kohus peaks asuma seisukohale, et garantiiga tagatavat kohustust ei saa lugeda lõppenuks või ära langenuks, kuulub hagi VÕS § 1028 lg 1 alusel ikkagi rahuldamisele ning seda tulenevalt alljärgnevatest põhjendustest. Nimelt on hageja seisukohal, et isegi juhul, kui garantiiga tagatav kohustus eksisteerib formaalselt edasi, kuid võlausaldaja on sisuliselt saanud oma nõudele rahulduse (nt läbi võlgniku varade ülevõtmise ning realiseerimise), siis on garantiiandjal õigus esitada võlausaldaja garantiist tulenevale nõudele õiguste kuritarvitamise vastuväide. Vastasel juhul saaks võlausaldaja nõuda endale võlgniku arvel varalist eelist, mis talle ei kuulu. Hageja selgitab, et AS SEB Pank on saanud läbi tütarühingu Aktsiaselts SEB Liising oma garantiiga tagatud nõuetele rahulduse, kuna a) AS SEB Pank on realiseerinud OÜ Xx xkinnistutele seatud hüpoteegid ning b) omandanud OÜ-le Xxx läbi Xxx OÜ (pankrotis) kuulunud vineeritehase ning selle edasi müünud ja c) Aktsiaseltsil SEB Liising on nõue Xxx vastu vähemalt summas 1 022 701,16 eurot. Hageja on seisukohal, et nimetatud rahulduse on AS SEB Pank oma nõuetele saanud läbi OÜ Xxx varade – hageja oli hüpoteekidega koormatud kinnistute omanikuks ning talle kuulus 100 % Xxx OÜ (pankrotis) osadest. Seega on AS SEB Pank saanud kord juba hageja varade arvelt enda nõudele rahulduse ning garantiilepingust tulenevate nõuete esitamisega soovib saada teistkordset rahuldust. Hageja leiab, et sisuliselt

kasutab AS SEB Pank üksnes oma formaalset õiguslikku positsiooni selleks, et saada teistkordset täitmist oma juba rahuldatud nõuetele. Selline käitumine ei ole hageja hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega ning kvalifitseerub õiguste kuritarvitamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hageja väide õiguste kuritarvitamise kohta on käesoleval juhul tõendamata ja pole seetõttu asjakohane. Kostja tugineb Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-49-12, milles on asutud seisukohale, et vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Kostja leiab, et kuivõrd hagis ei ole tuginetud jõustunud kohtulahendile ega poolte kokkuleppele võlasuhte lõpetamise kohta, siis ei ole hageja poolt esitatu õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks üldsegi sobiv ning antud hagiga üritab hageja sisuliselt kahjustada garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on saanud põhivõlgnikuga sõlmitud ning vaidlusaluse garantiiga tagatud laenulepingutest tulenevatele nõuetele rahulduse läbi põhivõlgniku poolt antud tagatiste realiseerimise. Ka hageja ise tunnistab oma hagiavalduses, et AS SEB Pank omab nõuet Xxx OÜ (pankrotis) vastu. Kostja märgib, et hageja toob ise välja, et AS SEB Pank ja AS SEB Liising kogunõue põhivõlgniku pankrotimenetluses on ligikaudu 10,5 miljonit eurot. Kostja arvates on põhjendamatu arvata nõudest maha AS SEB Liising kahju hüvitamise nõue seadmete tarnija vastu. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt põhivõlgniku pankrotimenetlusest omandas kinnistu AS SEB Liising, kes on selle hiljem edasi müünud ning seeläbi peaks olema oma nõudele rahulduse saanud ka AS SEB Pank. Asjaolu, et AS SEB Pank ja AS SEB Liising moodustavad kontserni ei too mingil viisil kaasa kostjale kohustust rahuldada oma nõudeid laenusaaja vastu AS SEB Liising poolt oma vara realiseerimisest saadud vahenditest. AS SEB Liising poolt saadav varaline hüve ei ole omistatav AS-le SEB Pank. AS SEB Pank ja AS SEB Liising on iseseisvad juriidilised isikud, kel on eraldiseisev majandustegevus ning kellele kuuluvad eraldiseisvad õigused ja kohustused. Ainuüksi asjaolu, et kontserni erinevad äriühingud teevad koostööd ei too kaasa ühe ühingu õiguste ja kohustuste üleminekut teisele äriühingule. Samuti ei ole kostja hinnangul antud juhul kohaldatav ka TsÜS § 132. AS SEB Pank ei ole kasutanud antud juhul AS-i SEB Liising oma majandustegevuses. AS SEB Pank ei tegele liisinguteenuse pakkumisega. Xxx OÜ (pankrotis) on sõlminud liisingulepingu otse ASga SEB Liising. Eelneva tõttu puudub alus omistamaks AS SEB Liising tegevust kostjale. Lisaks eelnevale märgib kostja, et AS SEB Liising poolt müüdud vara hind ei oma antud tsiviilasjas mingit tähendust, kuivõrd VÕS § 267 lg 3 alusel tuleb lähtuda liisingueseme väärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel (mitte vara hilisemat müügihinda). Seoses hageja seisukohtadega Xxx vastu esitatud nõudega märgib kostja, et hagejal puudub mistahes alus nõuda AS-lt SEB Liising teatud kindlate õiguskaitsevahendite kasutamist hagejale sobival viisil ning kahjunõuete esitamist hagejale sobivas summas ainuüksi sellel põhjusel, et vähendada hageja vastutust kostja ees, arvestades veel eriti asjaolu, et AS SEB Liising poolt hagi esitamine seadmete müüja vastu tingis hageja enda tütarettevõtja tegevusetus enda huvide ja õiguste kaitsel seadmete müüja suhtes. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ja uurinud ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

27.06.2005 sõlmisid Xxx OÜ (pankrotis) ja AS SEB Pank laenulepingu nr xxx. Laenusummaks oli 6 391 165 eurot (~100 000 000 krooni) ja laenu sihtotstarbeks vineeritehase rajamine, vineeritehase tootmishoone sisseseade ostmine ja paigaldamine. 05.04.2006 sõlmisid OÜ Xxxja AS SEB Pank garantiilepingu xxx. Garantiilepingu punkti 4 kohaselt oli garantiisummaks 12 000 000 krooni. Garantiilepingu punti 7.1 kohaselt tagas OÜ Xxx tagasivõtmatult ja hageja esimesel nõudmisel Xxx OÜ (pankrotis) ning AS SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingutest nr 2005011140 ja nr xxx tulenevate kohustuste täitmist 12 000 000 krooni ulatuses. 05.01.2007 sõlmisid pooled garantiilepingu lisa 1 garantiiandja vastutuse suurendamise kohta 56 000 000 kroonini. 12.05.2008 kuulutati välja Xxx(pankrotis) pankrot. 14.05.2008 esitas kostja hagejale nõude garantiikohustuse täitmiseks 56 000 000 krooni ulatuses. AS SEB Pank nõude suuruseks Xxx OÜ (pankrotis) vastu on 3 952 501,57 eurot. Aktsiaselts SEB Liising on esitanud Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlanõude summas 5 996 240,74 eurot. Riigikohus on pooltevahelisest garantiilepingust tulenevas vaidluses 16.05.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-49-12 tehtud lahendi punktis 10 märkinud, et hageja ja kostja vaheline garantiileping on oma olemuselt mitteaktsessoorne nõudegarantii, milles garandi kohustus ei ole seotud võlgniku ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Tulenevalt VÕS § 155 lõikest 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Hageja on esitanud hagi kostja vastu garantiilepinguga antud abstraktsete nõudeõiguste tagasisaamiseks VÕS § 1028 alusel põhjendusega, et kostja on läbi Aktsiaseltsi SEB Liising saanud täieliku rahulduse kõigile nõuetele, mis tal ja tema kontserniühingutel kunagi Kohila vineerivabriku projektist Xxx OÜ (pankrotis) vastu laenu- ja liisinulepingute alusel tekkisid. Samuti tugineb hageja kostjapoolsele õiguste kuritarvitamisele, kuna kostja on saanud kord juba oma nõudele rahulduse ja kasutab üksnes oma formaalset õiguslikku positsiooni, et saada teistkordset täitmist oma juba rahuldatud nõuetele. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja)on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on ülal nimetatud kohtuotsuse punktis 11 rõhutanud, et õiguste kuritarvitamise üle otsustamine tähendab hinnangu andmist, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult selleks, et saada endale varaline eelis, mis talle ei kuulu. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole. Vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks sobivad. Kostja on esile toonud, et hageja ei ole hagis tuginenud jõustunud kohtulahendile ega poolte kokkuleppele võlasuhte lõpetamise kohta. Võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt on VÕS § 1028 lg 1 tähenduses kohustuse hilisema äralangemisega tegemist muu hulgas ka juhul, kui kohustuse täitmise nõudele saab esitada selle täitmise kestvalt välistava vastuväite, muuhulgas hea usu vastase käitumise vastuväite. TsÜS § 138 lg 2 alusel ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine

teisele isikule. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja vastuväitega, mille kohaselt Riigikohtu 16.05.2012.a lahend kohtuasjas 3-2-1-49-12 välistab hageja nõude, kuna hageja ei ole hagis tuginenud jõustunud kohtulahendile ega poolte kokkuleppele võlasuhte lõppemise kohta. Kohus on

