lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-26302/82

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 15.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-11-26302/82
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1492
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2014.a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-11-26302

Tsiviilasi

T. K. hagi T. K.e vastu 340.- euro nõudes.

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T. K., isikukood x, elukoht x. Kostja: T. K., isikukood x, elukoht x.

RESOLUTSIOON

Jätta läbivaatamata T. K. hagi T. K.e vastu 340.- euro nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline (kostja) võib TsMS § 174 lg 1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Menetluse käik ja kohtu seisukoht.

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2014.a otsusega on tühistatud Pärnu Maakohtu 07.06.2013.a otsus ja saadetud tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumisse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud T. K. esitas 4. juulil 2011. a. Pärnu Maakohtusse hagi T. K.e vastu veetorustiku parandama kohustamiseks ja kulutuste katteks 410 euro väljamõistmiseks, millest 340 eurot on hüvitis katuse remondi katteks, 50 eurot korteri remondi katteks ja 20 eurot lehtede koristamise eest 8 aasta jooksul. 2003. a. hakkas x asuva maja katus vett läbi laskma. Hageja remontis katuse ning maksis selle eest 1300 krooni. Katus hakkas jälle vett läbi laskma ning läbi T. K.e korteri nr. x, mis asub hageja korteri peal, satub vesi hageja korterisse. Kostja korteris ei ela. Talvel külmuvad kostja korteris veetorud ning seetõttu ei ole ka hagejal vett. Söögitegemiseks ning pesemiseks küsib hageja vett majanaabritelt või sulatab pliidil lund. T. K. ning V.T. korterist nr. x keerasid majas veekraani kinni ning 2011. a. jaanuarist kuni märtsini elas hageja ilma veeta. T. K. remontis mais 2011. a. majakatust uuesti ning tegi seda oma raha eest firma Kattex Grupp kaudu, tasudes töö eest kokku 680 eurot. Lisaks tegi hageja oma korteris sanitaarremondi. Hageja palus kohustada kostjat korrastama temale kuuluva x korteri selliselt, et hageja korterisse ei satuks vett kostja katkistest torudest, samuti kohustada teda mitte keerama kinni vett torudes, mis tulevad kostja korterist hageja korterisse. 21. jaanuaril 2013. a. täpsustas hageja oma nõudeid, paludes kostjalt välja mõista 340 eurot katuse remondi eest (tl. 110 – 111).
2.Pärnu Maakohtu 12.05.2014.a määrusega kohus jätkas menetlust T. K. hagis T. K.e vastu 340 euro nõudes eelmenetluse staadiumis ning jättis esitatud hagiavalduse käiguta andes hagejale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Hageja on määruse kätte saanud 21.05.2014.a. Kohtumääruse kohaselt, kohus olles tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagiavalduse nõue ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole selged ning esitamata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 363 lg 1 p 1-3 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja väitel on ta 2011. a. kulutanud elamu katuse remontimiseks 680 eurot ning hageja palub kostjalt välja mõista pool arvest summas 340 eurot. x, on nelja korteriga elamu. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et x asuv kinnisomand on jagatud korteriomanditeks ning hagejale kuulub korteriomand, mille raalosaks on eluruum nr. x üldpinnaga 23, 50 m2, millele vastab 235/1479 mõttelist osa kinnistust ja kostjale kuulub samas korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr. x üldpinnaga 58, 6 m2, millele vastab 586/1479 mõttelist osa kinnistust. Lisaks asub elamus kaks teistele isikule kuuluvat korteriomandit. Elamu katus on niisugune ehitise osa, mis vastab korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2 tunnustele ning on seega kaasomandi ese. KOS § 13 lg 2 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega; korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Seega ei saaks hageja kostjalt nõuda kuludest rohkem kui 39,6% kandmist, sest just selline on 2 (4)

