SA Narva Linna Arendus määruskaebus Viru Maakohtu 31.jaanuari 2014 kandemääruse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. märtsi 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sofja Homjakova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Sofja Homjakova (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok
esindajad
Puudutatud isik: SA Narva Linna Arendus (RK 90003812, asukoht: Peetri plats 5, 20309 Narva linn), seaduslik esindaja: Viktor Šemarin (isikukood: XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. märtsi 2014. a määrus ja rahuldada Sofja Homjakova määruskaebus.
2.Saata asi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.21. veebruaril 2014 esitas SA Narva Linna Arendus määruskaebuse (tl 5-10) Viru Maakohtu registriosakonna 31. jaanuari 2014 kandemäärusele nr S 40030560/5 (tl 18-20). Määruskaebuse kohaselt edastas Viru Maakohtu registriosakond 16. jaanuaril 2014 Sofja Homjakovale kui SA Narva Linna Arendus (edaspidi ka „sihtasutus“) juhatuse liikmele kirja, milles teavitas, et KOKS § 35 lg 31 p 5 kohaselt ei saa S. Homjakova kui kriminaalasjas nr 1-09-22329 KarS § 22 lg 2 ja § 3112 alusel süüdi tunnistatud isik olla sihtasutuse juhatuse liige, ning andis tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks kuni 30. jaanuarini 2014 (tl 13). Registriosakond hoiatas, et tähtaja möödudes kustutab registripidaja juhatuse liikme andmed mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist. 28. jaanuaril 2014 esitas SA Narva Linna Arendus vastuväite registriosakonna 16. jaanuari 2014 kirjale.
31.jaanuari 2014 kandemäärusega nr S 40030560/5 tehti S. Homjakova kui SA Narva Linna Arendus juhatuse liikme kustutamiskanne.
21.veebruaril 2014 esitatud määruskaebuses leidis SA Narva Linna Arendus, et registripidaja
16.jaanuari 2014 kiri on ebaseaduslik. Kirja ei saa käsitleda järelepärimisena MTÜS § 82 lg 1 mõttes, sest see ei sisalda ühtegi küsimust, vaid on tehtud ettekirjutusena. Registripidajal puudub õigus kohustusliku iseloomuga dokumentide koostamiseks ja saatmiseks, seega ei vasta registripidaja kiri MTÜS § 82 lg 1 ettenähtud menetlusdokumendi tunnustele ja seda ei saa käsitleda MTÜS §-s 82 ettenähtud menetlust alustava dokumendina. Teates puuduvad ka registripidaja järelduse põhjendused ja järelduse tegemisel arvesse võetud asjaolud.
16.jaanuari 2014 kiri on suunatud SA Narva Linna Arenduse siseasjadesse sekkumisele. Kuna S. Homjakova esitas kirjale vastuväite, kaotas registripidaja õiguse parandada või kustutada kannet ilma avalduse tegemiseta ning oleks pidanud menetluse lõpetama. Kirjas märgitud KOKS-i sätet ei eksisteeri. Samuti ei kuulu KarS §-s 3112 ettenähtud kuritegu, mille toimepanemises S. Homjakova oli süüdi mõistetud, KOKS § 35 lg 31 p-s 5 ettenähtud süütegude liikide hulka.
