Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (PankrS § 175 lg 1).

R St

MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 7.02.2014.a. määrusega kuulutati välja R S pankrot. Pankrotihalduriks määras kohus Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.02.2014.a. ning võlanõuete kaitsmise koosolek toimus 8.05.2014.a. 30.05.2014 määrusega kinnitati jaotusettepanek. Haldur on esitanud kohtule 2.07.2014.a. taotluse, milles tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 p 1 teatab, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teeb PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. R S’e pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Saamaks teada, millises summas on R S pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu, pöördus pankrotihaldur 02.06.2014.a. vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti poole. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on R S pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist kokku summas 993,94 eurot: jaanuaris, veebruaris, märtsis 241,52 eurot kuus ja aprillis, mais 255,45 eurot kuus, mis on väiksemad Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast ja seega saadavast sissetulekust pankrotivara hulka laekumist ei toimunud. Eesti Töötukassa vastusest halduri järelepärimisele nähtub, et töötuna ja tööotsijana arvel olevate ning tööturuteenuste osutamise registriandmete alusel oli R S töötuna arvele võetud 04.02.2014.a. kuni 05.05.2014.a.. Töötuna arvel olek lõpetati R S’e avalduse alusel. Toetusi või hüvitisi ei ole arvel oleku perioodil määratud ega makstud. Haldur kutsus 10.06.2014.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2014.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 lg 3 esitas pankrotihaldur kohtule järgneva aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli R S’el järgmised arvelduskontode jäägid: • Swedbank AS-is arvelduskonto nr EE712200221012357834, mille saldo oli 0 eurot; • AS-is SEB Pank arvelduskonto nr EE751010010157563014, mille saldo oli 0,04 eurot; • AS-is Eesti Krediidipank arvelduskonto nr EE454204278605914109, mille saldo oli 1,22 eurot; • AS-is LHV Pank arvelduskontot nr EE867700771000775392, mille saldo oli 1,05 eurot. Haldur edastas AS-ile LHV Pank avalduse, millega lubas R S’el teha arvelduskontolt nr EE867700771000775392 väljamakseid maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o. 355 euro ulatuses. Seega ei kuulu AS-i LHV Pank konto jääk pankrotivara hulka. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega väljamakseteks vahendid puuduvad. 2) andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: • Ajutise pankrotihalduri tasu 400 eurot ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 50 eurot, millest 397 eurot on hüvitatud riigivahenditest (alus: Pärnu Maakohtu 07.04.2014.a. määrus); • Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate 3/8

üldkoosolekute korraldamise kulud, jmt): 100 eurot (alus: Pärnu Maakohtu 30.05.2014.a. määrus) • Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on R S’e pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 70 eurot tunnis:

4/8

3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Kohtutäitur Svetlana Põld 588,09 eurot; AS Holostovi Kinnisvarahaldus 1855,50 eurot; Swedbank AS 264,04 eurot; Swedbank Liising AS 200,35 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. R S ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Töövõimetuse tulemusena tekkinud suutmatus tasuda endale võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. R S on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on R S kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli R S’e netosissetulek 2014.a. jaanuaris, veebruaris, märtsis 241,52 eurot kuus ja aprillis, mais 255,45 eurot kuus, mis on väiksemad Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast. Eesti Töötukassa vastusest halduri järelepärimisele nähtub, et töötuna ja tööotsijana arvel olevate ning tööturuteenuste osutamise registriandmete alusel oli R S töötuna arvele võetud 5/8

04.02.2014.a. kuni 05.05.2014.a.. Töötuna arvel olek lõpetati R S’e avalduse alusel. Toetusi või hüvitisi ei ole arvel oleku perioodil määratud ega makstud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 08.05.2014.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.04.2014.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 15.05.2014.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.05.2014.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 10.06.2014.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.06.2014.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 teeb haldur ettepaneku:

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine

6/8

Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja 158 lg 4 alusel. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest ja asja materjalidest nähtuvalt ei jätku antud pankrotimenetluses pankroti varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlausaldajate huvi puuduse tõttu menetluse vastu on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et ükski võlausaldaja või kolmas isik maksaks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, mistõttu kohus vastavat ettepanekut ei teinud. Kohus nõustub halduri hinnanguga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli töövõimetuse tulemusena tekkinud suutmatus tasuda endale võetud kohustusi. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks kokku 385 €. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on R Se pankrotimenetluses tasu taotlemisel arvestanud tunnitasuga 70 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt 7/8

eeltoodust ja tuginedes PankrS § 65 lg 11 tuleb kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 385 eurot ja mõista see välja OÜ-le GetNetWork, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Halduri tasu summas 385 eurot ja kuludest 12 eurot, kokku 397 eurot palun välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku summas 141 eurot (s.h. hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud 53 eurot ja pankrotimenetluse kulud 88 eurot) jätta R Se kanda. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. R S esitas kohtule koos pankrotiavaldusega (13.01.2014) ka avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. R S on kinnitanud avalduses, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise. PankrS § 171 lgs 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R Se kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on palunud jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab R St täitma PankrS §-e 173 lg 2, lg 3 ja lg 4 nõudeid ning pidama sellekohast arvestust. Võlgnik on kohustatud kord aastas esitama kohtule aruande oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta.Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.