seisukohal, et käesolev hagi ongi esitatud muuhulgas eesmärgil, et tuvastada kohtuotsusega hagejal tagatava kohustuse puudumine kostja õiguste kuritarvitamise tõttu. Samas ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostja on läbi Aktsiaseltsi SEB Liising saanud täieliku rahulduse kõigile nõuetele, mis tal ja tema kontserniühingutel kunagi Kohila vineerivabriku projektist Xxx OÜ (pankrotis) vastu laenu- ja liisinulepingute alusel tekkisid. Vaidlus puudub selles, et AS SEB Pank nõude suuruseks Xxx OÜ (pankrotis) vastu on 3 952 501,57 eurot. Aktsiaselts SEB Liising omandas Xxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusest 1 597 791,21 euro (s.o 25 miljoni krooni) eest Kohila vineeritehase kinnistu koos selle oluliste osadega. Aktsiaseltsile SEB Liisingu kuulusid vineeritehase kinnistul paiknevad tootmisseadmed. 20.05.2011.a. sõlmitud müügilepinguga võõrandas Aktsiaselts SEB Liising vineeritehase kinnistu koos liisingseadmetega OÜ-le Kohila Vineer hinnaga 7 407 830 eurot. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole antud tehingute pooleks ega ole seeläbi ka nimetatud tehingutest tulu teeninud. Kostjal on jätkuvalt rahuldamata nõue ülal nimetatud pankrotimenetluses. TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. AÕS § 6 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teistele isikutele. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Aktsiaselts SEB Liising on kostja tütarühing, ei anna alust omistada vara müügist saadavat varalist hüve kostjale. AS SEB Pank ja Aktsiaselts SEB Liising on iseseisvad juriidilised isikud, kellel on eraldiseisev majandustegevus ning kellele kuuluvad iseseisvad õigused ja kohustused. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ainuüksi seetõttu, et kostja ja tema tütarühing Aktsiaselts SEB Liising moodustavad kontserni ja peavad konsolideeritud raamatupidamist, ei ole aluseks kostja nõuete rahuldamisele laenusaaja vastu Aktsiaseltsi SEB Liising poolt vara realiseerimisest saadud vahendite arvel. Hageja on väitnud, et Aktsiaselts SEB Liising ei tegutsenud ülal nimetatud vineeritehase projekti raames otsuseid tehes iseseisvalt ning allus 100%-lise osalusega emaühingu, s.o kostja kontrollile. Kohus leiab, et nimetatud väited ei ole tõendatud. TsÜS § 132 lg 1 sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- ja kutsetegevusega. Sama paragrahvi 2. lõikes kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole sõlminud ühtegi liisingulepingut. Xxx OÜ (pankrotis) on sõlminud liisingulepingu Aktsiaseltsiga SEB Liising, kes on ülal viidatud lepingu järgi omandanud vara. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud ekirjavahetus kinnitab üksnes kostja ja Aktsiaseltsi SEB Liising vahelist koostööd finantseerimis- ja liisinguteenuse pakkumisel, kuid sellest ei saa teha hageja soovitud järeldust selle kohta, et Aktsiaseltsi SEB Liising tegevus tuleks lugeda kostja tegevuseks. Tunnistajana üle kuulatud Aktsiaseltsi SEB Liising juhatuse liikme Xxx ütlustega on tõendatud, et vara ostmise üle otsustamine kuulub Aktsiaseltsi SEB Liising juhatuse pädevusse. Aktsiaseltsil SEB Liising ja kostjal ei ole ühist krediidikomiteed, Aktsiaselts SEB Liising võtab otsused vastu

iseseisvalt. Kui Aktsiaselts SEB Liising hindab, et ei taha vara liisingusse anda, siis seda ka ei toimu. Ka hagide esitamise Aktsiaseltsi SEB Liising nimel otsustab viimase juhatus. Tunnistaja Xxx, kes on kostja juhatuse liige, andis ütlusi selle kohta, et kostja krediidikomitee võtab vastu otsuse vara ostmise kohta, antud komiteesse kuuluvad kostja töötajad ja võivad olla kutsutud ka Aktsiaseltsi SEB Liising töötajad. Eeltoodu ei tõenda kohtu hinnangul hageja väiteid Aktsiaseltsi SEB Liising tegevuse omistamise kohta kostjale, vaid kinnitab, et antud äriühingud tegutsesid iseseisvalt oma nimel ning tegemist ei ole TsÜS § 132 mõistes õigusliku fiktsiooniga. Hageja leiab, et lisaks vineeritehase müügist laekunud summale, tuleb kostja poolt saadud hüve määramisel arvestada Aktsiaseltsi SEB Liising nõude suurusega vineeritehase seadmete müüja Xxx vastu summas 1 022 701,16 eurot. Kohus nimetatud väitega ei nõustu eespool esitatud põhjendustel. Aktsiaselts SEB Liising ja kostja on erinevad äriühingud. Aktsiaseltsi SEB Liising poolt võimaliku varalise hüve saamine ei vähenda hageja vaidlusalusest garantiilepingust tulenevat vastutust kostja ees. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et vaidlusaluse garantiilepinguga tagatav kohustus oleks ära langenud või kostja oleks oma garantiilepingust tulevaid õigusi kuritarvitanud. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata eeltoodud põhjendustel, ei oma muud poolte väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid vaidluse lahendamisel tähendust, mistõttu kohus nendele hinnangut ei anna. Hageja esitas 26.08.2014 kohtule taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Kostja 28.08.2014 vastuse kohaselt nimetatud taotlusega ei nõustu. Kohus leiab, et hageja taotlus on esitatud hilinemisega. Kohus on asja sisulise arutamise kohtuistungil lõpetanud 21.05.2014. Pooled esitasid kohtukõne kirjalikud teesid 07.07.2014. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus jätab hageja taotluse TsMS § 330 lg 1 ja § 331 lg l alusel menetlemata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.