2.SA Narva Linna Arendus juhatuse liige Viktor Šemarin esitas 5. märtsil 2014 maakohtule avalduse määruskaebusest loobumiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 17. märtsi 2014 määrusega võttis kohus vastu SA Narva Linna Arendus seadusliku esindaja Viktor Šemarini esitatud loobumise määruskaebusest Viru Maakohtu
31.jaanuari 2014 kandemääruse peale.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Sofja Homjakova esitas Viru Maakohtu 17. märtsi 2014 määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, taastada menetlus ja teha uus määrus, millega rahuldada S. Homjakova määruskaebus kandemäärusele. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohus lahendanud S. Homjakova taotlust kaasata ta menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Maakohus oleks pidanud vaatama menetluse lõpetamise asemel läbi määruskaebuse esitaja poolt esitatud kaebuse; 2) ei ole maakohus küsinud S. Homjakova seisukohta määruskaebusest loobumise avalduse osas; 3) puudus V. Šemarinil õigus ja volitus määruskaebusest loobumise avalduse esitamiseks. SA Narva Linna Arendus nõukogu 5. veebruari 2014 otsusega määrati sihtasutuse uueks juhatuse
liikmeks V. Šemarin. Samal koosolekul otsustas sihtasutuse nõukogu, et enne 31. jaanuari 2014 kandemäärusele esitatud määruskaebuse lahendamist puudub alus muuta varem tehtud nõukogu otsust S. Homjakova juhatuse liikmeks valimise kohta ning see otsus jääb jõusse. Arvestades aga vajadust tagada sihtasutuse igapäevane tegevus, tuleb määrata allkirjastamise õigusega juhatuse liige, kes võiks tegeleda sihtasutuse igapäevase tegevusega. Juhul, kui 31. jaanuari 2014 kandemäärus tühistatakse, pidi sihtasutuse juhatuse koosseis muutuma kaheliikmeliseks. Seega oli SA Narva Linna Arendus nõukogu nõus määruskaebuse esitamise ja läbivaatamisega ega andnud V. Šemarinile õigust loobuda esitatud määruskaebusest. Määruskaebusest loobumisel rikkus V. Šemarin nõukogu otsust ja juhatuse liikme kohustusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et S. Homjakova määruskaebus on põhjendatud ja Viru Maakohtu
17.märtsi 2014 määrus tuleb tühistada. Asi tuleb saata Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas esile toodud asjaoludel puudus registripidajal pädevus teha ametiülesande korras juhatuse liikme kustutamiskannet MTÜS § 82 alusel. MTÜS § 82 lg 2 annab registripidajale õiguse teha ametiülesande korras, s.o ilma puudutatud isiku sellekohase avalduseta, registrikandeid (sh parandada või kustutada registrisse tehtud kandeid) juhul, kui ilmneb, et registrisse kantud andmed on ebaõiged. Kannet saab lugeda ebaõigeks eeskätt juhul, kui see on tehtud õigusliku aluseta või vajalike formaalsete eelduste puudumisel või kui kanne asjaolude muutumise tõttu ei kajasta enam tegelikku õiguslikku olukorda. Registrimenetluse formaalsest iseloomust tulenevalt on registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses piiratud (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2011 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-97-11 p 28-29). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudus registripidajal pädevus anda õiguslik hinnang sellele, kas S. Homjakova poolt toimepandud kuriteo koosseis kvalifitseerub KOKS § 35 lg 31 lg-s 5 sätestatud kuriteona.
7.Käesoleval juhul kustutati S. Homjakova kui SA Narva Linna Arendus juhatuse liikme kohta tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist põhjendusel, et registripidaja hinnangul ei vastanud S. Homjakova enam (tema süüdimõistmiste tõttu kriminaalasjas nr 1-0922329) seadusega sihtasutuse juhatuse liikmele kehtestatud nõuetele.
7.1.KOKS § 35 lg 31 p 5 kohaselt ei või sihtasutuse, mille asutajaks on linn, juhtorgani liikmeks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest. Sihtasutuse Narva Linna Arendus asutajaks on Narva linn (Narva Linnavolikogu 08.04.2010.a otsus nr 42). Sofja Homjakova kanti sihtasutuse juhatuse liikmena mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 28. jaanuaril 2013.a. Eelnimetatud KOKS § 35 lg 31 p 5 jõustus 01. aprillil 2013.a, s.o pärast S. Homjakova kohta registrisse juhatuse liikme kande tegemist.
7.2.Ehkki süüdimõistev otsus S. Homjakova kohta kriminaalasjas nr 1-09-22329 tehti juba
21.jaanuaril 2011.a (ligi 2 aastat enne tema nimetamist SA Narva Linna Arendus juhatuse liikmeks), ei saanud KOKS § 35 lõikega 31 kehtestatud täiendavad piirangud sihtasutuse juhtorgani liikmena tegutsemisele ringkonnakohtu arvates mõjutada tagasiulatuvalt S. Homjakova nimetamise õiguspärasust. Õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt ei oma õigusnormid reeglina tagasiulatuvat jõudu, kui nendega kaasneb isiku kohustuste või vastutuse suurenemine või õiguste või vabaduste vähenemine või muu negatiivne tagajärg (vt ka Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999.a määrusega nr 279 kehtestatud Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirja § 20).