kostjale kuuluva kaasomandiosa suurus. Seega tuleb hagejal täpsustada esitatud nõude suurust või põhjendada, miks nõuab hageja kostjalt 50% ulatuses kulude kandmist. Hageja nõue võiks KOS § 15 lg 2 alusel kuuluda rahuldamisele üksnes juhul, kui asjas esiletoodud asjaolude ja nende tõendamiseks esitatud tõendite põhjal oleks võimalik tuvastada, et remonditööd tehti, et tehtud remonditööd olid vajalikud elamu säilitamiseks, et remonditöödele tegi hageja kulutusi ning et tehtud kulutused olid vajalikud. Seega tuleb hagiavalduses täpsustada, et tehtud remonditööd olid vajalikud elamu säilitamiseks, et remonditöödele tegi hageja kulutusi ning et tehtud kulutused olid vajalikud. Tsiviilasja juures on kaks erinevat arvet summale 680 eurot: Kattex Grupp OÜ 09.05.2011.a arve nr 90511-4 ja A-Katus OÜ 29.04.2011.a arve nr. 290411-3. Hagejal tuleb täpsustada, millise arve alusel on hageja kulusid kandnud. Muuhulgas tuleb juhtida hageja tähelepanu sellele, et Kattex Grupp OÜ arve ei sisalda mingeid andmeid tööde tegeliku tegemise või ka arve tasumise kohta. Arve allservas on kellegi poolt tehtud käsikirjalised märkused sularaha saamise kohta, kuid kes on need märkused teinud või mille eest on raha saadud, sellest ei nähtu. Lisaks on käsikirjaliselt märgitud rahasummad oluliselt suuremad kui arve kogusumma. Arvele on märgitud erinevaid materjale, kuid materjalide lõikes ei ole nende maksumust märgitud. Hagiavaldus peab vastama ka kõigil teistele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele: - Avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masinavõi arvutikirjas A4 formaadis (TsMS § 334 lg 1). - Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse (vastavalt TsMS § 338 lg 1): 1) menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; 2) kohtu nimetus; 3) asja põhisisu; 4) menetluses olevas asjas tsiviilasja number; 5) menetlusosalise esitatav taotlus; 6) taotlust põhjendavad asjaolud; 7) menetlusdokumendi lisade nimekiri; 8) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt käesoleva seadustiku §-s 336 sätestatule. - Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud (TsMS § 339 lg 2). - Menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega, välja arvatud juhul, kui dokumendid esitatakse elektrooniliselt (TsMS § 340 lg 1, 3). - Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (TsMS § 363 lg 1 p 4).

3.29.05.2014.a esitas hageja kohtule avalduse, kuid 12.05.2014.a määruses nimetatud puuduseid kõrvaldatud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja poolt avalduses märgitu katuse remondi eellugu 2002-2003, 2009 ei ole hageja nõude alusasjaoluks (hagi nõude alusasjaoluks on, et T. K. remontis mais 2011. a. majakatust ning tegi seda oma raha eest firma Kattex Grupp kaudu, tasudes töö eest kokku 680 eurot. Nõue on 340.- €.). Elukondlikud etteheited kostjale ei ole samuti nõude alusasjaoluks. Seletust menetluse üldise käigu kohta ei saa hagi alusasjaolu puhul arvesse võtta. Avalduses esitatud nõue ei ole jätkuvalt piisavalt selge ning ei 3 (4)

ole arvestatud kohtu poolt 12.05.2014.a määruses esiletoodut ning esitatud dokumentaalsete tõendute osas on märkimata missugust hagi alusasjaolu iga tõendiga tõendada soovitakse. Puudub üldse avalduse paluv osa ja avalduse kirjeldav peab hõlmama selgelt hagi alusasjaolusid. Arusaamatu on viide kohtu kirjale 13.01.2012.a. antud nõude ja alusasjaolude aspektist. Pärnu Maakohus on 25.02.2013.a. kirjaga (tl 120) selgitanud hagejale õigust taotleda riigi õigusabi korras esindajat, kuid hageja 11.03.2013.a. kirjast kohtule selgub, et hageja on kohtule edasi andud teate kohtu esindajast loobumise kohta (tl 123).

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega seoses hagi läbi vaatamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja enda kanda, v.a. hagiavalduselt taustud riigilõiv, mille kohus tagastab hagejale vastavasisulise avalduse esitamisel (TsMS § 150 lg 1 p 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja