lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-56970/20

Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-56970/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1442
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-13-56970

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-56970

Määruse tegemise aeg ja koht

25.08.2014.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Kohtuasi

OOO „SK GEOKAPITAL“ avaldus Rahvusvahelise Kaubandusalase Arbitraažikohtu Ukraina Kaubandus-Tööstuse koja juures 04.04.2013.a tehtud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nap Konsult OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (vastustaja): OOO „SK GEOKAPITAL“ (registrikood: 34016590; asukoht Dinamovski põik 4, Harkovi linn, 61177 Ukraina) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Nap Konsult OÜ (registrikood: 11209111, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja v.adv Tanel Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 17.04.2014.a määrus jätta muutmata
2.Nap Konsult OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta Nap Konsult OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
4.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.03.12.2013.a esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse Rahvusvahelise Kaubandusalase Arbitraažikohtu Ukraina Kaubandus-Tööstuse koja juures 04.04.2013.a tehtud otsuse AC No 285e/2012 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on Rahvusvahelise Kaubandusalase Arbitraažikohus Ukraina Kaubandus-Tööstuse Koja juures 04.04.2013.a otsusega asjas AC No 1(4)

Tsiviilasi nr: 2-13-56970 285e/2012 puudutatud isikult avaldajale välja mõistetud 14 206,40 eurot tarnitud, kuid tasumata jäetud kauba väärtuses, ning 1406,53 eurot arbitraažimaksude tasumise kulutuste hüvitamiseks, kokku 15 612,93 eurot.

2.Puudutatud isik leidis, et antud juhul kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabileping. Avaldaja ei ole esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 622 lg-s 1 loetletud dokumente. Puudutatud isik palus avaldajat kohustada esitama ülalviidatud õigusaktidest tulenevaid ning täidetavaks tunnistamise avalduse juurde kuuluvate dokumentide tõestatud tõlked.
3.Harju Maakohus rahuldas 17.04.2014.a määrusega avalduse ja tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Rahvusvahelise Kaubandusalase Arbitraažikohtu Ukraina Kaubandus-Tööstuse koja juures 04.04.2013.a tehtud otsuse asjas AC No 285e/2012, millega mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 14 206,40 eurot tarnitud, kuid tasumata jäetud kauba väärtuses, 1406,53 eurot arbitraažimaksude tasumise kulutuste hüvitamiseks, kokku 15 612,93 eurot. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Kohus leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd täidetud on kõik tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. TsMS § 621 järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 754 lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. TsMS § 757 lg 1 järgi tuleb avaldusele otsuse tunnustamiseks lisada vahekohtu otsus või selle tõestatud ärakiri ning vahekohtu kokkulepe. New Yorgi 1958.a. välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Käesoleva konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuete-kohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid koos tõlgetega eesti keelde (t lk 6-31, 32-34, 39-41). Kohus ei ole tuvastanud New Yorgi