Sellest lähtudes ei toonud ringkonnakohtu arvates 01. aprillil 2013.a jõustunud seadusemuudatus (KOKS § 35 lg 31 p 5 jõustumine) iseenesest kaasa S. Homjakova kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud juhatuse liikme kande ebaõigeks muutumist.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et juhatuse liikme seaduses sätestatud nõuetele vastavuse hindamise puhul ei ole ka üldisemalt tegemist registrikande õigsuse või ebaõigsuse küsimusega MTÜS § 82 lg-te 1 ja 2 tähenduses. MTÜS § 76 ja ÄS § 33 lg 6 koostoimest tulenevalt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele. ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Nimetatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele (vt ka Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08 p 8). Seega nõuab seadus registripidajalt eeskätt esitatavate dokumentide seadusega sätestatud vormi- ja sisunõuete järgmise kontrollimist.
9.Seaduses sätestatud piirang, mille kohaselt ei või juriidilise isiku (sihtasutuse) juhtorgani liikmena tegutseda isik, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud teatud liiki süüteo toimepanemise eest, on ringkonnakohtu arvates oma olemuselt käsitatav teatud tegevusalal tegutsemise keeluna. Õigusaktidest ei tulene, et isiku suhtes niisuguse keelu jõustumine lõpetaks automaatselt isiku juhtorgani liikme staatuse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 (p 25) analüüsinud ärikeelu tsiviilõiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohtu arvates on need Riigikohtu seisukohad laiendatavad ka muudele eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani liikmena tegutsemise keeldudele, kuna asjaomased keelud ja kitsendused on oma eesmärkide poolest sarnased. Nendega soovitakse vältida niisuguste isikute tegutsemist eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganites, kes on oma käitumisega näidanud sobimatust vastaval ametikohal töötamiseks või kelle tegevus võib potentsiaalselt kahjustada juriidilise isiku enda või kolmandate isikute (nt võlausaldajate) huve.
10.Juhtorgani liikmena tegutsemise keelu jõustumine ei katkesta n-ö iseenesest isiku olekut juriidilise isiku juhatuses või nõukogus ega mõjuta isiku poolt juriidilise isiku esindajana tehtud tehingute kehtivust ega tema omandatud õigusi ega kohustusi. Vastupidine vähendaks põhjendamatult tsiviilkäibekindlust. Keelu jõustumise peamiseks tagajärjeks on seega eeskätt isiku (keelu subjekti) enda kohustus hoiduda keelu rikkumisest, mis võib mh väljenduda kohustuses astuda juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle kohustuse rikkumine võib kaasa tuua isiku vastutuse KarS § 373 järgi. Ringkonnakohus märgib lisaks, et KOKS § 35 lg-s 31 sätestatud muudatused kehtestati korruptsioonivastase seaduse (KVS) §-ga 27. KVS § 3 lg 2 sätestab ametiisiku kohustuse pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest ning KVS § 3 lg 3 p 1 mh kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutuse kohustuse tagada tema nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku kohustustest kinnipidamise kontrolli. Toimingupiirangu või selle kohaldamata jätmise tingimuse teadva rikkumise eest karistatakse väärteo korras (KVS § 19).
11.Lisaks peab ka juriidiline isik ise jälgima, et tema juhatuse koosseis vastaks seadusele. Nii on alates 01. aprillist 2013.a kohalikul omavalitsusel (Narva linnal) kohustus tagada, et tema poolt asutatud sihtasutuse juhatuse liikmed vastaksid seaduses sätestatud nõuetele – muuhulgas, et sihtasutuse juhatuse liikmena ei tegutseks isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest. Narva linn on käesoleval juhul reageerinud sellega, et SA Narva Linna Arendus nõukogu poolt on 05.02.2014.a valitud uueks juhatuse liikmeks V. Šemarin (t lk 49-50).
Seega ei too asjaolu, et eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liige ei vasta mingil põhjusel enam seaduses sätestatud nõuetele, iseenesest kaasa registrisse juhatuse liikme kohta tehtud kande ebaõigeks muutumist.
12.Ringkonnakohus leiab, et kandemääruse vaidlustamise õigus oli TsMS § 599 teise lause alusel nii SA-l Narva Linna Arendus kui ka S. Homjakoval füüsilise isikuna, kuivõrd kandemäärus puudutas tema staatust sihtasutuse juhatuse liikmena. Maakohtu 31. jaanuari 2014.a kandemäärusele esitas 17. veebruaril 2014.a määruskaebuse SA Narva Linna Arendus. Määruskaebuse vahetuks esitajaks oli SA Narva Linna Arendus lepinguline esindaja Igor Sumarok, kes tegutses talle SA Narva Linna Arendus juhatuse liikme S. Homjakova poolt 27.01.2014.a väljastatud volikirja alusel. Kuigi S. Homjakova kustutati registrist 31. jaanuaril 2014.a ja alates 6. veebruarist 2014.a (seega ka määruskaebuse esitamise seisuga) oli sihtasutuse juhatuse liikmena registrisse kantud üksnes V. Šemarin, tuleb ringkonnakohtu arvates kehtiva volikirja alusel lepingulise esindaja vahendusel esitatud määruskaebus lugeda esitatuks SA Narva Linna Arendus poolt.
13.5. märtsil 2014.a esitatud avaldusega (t lk 45) on SA Narva Linna Arendus, keda esindas juhatuse liige V. Šemarin, loobunud 17.02.2014.a esitatud määruskaebusest, paludes asjas menetluse lõpetada. Ehkki äriregistrist nähtuvalt on V. Šemarin sihtasutuse juhatuse liige alates 6. veebruarist 2014, mis eelduslikult tähendab V. Šemarinil esindusõiguse olemasolu vastavalt SAS § 18 lg-le 1, on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta V. Šemarini esindusõiguse ulatuse 5. märtsil 2014 määruskaebusest loobumise avalduse esitamisel. Esindusõiguse ulatust on käesoleval juhul võimalik hinnata SA Narva Linna Arendus 5. veebruari 2014 nõukogu koosoleku protokolli põhjal (t lk 49-51). Sihtasutuste seaduse (SAS) § 17 lg 7 kohaselt peab juhatus järgima sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. SAS § 18 lg 3 sätestab juhatuse liikme kohustuse järgida nõukogu kehtestatud piiranguid. Tulenevalt SA Narva Linna Arendus 5. veebruari 2014 nõukogu koosoleku protokollist oli V. Šemarini ülesandeks uue juhatuse liikmena sihtasutuse esindamine igapäevases tegevuses (t lk 49-51). Protokollist järelduvalt soovis nõukogu kandemäärusele esitatud määruskaebuse läbivaatamist kohtu poolt ja on arvestanud ka võimalusega, et S. Homjakova naaseb sihtasutuse juhatuse liikme kohale, millisel juhul muutub juhatus kaheliikmeliseks. Samuti esitas vastuväite registripidaja 16. jaanuari 2014 kirjale sihtasutuse esindajana lisaks S. Homjakovale ka nõukogu esimees T.T (t lk 14).
14.Maakohtule oli esitatud menetlusdokumentide põhjal teada, et on tekkinud vaidlus muuhulgas selle üle, missugune isik on õigustatud SA-d Narva Linna Arendus registriasja menetluses esindama ja kes on õigustatud edaspidi jätkama sihtasutuse juhatuse liikmena. Maakohtule esitati 5. märtsil 2014.a nii V. Šemarini poolt allkirjastatud määruskaebusest loobumise avaldus kui ka SA Narva Linna Arendus nõukogu 05.02.2014.a protokoll V. Šemarini juhatuse liikmeks valimise kohta, milles ühtlasi väljendus nõukogu seisukoht V. Šemarini volituste kavandatava ulatuse osas. Sellele lisaks esitas juhatuse liikme kustutamise kandemäärusele 5. märtsil 2014.a määruskaebuse S. Homjakova isiklikult, s.o füüsilise isikuna (t lk 54-58).
14.1.Ringkonnakohus on seisukohal, et tekkinud olukorras oli maakohtul kohustus kontrollida, kas S. Homjakova kui sihtasutuse juhatuse liikme registrist kustutamine oli toimunud õiguspäraselt. Ringkonnakohus nõustub S. Homjakova seisukohaga, et kuna 31.01.2014.a kandemäärus puudutas vahetult S. Homjakova kui sihtasutuse juhatuse liikme õiguslikku seisundit ja S. Homjakova kui puudutatud isik esitas 5. märtsil 2014.a ka isiklikult
määruskaebuse, siis pidanuks maakohus küsima S. Homjakova seisukohta määruskaebuse menetlemise jätkamise osas.
14.2.Iseenesest on ilmne, et 5. märtsiks oli möödunud 31. jaanuari 2014.a kandemääruse vaidlustamise tähtaeg. Samas esitas tähtaegselt kandemääruse peale määruskaebuse SA Narva Linna Arendus, tehes seda lepingulise esindaja vahendusel S. Homjakova poolt väljastatud volikirja alusel. Ringkonnakohtu arvates puudub alus heita S. Homjakovale kirjeldatud olukorras ette oma õiguste kaitse võimaluste kasutamata jätmist. 5. märtsil 2014.a esitatud määruskaebuses ei ole S. Homjakova küll otseselt taotlenud kandemääruse vaidlustamise tähtaja ennistamist, vaid on palunud ennast kaasata puudutatud isikuna menetlusse iseseisva nõudega. Ringkonnakohtu arvates on S. Homjakova seejuures ilmselt ekslikult juhindunud TsMS § 477 lõikest 1, mille kohaselt vaadatakse hagita asi (sh TsMS § 457 lg 1 p 10 kohaselt ka registriasjad) läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Ringkonnakohtus märgib, et iseseisva nõudega või nõudeta kolmanda isikuna menetlusse astumise võimalus on seadusega ette nähtud siiski üksnes hagimenetluses. Tulenevalt TsMS § 5 lg 3 esimesest lausest on aga hagita asjas kohtul endal kohustus asjaolusid selgitada ja selleks vajalikke tõendeid koguda, samuti ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt hagita asja lahendamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.3.Kohtule esitatud taotlustest nähtus ringkonnakohtu arvates selgesti S. Homjakova soov, et kohus vaataks läbi ka tema kui füüsilise isiku poolt 31. jaanuari 2014.a kandemäärusele esitatud määruskaebuse. Seega võttis maakohus ennatlikult oma 17. märtsi 2014.a määrusega vastu SA Narva Linna Arendus poolse määruskaebusest loobumise.
15.Ringkonnakohus leiab, et kui registripidajal on andmeid selle kohta, et juriidilise isiku juhtorgani mõni liige ei vasta (enam) seaduses sätestatud nõuetele, ei tulene seadusest registripidaja pädevust kustutada asjaomane isik (juhtorgani liige) registrist, vaid pärast juriidilisele isikule puuduse kõrvaldamiseks (nt uue juhatuse liikme valimiseks) tähtaja andmist on võimalik juriidiline isik sundlõpetada (TsÜS § 40, äriühingute puhul analoogselt ÄS § 59 lg 6). Samas võib selle üle otsustamine, kas juhtorgani liige vastab seaduses sätestatud nõuetele või kas tema suhtes võib kehtida juhatuse liikmena tegutsemise keeld, eeldada õigusliku analüüsi läbiviimist. Käesoleval juhul vajab seisukohavõttu küsimus, kas S. Homjakova süüdimõistmine kriminaalasjas nr 1-09-222329 KarS § 22 lg 2 ja § 3112 järgi välistab tema tegutsemise linna poolt asutatud sihtasutuse juhtorganis ning kas sellest tulenevalt on alust asuda seisukohale, et SA Narva Linna Arendus juhatuse koosseis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Seetõttu on juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamine kohtu pädevuses (TsMS § 475 lg 1 p 121, § 595 lg 2 p 5, § 629). Õigusselguse huvides on ringkonnakohtu arvates ka S. Homjakoval ja SA-l Narva Linna Arendus võimalik pöörduda kohtu poole tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 alusel, taotlusega tuvastada KOKS § 35 lg 31 p-s 5 sätestatud piirangut arvestades S. Homjakova õigus olla SA Narva Linna Arendus juhatuse liige.
16.Menetluskulude jaotuse osas tuleb võtta seisukoht asja lõpplahendis.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.