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-13-56970 konventsiooni 5. artiklis loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega TsMS § 620 ning § 753 lg 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. Samas on puudutatud isik esitanud kohtule avalduse osas vastuväiteid, millistele kohus vastas. Maakohus juhtis puudutud isiku tähelepanu sellele, et antud juhul lähtub kohus eelpool nimetatud konventsioonist ning palunud puudutatud isikul esitada sisuline vastus avaldaja taotluse osas (t lk 97). Puudutatud isik täiendavaid seisukohti kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitas veelkord, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabileping, kuivõrd avaldaja palub tunnustada ja täitmisele pöörata vahekohtu otsust, mistõttu juhindub kohus eelpool osundatud konventsioonist. Samuti on puudutatud isik esitanud etteheite, et kohtule pole esitatud tõlget dokumendist, millest nähtuks, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kasvõi üks kord kätte antud kohtukutse. Samuti ei ole puudutatud isiku väidetel kohtule esitatud eestikeelseid tõlkeid TsMS § 622 lg 1 p 6 nimetatud dokumentidest. Kohus juhtis tähelepanu, et antud juhul tuleb kohtul lähtuda eelkõige konventsiooni artiklis 4 sätestatud eeldustest. Lisaks juhtis kohus puudutatud isiku tähelepanu sellele, et puudutatud isiku poolt viidatud dokument, et isikule on edastatud kohtukutse, tuleb esitada üksnes juhul, kui võlgnik kohtumenetluses ei osalenud (TsMS § 622 lg 1 p 2). Antud juhul on puudutatud isik arbitraažikohtu menetluses osalenud volitatud esindaja Nikita Mishustin’i vahendusel (t lk 21). Seega on puudutatud isiku vastavad vastuväited asjakohatud. Samuti nähtub Rahvusvahelise kaubandusalase arbitraažikohtu Ukraina Kaubandus-Tööstuse koja juures 04.04.2013.a tehtud otsusest AC No 285e/2012, et otsus on lõplik ja kuulub kohesele täitmisele (t lk 31). Puudutatud isik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et otsus pole jõustunud või et see oleks edasi kaevatud või täidetud. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel 08.12.2011.a sõlmitud lepingust nr 1 nähtub, et juhul, kui vaidlust ei olnud võimalik ära klaarida, siis ühe poole kirjalikul päringul esitatakse vaidlus Rahvusvahelisele kaubandusalasele arbitraažikohtule Ukraina Kaubandus-Tööstuse koja juures (t lk 32-34, 39-40). Seega on kohtule esitatud ka vahekohtu kokkulepe. Rahvusvahelise kaubandusalase arbitraažikohtu Ukraina Kaubandus-Tööstuse koja juures 04.04.2013.a tehtud otsusega on rahuldatud avaldaja rahalised nõuded puudutatud isiku vastu. Otsuse resolutsioon on kohtu hinnangul selge ja vastuoludeta. Kohtu poolt tuvastatu järgi on puudutatud isik käesoleval juhul arbitraažikohtu menetluses osalenud, saanud esitada vastuväiteid, seisukohti, tõendeid jms. Puudutatud isik ei ole Eesti kohtule ka vastupidist väitnud. Viidatud otsuse kohaselt on otsus lõplik ja kuulub kohesele täitmisele. Seega on otsus jõustunud ning täidetav Ukraina seaduste järgi ning puudub alus jätta otsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. Kõige eespool toodu alusel leidis kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja tuleb tunnustada Rahvusvahelise kaubandusalase arbitraažikohtu Ukraina Kaubandus-Tööstuse koja juures 04.04.2013.a tehtud otsust asjas AC No 285e/2012 ning tunnistada mainitud otsus Eesti Vabariigis täidetavaks. Kohus selgitas, et TsMS § 754 lg 3 kohaselt, kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-13-56970

Kohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga nende enda kanda. Vastavalt TsMS § 623 lg-le 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

4.19.05.2014.a esitas puudutatud isik määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus järginud konventsiooni artiklit 3, artikli 4 punkte 1 ja 2 ega TsMS § 622 lg 1 punkte 1–6. Asjas ei ole esitatud kõiki tõlkeid, mida nõuavad konventsioon kui ka TsMS § 622. Esitatud on küll tõlked, mille on allkirjastanud Kulish Jevgenja Ivanivna, kuid nendest tõlgetest ei nähtu, et isik, kes dokumendid tõlkis, vastaks konevtsiooni või TsMS-i nõuetele.

Vastustaja ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud.

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Maakohus kontrollis piisavalt põhjalikult kõiki õigusaktidest tulenevaid vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise eeldusi. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et kõik vastavad eeldused on täidetud. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses viidanud mitte ühelegi asjaolule, mille alusel saaks järeldada, et vahekohtu otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine rikub sisuliselt mõnda kaebuse esitaja õigust, ei saa võimalikule tõlke vormiveale viitamine olla maakohtu määruse tühistamise aluseks. Käesoleval juhul oli võimalik toimikumaterjalide põhjal vahekohtu lahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise sisulisi eeldusi kontrollida.
9.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja